Kuusalu vallavalitsus kinnitas veebruari alguses laste ja perede komisjoni. Valla juhtiva haridusspetsialisti Anu Kirsmani sõnul ajendas komisjoni looma vajadus teha ühiste probleemide lahendamiseks koostööd ja moodustada selleks suhtlusvõrgustik.
„E-sigarettide suitsetamine ja müümine on liikunud aina nooremate õpilaste sekka. Probleemist hakkasid rääkima koolijuhid, tekkis vajadus pidada ühiselt aru ja leppida kokku ühtemoodi käitumisreeglid ennetustegevuseks, kontrolliks, menetlemiseks. Saime kokku, arutasime ja jõudsime seisukohale, võiks moodustada eraldi komisjoni, et olla ühtses infoväljas. Haridusministeerium soovitas laste ja perede komisjonide loomist juba rohkem kui aasta tagasi, meie jõudsime selleni e-sigarettide probleemiga seotud koostöö käigus,“ selgitas ta.
Kuusalu valla laste ja perede komisjon on 14liikmeline: esimees on vallavanem Terje Kraanvelt, liikmed on valla juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman, juhtiv hoolekandespetsialist Alvi Karp, lastekaitsespetsialist Helle Soots, Kuusalu noortekeskuse noorsootöö koordinaator Krista Allik, Kuusalu Hariduse Tugikeskuse koordinaator Annika Agu-Aasrand, Kuusalu keskkooli direktor Kristi Tarik, Kolga kooli direktor Tõnu Valdma, Vihasoo lasteaia-algkooli direktor Marika Astor, Kuusalu noortevolikogu esindaja Klaara Saar, piirkonnapolitseinikud Jaana Kuuspalu ja Kalev Kuuspalu, Kuusalu keskkooli hoolekogu liige Reedik Raudla ja Kolga kooli hoolekogu liige Ene Valdmann.
Anu Kirsman rõhutas, et seda komisjoni ei saa võrdsustada kunagiste alaealiste asjade komisjonidega, kuhu kutsuti probleemseid õpilasi koos vanematega aru andma: „Nüüd on tegu nõuandva komisjoniga. Arutame probleeme, määrame arengu- ja tegevussuunad. Konkreetsete perede küsimus võib üles kerkida juhul, kui lastekaitsetöötaja palub abi.“
Direktor Kristi Tarik kommenteeris Sõnumitoojale, et Kuusalu keskkool on e-sigarettide teema võtnud tugevalt fookusesse: „Ma ei tea öelda, kas meie koolis on õpilaste seas e-sigarettide suitsetamine levinum kui mõnes teises koolis. Aga oleme nende tarvitamist tuvastanud ning hakanud jõuliselt tegutsema selle nimel, et e-sigarettide suitsetamine lõpeks ja noored saaksid aru, see on tervisele kahjulik. E-sigarettide suitsetamisel tekib spetsiifiline magus lõhn, märkame, kui käiakse kambakesi koos ja seda lõhna on tunda riietus- või tualettruumis. Oleme tuvastanud õpilastel e-sigarette, nad on neid meile ära andnud. Suhtleme lapsevanematega. Eesmärk pole karistada, vaid tahame koostöös lapsevanemate, naaberkoolide, vallavalitsuse, noortekeskuse ja tugispetsialistidega tegeleda teavituse ja ennetuse, mitte tagajärgedega.“
Annika Agu-Aasrand Kuusalu Hariduse Tugikeskusest: „Lapsed kipuvad suhtuma e-sigarettide suitsetamisse kui mängu. Eesmärk on teha teavitustööd, et kool on haridus- ja kasvatus-asutus, aga esmane kasvatusasutus on lapse jaoks kodu. Oluline on kaasata lapsevanemad, et nad mõistaksid e-sigarettide probleemi tõsidust. Tubakaga sigarettide suitsetamise kahjulikkust on nüüdseks palju uuritud ja tõestatud, e-sigaretid on suhteliselt uus kaup, ekslikult arvatakse, et need ei ole kahjulikud. Ja omaette küsimus on ka see, kuidas alaealised e-sigarette kätte saavad.“
Tervise Arengu Intituudi kodulehel kinnitatakse, et e-sigarettide suitsetamine ehk veipimine tekitab kopsudes samasuguseid muutusi kui tavaliste sigarettide suitsetamine.
Väljavõte Tervise Arengu Intituudi veebilehelt Tubakainfo.ee
„Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret on tubakatootega sarnaselt kasutatav toode. E-sigaret on patareitoitel vahend, mille eesmärk on aurustada kapslis sisalduv keemiline segu ning viia see kasutaja hingamisteedesse. Ainete aurustamine toimub kõrgel temperatuuril. Keemilised segud võivad olla nii nikotiiniga kui ilma. Lisaks sisaldavad kapslid propüleenglükooli, glütserooli, lõhna- ja maitseaineid (näiteks mentool, kirss, kohv, kaneel, šokolaad), aga ka kantserogeene (nagu formaldehüüd, atseetaldehüüd jt). Nikotiini sisaldavad e-sigareti vedelikud ei ole kindlasti tervisele ohutud, kuna nikotiin on ohtlik närvimürk, mis tekitab sõltuvust.
Tartu Ülikooli teadlased kinnitavad, et e-sigareti tarvitamisel käivituvad organismis sigaretisuitsu mõjuga sarnanevad protsessid ning suureneb risk haigestuda samadesse haigustesse, mille riskitegur on sigareti suitsetamine – kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse, hingamisteede nakkustesse ja kopsuvähki.
Andmed e-sigareti pikaajaliste tervisemõjude kohta puuduvad, sest e-sigaret on suhteliselt uus toode. Uurimistulemuste üldistamise teeb keeruliseks ka see, et tooted ei ole standardiseeritud ning kemikaalide sisaldus varieerub.
Seaduse järgi on e-sigarettide omamine, müük ja tarvitamine alaealiste seas keelatud. Tegu on tubakaga sarnaselt kasutatava tootega, mis on tervist kahjustav ning magusa maitse ja erinevate kohandamisvõimaluste tõttu (vedelike segamine, seadme pinge valik) kergesti reklaamitav just noortele.
Uuringud kinnitavad, et mittesuitsetajatele on tubakaga mitteseonduvad magusad maitsed atraktiivsemad ning ka lapsed eelistavad e-sigarettide esmaproovimisel magusaid maitsevedelikke. Samas on seni uuritud e-sigaretiga kaasnevatest tervisemõjudest leitud kõige suurem mõju olevat just lõhna- ja maitseainete sissehingamisel. Eestis ei tohi elektroonilise sigareti nikotiini sisaldav ja nikotiinisisalduseta vedelik sisaldada maitse- ega lõhnaaineid, välja arvatud tubaka ning mentooli maitse ja lõhn.