Raasiku vallavolikogu võttis vastu 4 uut sotsiaalmäärust.
Raasiku volikogu võttis septembrikuu istungil vastu sotsiaal- ja noorsootöökomisjoni koostatud määruste eelnõud.
Komisjoni esimees Talvi Aruaas selgitas, miks on vaja uusi määrusi: „Tegelik abivajaja ei tohi jääda abita. Oluline on käia kodudes, saada reaalne pilt olukorrast. Seni on kehtinud vallas paralleelselt erinevaid õigusakte, mõned valdkonnad on õigusaktiga reguleerimata. On oluline saada piirid, et ametnike töö ja ülesanded muutuksid selgemaks.“
„Riikliku toimetulekutoetuse vahenditest täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“, „Sügava ja raske puudega laste riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“ ja „Raasiku valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“ võeti vastu ühehäälselt. „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“ eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 11 volikoguliiget, üks oli erapooletu. Määrused pannakse valla kodulehele ja Riigi Teatajasse, nendega saab tutvuda ka vallamajas.
Uude sotsiaaltoetuse taotlemise, määramise ja maksmise korda on koondatud eelnevate aastate jooksul Raasiku vallas vastu võetud ja täiendatud sotsiaaltoetuste taotlemise ja maksmise määrused, lisatud riigieelarvest rahastatavate sotsiaaltoetuste taotlemise tingimused. Lisatud on ka mõisted, tingimused toetuse taotlemiseks, täpsustatud avalduste menetlemise ja toetuse maksmise kord. Toetused on liigitatud riigieelarvest ning valla eelarvest makstavateks perekonna sissetulekust sõltumatuteks ja sõltuvateks toetusteks.
Täiendavat sotsiaaltoetust on toimetulekutoetuse vahendite ülejäägi korral õigus saada Raasiku valla kolme- ja enamalapselistel peredel, üksikvanematel, puudega isikutel, üksi elavatel eakatel ning toimetulekuraskustes peredel. Toetust saab kasutada näiteks meditsiiniliste abivahendite soetamiseks, eestkoste- ja hooldusperedele täiendavaks toimetulekuks, puuetega inimeste transpordiks.
Vallavolikogu liige Olev Rähni uuris, kuidas on võimalik, et riigieelarvest saadud raha võib jääda üle: „See on riigieelarvest Raasiku valla eelarvesse antud raha. Mis täiendavat kasutust me otsime, kui riigieelarvelised vahendid tuleb ära kasutada?“
Talvi Aruaas vastas, et see on ülejäägivahendite kasutamine: „Kui riigi eraldatud toimetulekutoetust jääb üle ja see ei kulu ära, saab seda kasutada, aga ei saa panna eelarvesse. Sotsiaaltöötajatel on arvutiprogramm. Kui tullakse taotlema toimetulekutoetust, sisestatakse andmed ja arvuti annab tulemi. Igale omavalitsusele antakse eelarveaastal raha, kui sealt jääb üle, ei pea seda riigile tagasi andma. Ülejäägi raha saab maksta lisatoetusteks, kui vallas on määrus, mille alusel seda teha. Siis ei pea kasutama vallaeelarve raha, vaid saab kasutada ülejäägiraha. Riigikontrollil on õigus küsida, mis alustel oleme jääki maksnud.“
Teine määrus reguleerib riigieelarvest Raasiku vallale eraldatud raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse osutamiseks rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise. Riik eraldab iga raske ja sügava puudega lapse tarvis omavalitsusele 402 eurot aastas. Juhul, kui seda raha ära ei kasutata, reguleerib kord ülejäägi kasutamise võimalusi. Ülejääki võib kasutada raske ja sügava puudega laste ja nende perede toimetuleku soodustamiseks vajalike sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks.
Talvi Aruaas: „Riik teab vallas elavate puuetega laste arvu ja eraldab vastavalt sellele summa. Kui jääb üle, saab kasutada lisatoetuste maksmiseks seda ülejääki, et ei peaks kasutama vallaeelarve raha. Teame, et Raasiku vallas jääb igal aastal üle mitu tuhat eurot. Ülejääki saab hakata kasutama alates 1. oktoobrist .“
Olev Rähni märkis, et kui riik teab, palju on vallas puudega lapsi, antakse igale lapsele 400 eurot ja raha on kulutatud.
Talvi Aruaas täpsustas, et raha ei saa niisama anda: „Kui ei küsita, siis ei anta. Kui laps on keskmise, raske või sügava puudega, saavad vanemad igal kuul nii või teisiti riigilt toetust. Lisaks antakse raha valla eelarvesse. Meie ei tohi teada, kes on need puudega lapsed, aga peame nendega tegelema. Raske ja sügava puudega laste arvu saame teada, kui jagame saadud summa 402ga.
Tiina Rühka soovis teada, kes otsustab lisatoetuse määramise: „400 euro saamiseks on esitatud avaldus, raha saadud, ära kulutatud ja eeldatakse, et vallas on raha üle. Kas siis saab tulla, küsida ning antakse veel nii palju, kui on?“
Talvi Aruaas vastas, et kui soov on põhjendatud, antakse raha vastavalt vajadusele ning olukorra üle otsustab vallavalitsus.
Helle Vaga juhtis tähelepanu, puudega laste vanemad ei pruugi olla teadlikud, et vallal on sellised dokumendid: „Ei julgeta toetust küsida. Võetakse vastu, mis antakse, ega teata, et midagi on üle jäänud. Sotsiaaltöötajatega peaks tegema tihedamalt koostööd.“
Talvi Aruaas sõnas, et lapsevanem ei pea omavalitsusele oma lapse puudest teatama: „Kui perearst, lasteaedade või koolide töötajad märkavad, et mõni laps on erivajadusega, siis peab tegema koostööd, et aidata vanematel algatada lapsele puude taotlemist.“
Tiina Rühka lisas, et kord on vajalik, aga on tähtis ka seda tutvustada, et see jõuaks inimeseni.
„Raasiku valla eelarvest sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord“ reguleerib Raasiku valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste ja hüvitiste liigid ning nende saamise tingimused ja korra. „Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“ kehtestab täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korra ning täisealise isiku hooldajale ja puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ning korra Raasiku vallas.
Olev Sinijärv märkis, et tema arvates ei ole Raasiku vallale vaja nii suures mahus küsimustikuga hindamisinstrumenti: „Meie valla jaoks võiks olla kolmandik sellest mahust, mis seal kirjas. Vallas on inimesi vähe ja sotsiaaltöötajad teavad kõiki, milleks teeme lisatööd ja koormust.“
Talvi Aruaas märkis, et see on sotsiaaltöötajatele hea töövahend.
