Val­la õpe­ta­ja­te tä­nu­pi­du toi­mus ku­na­gi­ses koo­li­ma­jas – Ani­ja mõi­sas

155
Ani­ja val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja saa­nud õpe­ta­jad ja ha­ri­du­sa­su­tus­te tei­sed töö­ta­jad koos vallavanem RIIVO NOOREGA. Fo­to Tiit Ko­ha

Ani­ja val­la­va­lit­sus kut­sus ree­de, 4. ok­toob­ri õh­tul val­la koo­li­de, las­teae­da­de, noor­te­kes­ku­se ja raa­ma­tu­ko­gu­de töö­ta­jad Ani­ja mõi­sa här­ras­te­maj­ja õpe­ta­ja­te päe­va pu­hul kor­ral­da­tud tä­nu­peo­le. Li­gi 250 kut­su­tust oli ko­hal um­bes 150. Neid võt­sid vas­tu vo­li­ko­gu esi­mees Jaa­nus Ka­lev, val­la­va­nem Rii­vo Noor ja abi­val­la­va­nem Tii­na Si­lem, kes olid mõisa­aeg­se­te­le sar­nas­tes kos­tüü­mi­des.

Rii­vo Noor mee­nu­tas ter­vi­tus­kõ­nes oma koo­liae­ga, mil võis õpe­ta­jalt saa­da joon­laua­ga vas­tu näp­pe või di­rek­tor pa­lu­da pi­ke­ma­tel pois­tel kum­mar­da­da, et ula­taks neid tu­tis­ta­ma. Val­la­va­nem tõ­des, et tä­na­päe­val sel­li­sed pe­da­goo­gid hom­me enam koo­lis ei töö­taks, õp­pe­mee­to­did on kar­di­naal­selt tei­sed.

„Mõ­ne­küm­ne aas­ta­ga on kool pal­ju muu­tu­nud ja on mul­je­t ­aval­dav, kui pal­ju on tul­nud õpe­ta­ja­tel suu­ta ko­ha­ne­da uue olu­kor­ra­ga,“ lau­sus ta.

Ani­ja val­la­va­nem RII­VO NOOR, abi­val­la­va­nem TII­NA SI­LEM, sot­siaal­tee­nis­tu­se juht SVET­LA­NA LASS, val­la­vo­li­ko­gu esi­mees JAA­NUS KA­LEV ja val­la kul­tuu­ri­kes­ku­se ju­ha­ta­ja VEI­KO VEIERT olid õpe­ta­ja­te­päe­va tä­nu­peol mõi­saaeg­se­te­le sar­nas­tes rõi­vas­tes. Fo­to Tiit Ko­ha

Val­la­va­nem li­sas: „Mi­nu sü­gav kum­mar­dus ja lu­gu­pi­da­mi­ne, et ole­te va­li­nud sel­le elu­kut­se ja te­ge­le­te iga­päe­va­selt meie las­te ja noor­te ha­ri­mi­se­ga. See amet ei ole liht­ne, se­da suu­da­vad pi­da­da ilm­selt kõi­ge tu­ge­va­mad ja pa­ri­mad – need ole­te teie“.

Tii­na Si­lem rää­kis, et Ani­jal alus­ta­ti ha­ri­du­se and­mist 100 aas­tat ta­ga­si – seal­ses mõi­sas ava­ti kool 1924. aas­tal. Ta ju­tus­tas, et paar aas­tat va­rem, 1920. aas­tal kuu­lu­ta­ti väl­ja ava­li­ke alg­koo­li­de sea­dus, mil­le ko­ha­selt pi­di loo­dav kool ole­ma ema­keel­ne, il­ma usuõ­pe­tu­se­ta ja mak­su­ta. Alg­koo­li kur­sus kes­tis 6 õp­peaas­tat, õpi­las­te nor­maa­larv klas­sis oli 40, era­kor­ra­lis­tel tin­gi­mus­tel ka 50. Ke­ha­li­ne ka­ris­tus oli kee­la­tud. Õpe­ta­jaks võis va­li­da isi­kuid, kes on lõ­pe­ta­nud õpe­ta­ja­te se­mi­na­ri kur­su­se. Va­li­mi­ne pi­di ole­ma ava­lik, sel­lest tu­li aja­le­hes tea­da an­da vä­he­malt kaks nä­da­lat en­ne va­li­mist. Iga 30-50 õpe­ta­ja koh­ta pi­did maa­kon­nad ja lin­nad ame­tis­se pa­ne­ma ühe ta­ga­va­raõ­pe­ta­ja. Koo­li­ju­ha­ta­ja üles­an­ne oli muu­hul­gas ka koo­li kroo­ni­ka kir­ju­ta­mi­ne.

