Kuusalu kooli hoolekogu juht korraldab piirkonna haridusseminari

1005

Seminar „Quo vadis Kuusalu haridus?“ peaks toimuma aprilli alguses.

Kuusalu keskkooli hoolekogu esimees Heigo Vija saatis Kuusalu valla ja Loksa linna koolide hoolekogude juhtidele ettepaneku korraldada ühiselt seminar, kus arutada Ida-Harjumaa tulevast haridusvõrgustikku.
Ta põhjendas: „Tänaseks on selge, et Kuusalu ei ole koht, kuhu 2016. aasta seisuga tuleks riigigümnaasium. Teisest küljest on Kuusalu keskkool suures füüsilises ruumikitsikuses, see probleem ei lahene iseenesest ootamisega ega omavalitsuse reformiga, mille tulemust ei ole teada, aga lõpptulemust võiksime vähemalt hariduse osas kaudselt mõjutada. Kaasama peaks ka Loksa gümnaasiumi hoolekogu, sest oleme Loksaga Ida-Harjumaal samas haridusruumis.“
Heigo Vija pakkus teemasid, mida võiks käsitleda: milline on tulevikus Kuusalu valla haridus, valla haridusasutuste üldolukord ning kuidas saaks toetada omavalitsusi, et riigigümnaasiumi asukohana tuleks 2018. aastal kõne alla Kuusalu. Veel loetleb ta teemana hariduse-, huvialaringide-, transpordi- ja muud toetused ning miks lapsevanemad neid ei kasuta.
Seminari võiks tema ettepanekul toimuda Kolga koolis, valla geograafilises keskpunktis laupäeval, 9. aprillil. Selline hoolekogude päev oleks avatud, kõik soovijad võiksid minna kuulama. Osalema kutsutakse Kuusalu valla ja Loksa linna juhid ning külalisi haridus- ja teadusministeeriumist.
Heigo Vija lisas, et kindlasti võiksid hariduse teemal tulla kaasa rääkima ka Ida-Harju riigikoguliikmed.
Kolga kooli hoolekogu esimees Ene Valdmann ütles, et mõte on hea ja teema pakub huvi, kuid avaldas kahtlust, kas hoolekogud suudavad kaasa rääkida riigigümnaasiumi osas: „Võiks arutada teemasid, millele meil on mõjuvõimu. Näiteks seda, et Kolga ja Kuusalu kool võiksid teha rohkem koostööd – õpetajate vahetusi, ühisprojekte.“
Loksa gümnaasiumi hoolekogu juht Lauri Metus sõnas, et Loksa kooli hoolekogu ei ole veel ettepanekut arutanud ega osanud täpselt öelda, millal hoolekogu kokku tuleb: „Teiste koolide hoolekogudega võiks kokku saada, arutada läbi erinevaid stsenaariume. Võiks kutsuda ka spetsialiste. Enne ei juhtu hariduse vallas midagi, kui on selge, kuidas läheb haldusreform. Riik oleks pidanud haldusreformi kohe 1990ndate aastate alguses ära tegema. Samas haridusreformi tehakse iga natukese aja tagant, koolid on seatud keerulisse olukorda.“