
Raasiku vallavolikogu istungil, 10. märtsil läksid erimeelsused Aruküla männikus asuva kinnistu detailplaneeringu koostamise üle nii teravaks, et osa saadikuid, peamiselt opositsioon, lahkusid istungilt.
Vaidlus algas veel enne istungi päevakorra kinnitamist, kui vallavanem Bärbel Salumäe teatas, et soovib võtta tagasi eelnõu, mille sisu oli võõrandada pärast detailplaneeringu kehtestamist enampakkumisel Aruküla alevikus Harju tee 33b asuv 2,6 hektari suurune kinnistu koos kohustusega rajada planeeringukohane taristu. Eelnõus oli veel, et võõrandamise enampakkumise tingimused, sealhulgas alghinna, määrab volikogu pärast detailplaneeringu kehtestamist ning kinnistu kruntimist. Vallavanem põhjendas, et ekslikult ei jõudnud muudetud sõnastusega eelnõu vallavalitsusse ning ilma vallavalitsuse heakskiiduta ei saa volikogus otsust vastu võtta.
Volikogu liige Maarja Sikut opositsioonis olevast Kodukoha Valimisliidust tegi ettepaneku võtta eelnõu siiski menetlusse, et otsustada, kas Harju tee 33b kinnistu üldse pannakse müüki või seda ei müüdagi. Ta leidis, et vallavalitsusel ei ole mõtet sellega edasi tegeleda, kui volikogu otsustab, et seda nagunii ei müüda. Volikogu aseesimees Ivar Vilberg koalitsiooni kuuluvast valimisliidust Raasiku Vald arvas, et Harju tee kinnistut ei ole vaja müüki panna kohe, küll aga võiks võõrandamisotsuse vastu võtta, et vallavalitsus saaks jätkata maa väärindamisega.
Volikogu esimees Juta Asuja küsis, kas protseduuriliselt on korrektne eelnõud menetleda, kui vallavalitsus soovis seda tagasi võtta ja menetleda järgmisel istungil. Vallasekretär Gunnar Nuuma kinnitas, et volikogul on õigus eelnõud, mis pole vallavalitsust läbinud, käsitleda, kui volinikud on sellega nõus. Andre Sepp valimisliidust Raasiku Vald märkis siiski, kui valitsus võtab eelnõu tagasi, siis seda ei arutata. Maarja Sikut polnud nõus ja sõnas, et varasemast on olemas volikogu otsus selle kohta, et Harju tee 33b kinnistut ei võõrandata, ning vallavalitsus teeb tühja tööd, kui jätkab detailplaneeringu menetlust, kuid volikogu otsustab maad mitte võõrandada.
Kuna keegi selle vastu ei olnud, jättis volikogu esimees vallavara võõrandamise istungi päevakorda.
Planeering algatati 2024
Novembris 2024 otsustas Raasiku toonane vallavalitsus algatada Aruküla alevikus asuva Harju tee 33b katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu koostamise, kinnitas lähteseisukohad ja otsustas jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Aruküla männikus, aleviku keskusest teisel pool maanteed asuva planeeringuala lähteseisukohtadesse pandi, et planeeringuga kavandatakse üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksus jagada vastavalt valla üldplaneeringule elamukruntideks, määratakse ehitusõigused ja hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud ja määratakse vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine, haljastus.
Mullu 30. aprillil, kui vallavolikogu planeeringute- ja keskkonnakomisjoni koosolekul oli ühe päevakorrapunktina arutluse all maade võõrandamine, räägiti ka Harju tee 33b kinnistust. Komisjoni liikmed leidsid, et kinnistu väärtus võib seoses selle vahetus läheduses asuva Linnaku arenduse valmimisega kasvada ning seetõttu on mõistlik Harju tee 33b maa võõrandamisega oodata.
12. mail oli vallamaade võõrandamiseks loa andmine volikogu päevakorras. Vallavalitsus küsis volikogult nõusolekut Arukülas mitme vallale kuuluva kinnistu, ka Harju tee 33b müümiseks. Haldus- ja ehitusosakonna juhataja Maili Hirlak selgitas, et valla üldplaneeringus on see määratud elamualaks, kinnistule on võimalik planeerida 7 minimaalselt 3000 ruutmeetri suurust elamukrunti. Kui planeering on valmis, soovitakse maa panna oksjonile. Toonane vallavanem Toomas Teeväli ütles istungil, et Harju tee kinnistu müügiga ei kiirustata, sest see on vallale kuuluvaist ilmselt kõige väärtuslikum ning selle väärtus võib kasvada Linnaku arenduse valmimisega.
