Valkla kogukond on jätkuvalt turvalisuse pärast mures

1568

Kohus suunas Valkla Kodust sageli ära jooksnud ja taludes inimesi peksnud noormehe tagasi Valklasse ravile.

Kuusalu valla Valkla küla kogukonna siselistis elavnes viimastel nädalatel taas arutelu. Harju maakohus arutas Valkla Kodu kliendi kaht rasket kuritegu ümbruskonna elanike suhtes ja langetas 22. jaanuaril otsuse – tunnistada noormees süüdimatuks ning suunata tagasi Valkla Kodusse.

Kohtus oli arutusel Kaberla küla elaniku Ain Laanemetsa tsiviilhagi, millega ta soovis noormehe tekitatud varalise kahju hüvitamist. Kohtus selgus, et tema hagi oli seotud ka teise hagiga, mis käsitles Jõelähtme vallas Koogi külas aset leidnud peksmist ja röövimist – sellegi oli toime pannud sama noormees.

Ain Laanemets rääkis Sõnumitoojale, et hagi sai ta esitada varguse osas, ei saanud aga tema naisevenna peksmise asjus  ega ka seoses võimalusega, et juhtum võis kiirendada poolteist kuud hiljem kannatanu surma.

Ain Laanemets: „Meie kodust võetud laptopi saime tagasi, aga kaduma jäi mu poja mobiiltelefon, mille see tegelane oli kusagile maha visanud, ning ka raha. Kohtus olid kõik hapude nägudega, aga tulemus oli, et see noormees tuleb Valklasse tagasi ning meile midagi ei hüvitata. Kohtuistungil oli jutuks ka uue meditsiinilise ekspertiisi tegemine sellele noormehele, aga kaitsja ütles, teda on juba korduvate meditsiiniliste ekspertiisidega süüdimatuks tunnistatud.“

Ta imestas, et kuidas nii süüdimatu inimene oskas mõlemas kohas esialgu majas käia ja vaadata, mis seal on, ning paarikümne minuti pärast rünnata. Ka sai kurttumm noormees viipekeelest aru ja vastas. Kuid teha pole midagi, Valkla Kodu ümbruskond on jälle ohus.
Valkla kogukonna esindaja Maria Trei ütles, et Valkla ja lähikülade elanikud on ikka sama meelt, mis olid mullu oktoobris tehtud pöördumises – nad nõuavad, et kohtumäärusega ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutatud isikud viidaks Valkla Kodust välja. Nad tuleb paigutada nõuetele vastavasse kinnisesse asutusse, kus nende järelevalve on tagatud.

„Käisin kohtuistungit kuulamas. Noormees on elanike registris Pärnu linnas ja eestkostja on Pärnu linna sotsiaaltöötaja. Reeglina on eestkostja kaasatud kohtuprotsessi. Istungil oli kaks vabakuulajat – mina ja Ain Laanemets. Prokurör rääkis pärast istungit, et eestkostja vastutab vaid noormehe hooldusele paigutamise eest, kuid ei vastuta isiku tegude, ka varalise kahju tekitamise eest. Sotsiaalhoolekande seaduses, millest AS Hoolekandeteenused oma töös juhindub, on selgelt öeldud, et teenuse osutaja peab tagama isikute pideva järelevalve ning ka seda, et isik ei seaks ohtu ennast või teisi. ASi Hoolekandeteenused protsessi kaasatud ei olnud. Varasematel kohtumistel on sotsiaalministeeriumi esindajad lubanud, et kriminaale Valklasse enam ei tooda.“

Ta kinnitas, et Valkla kogukond ei ole kohtuotsusega rahul: „Me pole rahul ka sellega, et Valkla Kodus on kohtumäärusega ööpäevaringne erihooldeteenus alles. Varem oli sellise diagnoosiga isikutele Patarei vangla juures omaette psühhiaatriaosakond – hästi turvatud ja kindel.“

Ta märkis, et kavandatava Tallinna vangla juurde võiks teha eriosakonna: „Tuleks vastu võtta poliitiline otsus. Muidu oleme ikka samas seisus, et Valkla Kodus tehakse küll ümberehitusi, aga oht jääb, me ei tunne end turvaliselt.“

Valkla Kodu juhataja Toomas Merilai tõdes, et nii tema kui ka kogu personal on sellise kohtuotsuse pärast mures: „Meie turvalahendused ei ole veel lõplikult valmis, tööd käivad. Iga päevaga valmivad aina enam. Kui terviklahendus rajatud, pandud mitu aeda ja turvaseadmed, peaksid põgenemised jääma ära. Kusagil need inimesed peavad olema, ühiskonnal tuleb nende eest hoolitseda.“

Jaanuaris on olnud Valkla Kodust 8 ärajooksmist, jooksikuid on kaks. Toomas Merilai kinnitas, et enamik Valkla Kodu kliente on rahumeelsed, vaid üksikud neist on altid teenuselt omavoliliselt lahkuma.

„Me ei hakka kunagi vanglaks ega sundravi osutajaks, kus on karmimad ja kinnisemad tingimused. Erihoolekandeteenusele ei sobi sisuliselt kuritegeliku käitumisega isikud, kes vajavad väga intensiivset tööd, olgu selleks ravi või käitumisharjumuste ümberkujundamine. Oleme jätkuvalt seisukohal, et kõrged aiad kuuluvad vanglate, mitte erihooldekodude juurde. Meid kui teenuseosutajat ei kaasatud kohtuprotsessi mingil moel. Praktikud, kes igapäevaselt tegelevad inimesega ja on kaasatud kõikidesse tema tegevustesse, oskaksid anda asjakohast ja väärtuslikku infot oluliste otsuste tegemiseks,“ kommenteeris Valkla Kodu juht.

Ta lisas, et nende asutuses alustati 2012. aastal teenuse sisu põhjalikku analüüsi, ettepanekud esitati aastal 2013 ja nüüd, oodates teiste asjassepuutuvate ametkondade tegevusi, tegeletakse sisemise teenusepakkumise parandamisega, kaasates eri valdkonna spetsialiste.
„Analüüsi tulemusena mõistame, mida saame veel ära teha, mida peame tegema teistmoodi, et leida lahendusi üleskerkinud probleemidele.“