Vallavanem RIIVO NOOR: „Aegviidu on mõnus väike vald.“

2419

RIIVO NOOR, kust olete pärit, mida õppinud ja mida tegite enne Aegviidu vallavanemaks saamist?

Aegviidu vallavanem RIIVO NOOR: „Kumbki vald ei tohiks ühinemisest kaotada.“
Aegviidu vallavanem RIIVO NOOR: „Kumbki vald ei tohiks ühinemisest kaotada.“

„Olen põline Aegviidu inimene, juured on siin mitmendat põlve. Olen õppinud metallide tehnoloogiat Eestis ja Soomes, kuid magistrikraadi sain Mainori kõrgkoolis finantsjuhtimise alal. Enne vallavanemaks saamist olin ettevõtja, tegelesin majade ehitusega. Vallavolikogus olen olnud mitmes koosseisus. Pärast eelmisi valimisi kuulutati vallavanema kohale konkurss ja tekkis mõte proovida. Alguses oli kolm kandidaati, teises hääletusvoorus oli meid kaks, mina sain mõne hääle rohkem kui Tõnis Väli.“
Kuidas iseloomustate Aegviidu valda?
„Aegviidu on mõnus väike vald, kus on otstarbekalt ja sihikindlalt majandatud. Meie eelis on suhteliselt väike territoorium, vaid ligikaudu 11 ruutkilomeetrit. Ka elanikke on vähe, kuid asustus on suhteliselt tihe, kogu Aegviidu vald on tiheasustusala.“
Seega pole teil ilmselt teiste valdade suurt  peavalu – teede olukord.
„Jah, võin uhkusega öelda, et meie vallas on kruusateid väga vähe, enamus on saanud musta katte. Ka tänavu on plaan teha veel mõned teed tolmuvabaks.“
Kui palju on elanikke?
„Viimastel andmetel 714. Aegviidu elanike hulgas on üsna palju pensionäre, kuigi viimasel ajal on hakanud ka noori peresid siia elama asuma. Põhikoolis ja lasteaias on lapsi stabiilselt. Lasteaias on kaks rühma, koolis 64 õpilast, osa õpivad liitklassides. Iga aasta lõpus oleme korraldanud kampaania, et inimesed end Aegviitu sisse kirjutaksid. Elanike arv langes, kui Tallinn lubas oma elanikele tasuta ühistransporti. Aegviidust käivad paljud Tallinnas tööl ning hoiavad Tallinna sissekirjutusega kokku märkimisväärse summa. Meie registrist lahkusid seetõttu eelkõige tööealised inimesed, kes töötavad Tallinnas ja kasutavad ühistransporti.
Teine murekoht on, et 34 protsenti majadest on kasutuses suvilatena. Sageli on vanemad surnud, noored elavad linnas, kuid maja ei müüda, käiakse vaid suvel hooldamas. Loodetavasti hakkab see tendents mööduma, sest kinnisvara väärtus tõuseb ning pole mõtet hoida maja, et käia seal kaks korda aastas muru niitmas.
Meil on ka mõned kuni 8 korteriga kortermajad. Katlamaja ega kaugkütet pole, kõik on lokaalne. KIKi abil oleme ehitanud ühisveevärki-kanalisatsiooni, keskuse osa on valmis, valla äärealad ootavad veel rahastamisvõimalusi.“
Kui palju on vallamajas töötajaid? Kuuldavasti töötab vallasekretär osalise koormusega.
„Vallavalitsuses on 8 töötajat, peale minu, vallasekretäri ja majandusspetsialisti veel sotsiaal- ja haridusspetsialist, kantseleispetsialist, maanõunik, raamatupidaja ja finantsjuht. Vallavasekretär on tõesti 0,3 kohaga. Jagasime töö kaheks: igapäevaselt toimetab registrite ja paberimajandusega kantseleispetsialist, vallasekretär tegeleb õigusaktide ja juriidikaga.
Vald on üks suuremaid tööandjaid, anname tööd ligikaudu 40le inimesele – vallavalitsus, kool, lasteaed, rahvamaja, raamatukogu.“
