Ida-Harju Koostöökoda kutsub infokoosolekutele kaasa rääkima

1538

Veebruari alguses toimuvad Leaderi infokoosolekud Raasikul ning Kehras.

MTÜ Ida-Harju Koostöökoda on alustanud perioodi 2014-2020 Leader-strateegia koostamist.  Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergo sõnas, et lähiajal on plaanis 5 infokoosolekut, 2. veebruaril on kohtumine Kehras, 4. veebruaril Raasikul.  Kui on soov strateegia loomisel kaasa rääkida, tuleks osaleda aktiivselt töögruppides ja aruteludel, astuda tegevusgrupi liikmeks, et oleks viimane sõna strateegia kinnitamisel.
Teisipäeval, 20. jaanuaril kutsus Koostöökoda piirkonna arengust huvitatud isikud Viikingite Külla seminarile, et teha kokkuvõtteid möödunud rahastusperioodist ning valmistada ette uut strateegiat. Seminaril oli üle 40 osaleja Ida-Harju Koostöökoja piirkonnast ehk Raasiku, Anija, Aegviidu ja Kose valdadest. Huvilisi oli ka Jõelähtmest. Ees ootavad piirkondlikud infokoosolekud ning tegutsemine töögruppides.
Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergo sõnas, et töögrupid hakkavad arutama piirkonna ühistegevusi, kogukonna investeeringuid, turismi, kohaliku toidu ning ettevõtluse   arenguvõimalusi.   Uus  strateegia peab olema valmis aprilliks, esimene taotlusvoor avaneb aasta lõpus või järgmise aasta alguses: „Kui on soov strateegia loomisel kaasa rääkida, tuleks osaleda aktiivselt töögruppides ja aruteludel, astuda tegevusgrupi liikmeks, et oleks viimane sõna strateegia kinnitamisel.“
Tiina Sergo rääkis, et Viikingite Külas toimunud seminaril tehtud grupitöödes arutati ühistegevuse, kogukonna investeeringute ja ettevõtluse plusse, miinuseid ning arutati, mida peaks Leaderist kindlasti toetama.
Ühistegevuse heade külgedena märkisid osalejad, et piirkonnas on tublid eestvedajad ehk külavanemad ja sädeinimesed, ruumid ja maa-alad ehk külaplatsid ja rahvamajad, varasemad Leader-projektide kogemused, tugevad traditsioonid, koostöö, ühtekuuluvustunne ja pärimuskultuur.
Arendama peaks osalejate arvates eestvedajate motiveerimist – toodi välja, et pole viisakas lisada projekti projektijuhi tasu. Sooviti ka valdadeüleseid projekte, sest pole mõtet soetada ühele vallale eraldi asju, vaid osta need koos. Pärimuskultuuri ja keskkonnateadlikkuse arendamiseks tehti ettepanek, et ürituste korraldamisel peaks järgima keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid.
Seminaril otsiti vastust küsimusele, milliseid projekte peaks toetama. Osalejad tõid näiteid, et kindlasti peaks raha saama koolitused, seminarid, infopäevad, mis on seotud heaolu ja teadlikkusega; nii valla- kui kihelkonnaülesed üritused; raamatud, kaardid ja trükised; noortealgatused; transpordikulu, et saaks käia trennides, huviringides; noortelaagrid, huvitegevus.
Leiti, et pole mõtet toetada jaanitulede korraldamist; üritusi, millel on vähe kasusaajaid; selgelt ärilist tegevust ühistegevuse meetmest, samaaegselt toimuvaid tegevusi, mis üksteist dubleerivad.
Kogukonnas peaks vältima külade tühjenemist, saama juurde uusi tegijaid, mõtlema ühistranspordi, haldusreformi, ühtsustunde suurendamise, identiteedi tugevdamise, mõnusa elukeskkonna loomise peale. Toetada tuleks spordi- ja kultuurirajatisi, kergliiklusteid, ühistranspordi tugi-infrastruktuuri, hoolekandeteenuseid, ajaloo- ja kultuuriobjekte, terviseradasid, mänguväljakuid ning viidastamist. Ei peetud otstarbekaks projekte, mis  pole  jätkusuutlikud, või täiesti uute hoonete rajamist.
Ettevõtluses sooviti arendada infovahetust – teavitada ettevõtetest, luua sündmuste kalender; teha koostööd Tallinnaga, et müüa tooteid oma piirkonnast väljas; teha koostööd piirkonna ettevõtjate vahel; julgustada ettevõtjaid projekte kirjutama.
Rahastama peaks piirkonna turundust, tootearendust, tegema investeeringutoetusi tehnoloogia soetamiseks, mitmekesistama ettevõtlust, looma ühisturunduse võrgustikud, tegema kootööd RMKga ja ettevõtjate vahel.
Tiina Sergo: „Tööle hakkavad ka viis erineva temaatikaga töögruppi: ühistegevus, kogukonna investeeringud, ettevõtlus, kohalik toit ja turism. Grupid arutavad teemasid süvitsi,  tulemus võimaldab kujutada uusi toetusmeetmeid. Koosolekud algavad veebruari keskel, grupijuhtide leidmiseks korraldas Koostöökoda hanke.“