
Kuusalu vallavalitsus otsustas möödunud neljapäeva, 10. veebruari istungil, et ei nõustu loa andmisega EMG Karjäärid OÜ-le Valgejõe liivakarjääris kaevandamiseks. EMG Karjäärid OÜ taotleb keskkonnaametilt kaevandamisluba 15 aastaks, karjääri pindala oleks 20,70 hektarit, koos teenindusmaaga 24,87 hektarit.
Vallavalitsuse otsuse selgitavas osas on kirjas: „Käesolevalt ei ole Kuusalu vallavalitsus veendunud, et maardla rajamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju ega avaldu mõju kohalike inimeste elukvaliteedile.“
Ligi neljaleheküljelises selgituses viidatakse Valgejõe küla esindaja, karjääri lähinaabrite ja Nahe jahiseltsi esitatud vastuväidetele. Ka on öeldud et juhul kui 50 kilomeetri raadiuses on tagatud maavara (liiva – toim.) osas varustuskindlus vähemalt 10 aastaks, ei ole uue karjääri avamine õigustatud.
Samas märgitakse, et kehtiva ehk endise Loksa valla 2000. aastal kehtestatud üldplaneeringu järgi on kaevandamisluba hõlmav ala märgitud liiva- ja kruusamaardlana, kuid Harju maakonnaplaneeringus 2030 rohelise võrgustiku tuumalana.
„Arvestades kaevandustegevusega kaasnevat pidevat müra, vibratsiooni ja veokite liikumist, mis avalduvad lisaks ka väljapoole mäeeraldist ja selle teenindusmaad, langeb rohevõrgustiku efektiivsus mäeeraldise alast kaugemal. Kuusalu vallavalitsus nõustub kohalike inimeste pöördumisega seoses negatiivse mõju tekkega piirkonna looduskeskkonnale,“ on märgitud selgitavas osas.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt kommenteeris, et Valgejõe karjääri ala on valla uue koostatava üldplaneeringu järgi roheala ning vallavalitsus ei pea õigeks, et avatakse uusi karjääre enne, kui senised karjäärid on ammendatud.
„Kaevandusloa taotluses väidetakse, et kaevandamine ei mõjuta ümbritsevat keskkonda, kuid ei ole esitatud uuringuid, mis võiksid seda kinnitada,“ lausus ta.
EMG Karjäärid OÜ juhatuse liige Jan Johanson vastas Sõnumitooja küsimusele Valgejõe karjääris kaevandamise keskkonnamõjude eelhindamise kohta, et kaevandamisloa taotlemise riiklikku regulatsiooni on muudetud, eelhindamise koostab keskkonnaamet pärast seda, kui on saanud omavalitsuselt kaevandamisloale nõusoleku. Varem saadeti omavalitsusele arvamuse avaldamiseks taotlusmaterjalid koos keskkonnamõju eelhinnanguga.
„Praegu on tegu olukorraga, kus vald ei saa nõusolekut anda, kuna justkui pole infot tegevuse keskkonnamõju kohta või on asutud volituse piire ületades ise keskkonnamõju osas hinnanguid andma ja keskkonnaamet ei saa anda hinnangut keskkonnamõju kohta, sest pole omavalitsuse nõusolekut. Omavalitsuse mittenõustuv otsus tähendab, et keskkonna-
amet on kohustatud lõpetama kaevandamisloa taotluse menetluse, tegelikke keskkonnamõjusid ei asuta uurima. Tutvume otsusega ja on reaalne, et oleme sunnitud esitama selle kohta vaide.“
Kupu maardla uuringuluba
Valimisliit Üks Kuusalu Vald avalikustas veebruari alguses Facebookis, et keskkonnaamet on küsinud Kuusalu vallalt kooskõlastust OÜ Merko esitatud taotlusele teha geoloogilisi uuringuid Kupu uuringuruumis, kus asub liivamaardla. Uurida soovitakse 24,9 hektaril, kuhu on plaanis rajada 25 puurauku sügavusega kuni 20 meetrit.
Valimisliidu Facebooki-lehel küsiti, miks Kuusalu vallavalitsus ei avalikustanud taotlust, seda ei arutatud volikogu keskkonna- ja ehituskomisjonis. Vastamiseks antud kahekuuline tähtaeg möödus jaanuaris.
Kuusalu vallavalitsus otsustas 10. veebruaril, et ei nõustu loa andmisega geoloogilisteks uuringuteks Kupu uuringuruumis. Otsuse selgituses on märgitud, et valla 2001. aastast kehtiva üldplaneeringu järgi on tegu tootmismaaga, Harju maakonnaplaneeringu 2030 kohaselt rohekoridoriga. Uuringuloa andmine ja hiljem kaevandamisloa väljastamine häirib rohevõrgustiku toimimist, võib mõjutada ala atraktiivsust ja perspektiivsust, kinnisvara väärtust ning mõjutab otseselt läheduses elavate inimeste heaolu.
Vallavanem Terje Kraanvelt rääkis Sõnumitoojale, et uuringuloa taotlus jäi avalikustamata ja tähelepanuta ametniku inimliku eksimuse tõttu: „Võtsime ühendust keskkonnaametiga, selgitasime olukorda, arvamuse esitasime eelmisel neljapäeval. Et taotlus jäi õigeaegselt menetlemata, on kahetsusväärne. Ametnikult on võetud selgitus ja tehtud suuline märkus.“