Harju tee 33b kinnistu võõrandamise otsustas tookordne vallavolikogu hääletada teistest müüki pandud kinnistutest eraldi. Selle müügi poolt olid volikogu 6 liiget, vastu samuti 6, kaks jäid erapooletuks. Kuna toetushääli ei olnud vastuhäältest rohkem, konstateeris toonane volikogu esimees Maarja Sikut, et Harju tee 33b võõrandamine lükkub tulevikku.
Vaidlus volikogus
Kui volikogu eelmise nädala istungil jõuti vallavara võõrandamise päevakorrapunktini, selgitas vallavanem Bärbel Salumäe, et vallavalitsus soovib Harju tee 33b kinnistu eelarve tulubaasi suurendamiseks esmalt väärindada ehk jaotada kruntideks ja seejärel müüa. Ta rääkis, et detailplaneeringu koostaja leiti hankega, valminud on eskiislahendus, millele on saadud esialgsed arvamused ja kooskõlastused. Olenevalt planeeringu menetlusest ja kooskõlastustest saab maa-alal olema tõenäoliselt 6-7 elamukrunti, kuhu võib rajada nii üksik- kui kakskikelamud. Detailplaneeringuala võõrandatakse koos kohustusega rajada planeeringukohane taristu. Vallavanem rõhutas, et vallavalitsus teeb ettepaneku maatükkide võõrandamiseks pärast detailplaneeringu kehtestamist ning kinnistu kruntimist – siis saab volikogu otsustada enampakkumise tingimused, sealhulgas ka alghinna.
Seejärel võttis sõna Maarja Sikut, kes tõdes, et Harju tee kinnistu näol on tegu metsaga kaetud alaga Aruküla männikus, mille üle on kohalikud elanikud aastakümneid olnud uhked. Ta kõneles, et müügi põhjusena on toodud vajadus suurendada valla tulubaasi ja täita eelarvet, kuid sama ettepanek oli volikogus eelmisel aastal ja volikogu ei andnud müügiluba enne, kui on võõrandatud teised, asulasisesed krundid. Maarja Sikut rääkis veel, et Harju tee 33b ei ole tavaline tühi krunt, vaid männimetsaga kaetud ala, kuhu tuleb elamute ehitamiseks rajada esmalt vähemalt 200 meetrit ligipääsuteid, mis tähendab märkimisväärset metsaraiet veel enne, kui ükski elamu kruntidele jõuab. Ta oli seda meelt, et Raasiku vald ei ole olukorras, kus Harju tee 33b kinnistu müük on vältimatu – selle müümata jätmisega ei teki vallaeelarvesse auku, sest tänavu müüdud ja veel müüa plaanitud elamukruntidega saadakse investeeringuteks vajalik raha nii käesolevaks kui järgmiseks aastaks. Ta soovitas elamukrunte teha kohtadesse, kus need on väiksema mõjuga ja taristu juba olemas.
Harju tee kinnistu üle vaieldi ligi kolmveerand tundi. Opositsiooniliikmed leidsid, et vallal on ka teisi krunte, mida müüa, ning soovisid, et volikogu hääletaks, kas Harju tee kinnistu võõrandada või seda üldse mitte müüa ja detailplaneeringu koostamine lõpetada. Seda meelt oli ka istungil sõna saanud mees, kes oli paar aastat tagasi kolinud männikusse Harju tee kinnistu naabrusse. Enamik koalitsioonist ütlesid, et Harju tee 33b kinnistu on ka valla üldplaneeringus määratud elamumaaks ning eelmise vallavalitsuse algatatud detailplaneeringuga tuleks edasi minna.
Pärast vaheaega sõnas Juta Asuja, kuna teema on emotsionaalne ja kogukonda on vähe kaasatud, on vaja täiendavaid arutelusid-koosolekuid. Seetõttu otsustas ta menetluse katkestada ega pannud eelnõud Harju tee 33b kinnistu kohta hääletusele. Opositsioonisaadikud ei olnud sellega nõus, ütlesid, et hääletamata jätmist saab otsustada volikogu, mitte esimees üksi. Keset vaidlust lahkus volikogu aseesimees Ivar Vilberg istungilt. Oma lahkumist ta kommenteerida ei soovinud. Veidi aja pärast lahkusid istungilt ka opositsiooniliikmed Maarja Sikut, Paul Savisild, Toomas Teeväli, Almar Roos ja Avo Möls Kodukoha Valimisliidust ning Ivar Paenurm EKREst.