Kus Aegviidu inimesed veel tööl käivad?
„Aegviidu Puidus on umbes 50 töötajat. Suuremad tööandjad on veel teine puiduga tegelev ettevõte OÜ Kaes ning Nelijärve Puhkekeskus. Paljud käivad tööl Tallinnas, kuna transport on kiire ja mugav ning palgatase kõrgem. Mõned Aegviidu inimesed töötavad ka Kehras.“
Millised on suuremad investeeringuvajadused?
„Volikogu ja ka minu jaoks on esimene prioriteet saada koolile spordisaal, praegu Aegviidus seda ei ole. Spordisaali projekt on valmis, hinnapakkumine olemas, kui leiame rahastamisallika, võiks kohe alustada. Ehitamine maksab umbes miljon eurot. Omavahenditest me sellist investeeringut teha ei suuda, vallaeelarve maht on ligi 900 000 eurot.
Teine soov on teha korda raudteeääres asuv vana depoohoone. See kuulub Eesti Raudteele, kuid on antud vallale pikaajalisele rendile. Sellest võiks saada polüfunktsionaalne asutus toitlustuskoha, rongiootamise võimaluse, spordivahendite laenutuse ja pesuruumidega. Mõte on, et inimesed tulevad rongiga siia, võtavad laenutusest sobilikud spordivahendid ja lähevad ümbrus avastama. Oleme esitanud rahataotluse EASile, tööde maksumus on ligi 800 000 eurot.
Soovisime konkurentsivõime tugevdamise programmi koos Anija vallaga esitada ka Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni viiva kergliiklustee projekti, kuid Anija valla soovil lükkasime selle taotluse järgmisse aastasse. Meil on peaaegu kogu valda läbiv kergtee, mis tehti mõned aastad tagasi paralleelselt tee-ehitusega, vaid mõnisada meetrit on veel puudu.“
Aegviidu tegi Anija vallale ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi. Kas oleksite seda teinud, kui riik poleks hakanud survet avaldama?
„Arvan, et mitte. Kui Anija ja Tapa vald soovisid enne eelmisi valimisi alustada meiega läbirääkimisi, lükkasime elanike küsitluse tulemustele tuginedes ettepanekud tagasi ja jätkasime iseseisvana. Kuid praegu toimuva haldusreformi käigus pole meil lihtsalt võimalust ega mõtet asja edasi lükata.
Loomulikult on kahju, et Aegviidu vald kaob. Aga väga vale oleks peita pea liiva alla ja öelda: meid ei huvita, me ei tee midagi. Meie kohus on saada parim lahendus mõlema valla jaoks, et kumbki ühinemisest ei kaotaks. See, kas vallamaja on Aegviidus või ei, pole tähtis. Tähtis on, et Aegviidu inimesed saavad oma muredele lahendused ja vajalikud teenused hõlpsasti kätte. Inimeste elu peab minema paremaks ja lihtsamaks, muidu ei ole reformil mõtet. Kool, lasteaed, rahvamaja ja raamatukogu peavad siia jääma, samuti perearstipunkt. Ka sotsiaalnõunik või abivajajatega tegelev inimene peaks olema kohapeal, vanainimene ei pea oma murega sõitma Kehrasse.“
Mis võiks saada uue valla nimeks?
„Töörühmades on olnud kaks põhilist valikut: osa pooldavad Anija legendi ja Anija Eide pärast Anija nime, teised on pakkunud Kõrvemaa valda. Minule Kõrvemaa nimi meeldib, see ei tähenda, et Anija Eide kontseptsioon peaks kaduma, Anija Eit ja Aegviidu kui matkapealinna sümbol matkamees täiendaksid teineteist kenasti. Kui tavalisele Eesti inimesele öelda Anija või Kõrvemaa, siis Kõrvemaad viib ta tihedamini „koju“.“