Ani­ja mõi­sas õp­pis 100 aas­tat ta­ga­si üle 100 õpi­la­se, kes ko­li­sid sin­na üle Sood­la 6klas­si­li­sest koo­list. Koo­li ju­ha­ta­ja oli tol­leaeg­ne tun­tud selts­kon­na­te­ge­la­ne ja aed­nik Kaa­rel Gus­tav Känd. Klas­si­tu­be oli kolm, ühi­se­la­mu­ruu­me sa­mu­ti kolm. Omaet­te voo­di­tes said ma­ga­da 17 last, tei­sed pi­did voo­dit ja­ga­ma ka­he või kol­me pea­le. Teed ja­gas kool ta­su­ta, või­lei­vad pi­did las­tel en­dal kaa­sas ole­ma. Kool te­gut­ses Ani­ja mõi­sas va­he­peal­se­te kat­kes­tus­te­ga ku­ni 2002. aas­ta­ni.

„Pal­jud too­na­sed põ­hi­mõt­ted – õp­pi­mi­se väär­tus­ta­mi­ne, koo­li­ko­hus­tus ja dist­sip­liin – kan­na­vad meid tä­na­se­ni. Nii na­gu siis, jõuab ka prae­gu val­la­maj­ja pal­ju to­re­daid lu­gu­sid meie las­te­ae­da­dest ja koo­li­dest,“ mär­kis Tii­na Si­lem.

Ta lu­ges et­te lap­se­va­ne­ma­te kii­du­sõ­nu val­la iga koo­li ja las­te­aia koh­ta ning val­la­ju­hid and­sid haridus- ja noorteasutuste 23 töö­ta­ja­le val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja, šo­ko­laa­di­kar­bi „Koo­li kil­lud“ ning ke­raa­mik Hed­wig Sea­ve­ri val­mis­ta­tud mee­ne ing­li­tii­ba­de ja teks­ti­ga „Ai­täh, et ai­tad meie noor­tel õh­ku tõus­ta.“

Pä­rast ak­tust esi­ne­sid Ani­ja mõi­sas tšel­list Sil­via Il­ves, must­kunst­ni­kud Mee­lis Ku­bo ja Char­le­kas ning Es­to­nia oope­ri­so­list Rei­go Tamm ja pia­nist Jo­han Rand­ve­re.

Tä­nu­kir­jad ha­ri­du­sa­su­tus­te töö­ta­ja­te­le
Val­la­va­lit­su­se tä­nu­kir­ja päl­vi­sid tä­na­vu Aeg­vii­du koo­list ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­ja An­ne­liis Lib­lik ja muu­si­kaõ­pe­ta­ja Ka­ta­rii­na Re­na­te Park­sepp ning las­teaia muu­si­ka­õpe­ta­ja Ja­ne Vaa­rik.

Keh­ra güm­naa­siu­mist tä­na­ti ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­jat An­ne Tam­ma­ru, ma­te­maa­ti­ka, kä­si­töö ja ko­dun­du­se õpe­ta­jat Rii­na Laan­det, klas­siõ­pe­ta­jaid Kai­di Sel­ber­gi ja He­li­na Lill­sood ning muu­si­ka­õ­pe­ta­jat Jo­han­na Ma­ria Ju­han­dit.

Ala­ve­re las­teaed-põ­hi­koo­list said tä­nu­kir­ja aja­loo, bio­loo­gia, ühis­kon­naõ­pe­tu­se, loo­du­sõ­pe­tu­se ja ini­me­seõ­pe­tu­se õpe­ta­ja Hil­le Kilk, klas­siõ­pe­ta­ja Hel­le Huul ning Mõm­mi­la las­teaia õpe­ta­ja Ul­mi Lõo­ke.

Keh­ra kuns­ti­de­koo­list tä­na­ti flöö­diõ­pe­ta­jat Eda Jü­ri­sood, puhk­pil­liõ­pe­ta­jat And­rei Sed­le­rit ja 2024. aasta riikliku elu­töö­preemia kandidaati, plaatpillide õpetajat Ülle Rauda.

Ani­ja Val­la Las­teae­da­dest tun­nus­ta­ti Las­te­ta­re õp­pe­juh­ti Kat­rin Alt­sep­pa, Le­pat­rii­nu õp­pe­juh­ti Kai­ri Sir­kast, Las­te­ta­re juh­ti­vat abiõ­pe­ta­jat Na­ta­li­ja Ver­ši­ni­nat, Le­pat­rii­nu ma­ja pe­re­naist Kat­ri Kol­ba­kut ning Las­te­ta­re ko­ris­ta­jat Di­na Pav­len­kot.

Raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja­test päl­vi­sid tä­nu­kir­ja Keh­ra raa­ma­tu­ko­gu raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Ai­ta Tam­meorg ja Aeg­vii­du raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Ele­ri In­no. Sa­mu­ti tä­na­ti val­la noor­te­kes­ku­se noor­soo­töö­ta­jat He­len Noolt, kes töö­tab Ala­ve­re noor­te­kes­ku­ses.

Val­la­va­lit­sus ot­sus­tas tä­nu­kir­ja ja kin­gi­tu­se­ga tun­nus­ta­da ka Ani­ja val­la kul­tuu­ri­kes­ku­se ju­ha­ta­jat Vei­ko Veier­tit.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu val­la ha­ri­dus­töö­ta­ja­te pi­du oli Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas
Järgmine artikkelRaa­ma­tu­te ko­gu­mis­päe­vad Aru­kü­las