Valla töögrupp analüüsib Kehra kooli gümnaasiumiosa arengut

1523

Töögruppi juhib volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees KAISA TAMKIVI.

Anija valla koalitsioon, kuhu kuuluvad valimisliit Anija Ühendus, Eesti Keskerakond ja IRL, otsib vastust küsimusele, milliseks võiks kujuneda Kehra kooli tulevik, arvestades suundumusi riigi hariduspoliitikas ning kohalike elanike vajadusi. Seoses sellega anti vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehele Kaisa Tamkivile ülesanne moodustada Kehra kooli gümnaasiumiosa arengu analüüsi töögrupp. Selle esimene koosolek toimus esmaspäeval, 15. detsembril.
Kaisa Tamkivi: „Töögrupp on loodud võimalikult laiapõhjalisena, kaasates asjassepuutuvaid osapooli ja huvigruppe. Me ülesanne on kaardistada Kehra gümnaasiumi arengut mõjutavad tegurid: demograafiline olukord, statistilised ja finantsilised näitajad, riikliku haridusreformi nüansid ja palju muud, mis võib mõjutada gümnaasiumiosa arengut lähemate aastate jooksul.“
Töögruppi kuuluvad Kehra gümnaasiumi hoolekogust Triinu Kaldoja, juhtkonnast direktor Ivo Tupits või huvijuht Eve Rohtla, õpilaste esindusest Kristi Jaanus või Mihkel Põder, MTÜst Kehra Kooli Vilistlased Epp Joab, Anija Ühendusest Kaisa Tamkivi, Eesti Keskerakonnast Indrek Lillsoo või Natalja Jakovenko, IRList Urmo Sitsi, Anija vallavalitsusest Marge Raja, Alavere põhikoolist direktor Renna Reisi. Eksperdina on kaasatud Riina Tallo.
Kaisa Tamkivi sõnul on kokku lepitud, et igast organisatsioonist osaleb töögrupi koosolekul üks inimene. Mõne huvigrupi esindajaid on valitud kaks, et juhul, kui üks ei saa osaleda koosolekul, oleks kohal teine. Tulevikus võib tulla esindajate osas muutusi, kui juhtub, et praegu nimetatud esindajal ei ole võimalik osa võtta.
Töögrupil tuleb esitada Anija vallavolikogule raport, millesse on koondatud taustainfo Kehra kooli gümnaasiumiosa lähitulevikku mõjutavate otsuste langetamiseks. Kui esialgu oli plaan, et raport võiks olla valmis märtsi alguseks, siis jaanuaris toimunud kohtumise järel on näha, et selleks ajaks ei pruugi jõuda, teemaga tahetakse tegeleda põhjalikult, märgib töö­grupi juht.
„Kõik grupi liikmed saavad tõstatada teemasid, avaldada arvamust, tekitada lisaküsimusi. Soov on kirjeldada hetkeolukorda ja tulevikuvõimalusi. Paneme kokku pildi, mis tegelikult toimub ja millist kooli edaspidiseks tahetakse. Eesmärk on kaasata võimalikult palju inimesi, kellel on huvi sõna sekka öelda. Kaasa saab rääkida huvigruppide esindajate kaudu, tulekul on huvigruppide koosolekud,“ selgitab Kaisa Tamkivi.
Ta toonitab, et kindlasti ei tea veel, missuguseid otsuseid vallavolikogu Kehra gümnaasiumi osas vastu võtab, esmalt on vaja selgeks teha protsessid, mis mõjutavad haridusvaldkonna arengut vallas.
Käesoleval õppeaastal on Kehra gümnaasiumi 10. klassis 8 õpilast, osa valla noortest käib Kosel gümnaasiumis, osa sõidab Kuusalu kooli või Tallinna koolidesse. Mis tegurid seda mõjutavad, kas ja kuidas saaks koolivalikut muuta või suunata, kas peaks muutma-suunama jne, kõigele sellele otsib töögrupp vastuseid.