Volikoguliikmed kommenteerivad
Paul Savisild Kodukoha Valimisliidust: „Kui meie 2024. aastal detailplaneeringu algatasime, olime teadmatuses, kui palju võib vallal investeeringuteks raha puudu jääda. Praegu teame täpselt, et eelarves ei ole raha puudu ning kui veel neli kinnistut saavad müüdud, on ka järgmise aasta investeeringuteks vajalik 400 000 eurot olemas. Lisaks on vallal veel 600 000 eurot reservis, mida hoiti juhuks, kui müügid oleksid takerdunud. Nii Raasikul kui Aruküla keskosas on vallal veel kinnistuid, seetõttu ei peaks praegu minema männikut lõhkuma. Eelmine volikogu tegi väga hea otsuse, et nad selle müügi peatasid.“
Ta lisas: „Kuna koalitsioonil ei olnud otsuse läbisurumiseks hääli koos, sõitis vallavolikogu esimees volikogust valla määruseid ja riigiseadusi eirates räigelt üle. Ta ei saa ainuisikuliselt otsustada, kas volikogu peatab päevakorrapunkti menetluse või ei, seda otsustab volikogu häälteenamusega. Kuna ka vallasekretär ei sekkunud, ei jäänud meil üle muud, kui istungilt lahkuda. Tõenäoliselt pöördume õiguskantsleri poole.“
Juta Asuja valimisliidust Arenev Raasiku Vald: „Meie eesmärk on detailplaneeringuga edasi liikuda, soovisime seda volikogu uues koosseisus hääletada, kuid istungil saime aru, et teema vajab rohkem arutamist ja selgitamist, selleks on vaja võtta aega. Kuni detailplaneering ei ole valmis, ei saa nagunii võõrandamist otsustada. Ennatlik oleks öelda, et me nagunii seda maad ei võõranda. Planeeringu käigus võib selguda olulisi asjaolusid, mis mõjutavad edasist protsessi. Kuna valla üldplaneeringu järgi on tegu perspektiivse elamualaga, viime planeeringuprotsessi lõpuni, siis saame otsuse langetada konkreetsetest andmetest, mitte emotsioonidest lähtudes.“
Ta tõdes: „Oleksin volikogu esimehena pidanud panema otsustamise edasilükkamise hääletusele, kuid tõlgendasin valla põhimäärust valesti. See oli viga, aga kuna otsust ei tehtud, siis keegi kahju ei saanud. On kõigi jaoks parem, kui see teema saab rohkem arutelu.“
Ivar Paenurm EKREst: „Aruküla männik on valla sümbol, jätame selle rahule. Meil on teisi kohti, mis vajaksid arendamist ilma, et peaks loodust rikkuma ja puid maha võtma. Arukülas on juba küllalt tehtud, nüüd võiks ette võtta Raasiku arendamise, näiteks Mistra kõrval laiuva tühermaa. Eelmisel aastal hääletasin volikogus Harju tee kinnistu müügi poolt, olin siis volikogus alles uus liige, ei olnud jõudnud süveneda, hiljem sain aru, et tegin vale otsuse. Seekord otsustasin istungilt lahkuda, sest mulle ei meeldinud, kuidas käitus volikogu esimees – ilmselt rikkus reegleid seetõttu, et koalitsioon oleks jäänud häältega vähemusse.“
Andre Sepp valimisliidust Raasiku Vald: „Eelmine vallavalitsus on detailplaneeringu algatanud, töö sellega käib, vallavolikogu eelmine koosseis lükkas vaid müügiotsuse edasi. Kui planeering on algatatud ja juba kulusid kantud, tuleb see lõpuni viia. Vallavara peab mõistlikes kohtades väärindama, otsused müümise kohta tuleb teha alles pärast planeeringute valmimist. Sellise ettepaneku ka vallavalitsusele tegin – kui planeering valmis, otsustame, kas ja mis tingimustel maa müüakse.“




