Mõttetalgud panid inimesed edasi tegutsema

795

Anija mõisa saalis võisid talgulised istuda mugavalt suurtel patjadel.
Anija, Kuusalu ja Raasiku vallas käis 1. mail Minu Eesti mõttetalgutel kokku üle 200 inimese.

Kõigis kolmes vallas ütlesid osad mõttetalgulised, et reedel väljakäidud ideid on juba asutud ellu viima. Kolgas on alustatud piirkonna internetikodulehe koostamisega – et edastada üldist infot ümbruskonnast ning ka ettevõtetest, kultuurisündmustest jms.

Kehra venekeelses mõttekojas räägitu põhjal on asutud looma MTÜd kohaliku venekeelse internetiportaali loomiseks ja haldamiseks. Anija mõisa kogunenud talgulised hakkasid kohe pärast talgupäeva lõppu tegema ettevalmistusi valla külade ühise veebilehe avamiseks.

Raasiku valla noorte mõttekoja liikmed saavad sel laupäeval uuesti kokku, et läbi arutada edasiste tegevuste plaani. Edaspidi kavatsetakse kohtuda kord kuus. Ka Aruküla kultuuriseltsi mõttekoja liikmed tulevad paari nädala pärast uuesti kokku, hakatakse otsima lahendusi küsimustele, mis 1. mail üles kerkisid.

TV3ga sama marsruut
Sõnumitooja külastas nelja mõttekoda: Anija mõisas, Kuusalu pastoraadis ja Raasiku rahvamajas kahte kohta. Anija mõisas ja Kuusalu pastoraadihoones oli enne meid käinud TV3 Seitsmeste Uudiste võttegrupp.

Raasiku rahvamajas hakkasid kella poole kahe ajal päeval mõttetalgud lõppema, talgujuht Merike Mikk jagas 15 osalenule tunnistusi. Kohalikest probleemidest leiti, et Raasiku kaupluse juurde võiks panna infotahvli ning raudteejaama perroonile  käsipuud. Raasikul puudub avalik koht, rahvamaja lähedale tuleks rajada kõlakojaga park ja laste mänguväljak.

Rahvamajas kaminasaalis oli noorte mõttekoda 21 talgulisega. Kojavanem Henri Reeder rääkis, et kõik küsimused puudutasid teemat, kuidas muuta noorte elu vallas paremaks. Otsustati luua Raasiku valla noortefoorum, teha Aruküla Uudiste baasil ülevallaline noorteajaleht.

Kella kahe paiku päeval istusid Kuusalu mõttetalgulised pastoraadi taga õues, üks grupp arutas ettevõtluse elavdamist Kuusalu vallas ja teine, kuidas tagada igale inimesele eluterve vanadus. Ühes-koos mõtlema oli kogunenud 24 inimest. Ühe ideena pakuti välja ettevõtjate koostööks mõttekoja-klubi MTÜ loomist. Arutati liiklusohutuse tagamist ning rannakalanduse regulatsiooni ja kohalikule rahvale kalamüügi lihtsustamist.

Talgujuht Kadi Lambot ütles pärast, et teda palusid osalema paar tuttavat, kes olid Minu Eesti idee juures: „Ütlesin, et eelistaksin minna Kuusalu valda, kuna juured on sealt. Emotsioon on positiivne, kohale tulid inimesed, kes tahtsid arutada ja olid positiivsed.”       

Anijale kogunes ühiselt mõtlema 40 inimest – ümbruskonna küladest ja mõni ka Tallinnast. Kella kolme paiku oli jagunetud kuude gruppi. Kümmekond last mängisid lastetoas. Teemad arutati mõisa saalis pärast koos läbi. Üks suur idee oli teha ümbruskonna külade kultuurikeskus Anija mõisa ja spordikeskus Lilli külasse. Anijale tehakse matkarada. Igaüks ütles talgupäeva  lõpuks teiste ees välja lubaduse, mida konkreetset ta ära teeb. Õhtul oli mõisa pargis mõttetalgute lõkkeõhtu.

Voosel, Kolgakülas ja mujal
Voose rahvamajas oli mõtlejaid üle 30. Mõttetalgute Harjumaa üks koordinaator Tanel Talve jutustas, kohalikest teemadest arutati, kuidas kaitsta kaevandamise eest Voose Taaramäge, ning üldistest, kuidas muuta sotsiaalmaksu.

Arukülas mõtlesid 21 inimest, kuidas muuta Raasiku vald atraktiivseks elukeskkonnaks. Pakuti välja vallasisese kaubavahetuse ja teenusepakkumise elavdamise idee.

Kehras valla kultuurikeskusesse kogunes 15 inimest. Leiti, et Kehras võiks anda nõu, kuidas hakata FIEks või firmaomanikuks.

Kehra venekeelses mõttekojas kõnelesid 15 inimest, et noortel pole tegevust. Vastloodud venekeelse infoportaali aadress on www.kehra.ee.

Kolgaküla rahvamajas käis 15 inimest mõttetalgutel. Kaks põhiteemat oli, kuidas kaasata inimesi külaelu edendamisse ja muuta valimissüsteemi. Ühe ideena pakuti, et valituks osutunut peaks saama tagasi kutsuda, kui ta ei tegutse valijate huvides.

Kolga mõisas rääkisid 23 inimest haridusest ja elukestvast õppest. Otsustati teha pöördumine, et haridusreform peaks hakkama kehtima linnades.