
„Appi tulid naised Kehrast, Arukülast, Kuusalust, Jürist, Tallinnast, Raplast, Rakkest, Viimsist. Ütlesid, et teevad seda meie vabaduse nimel,“ lausus ANNELI VÄLI-HANNUS Kehra õmblusfirmast Year.
Eelmise kolmapäeva varahommikust alates kuni kella üheksani õhtul ei olnud Kehra õmblusvabrikus Year ühtegi vaba õmblusmasinat. Ka kõigilt neilt masinailt, mis olid pikemat aega seisnud jõude, oli pühitud tolm ja need töötasid täistuuridel. Igapäevase viie õmbleja asemel oli tootmisruumis 25 naist, kes olid asunud appi, et õmmelda kuuliveste Ukraina kaitsjatele.
Materjali jagus, töökäsi mitte
Yeari esindaja, ettevõtte konstruktor Anneli Väli-Hannus rääkis, et mõne nädala eest pöördus Yeari poole tellija, kelle nime ta avaldada ei saa, küsis, kas nad on valmis hakkama tootma Ukrainasse kuuliveste.
„Otsiti õmblusfirmasid Tallinna lähedalt ja võeti meiega ühendust. Ma ei ole kuulivestidega kokku puutunud, üks vest toodi näha. Oli kaks tundi aega, et võtta lõiked. Uurisin ka kaitseväes käinud tuttavailt, mida arvestada, et selle selgapanek oleks mugavam. Koos õmblejatega nuputasime, kuidas oleks kõige lihtsam õmmelda, et vestide tegemine läheks võimalikult kiiresti,“ selgitas ta.
Kuulivesti mudeli välja töötamisele-katsetamisele kulus paar nädalat. Seejärel hakkasid Yeari viis õmblejat neid tegema: „Materjal toodi kohale, paluti, et õmbleksime nii palju veste kui võimalik, sest neid on Ukrainas väga-väga vaja. Olime jõudnud teha ligi paarkümmend, neljapäeva õhtul pidime vestid üle andma, et jõuaksid autole, mis sõidab Ukrainasse. Mul oli kangaid kahesaja vesti jaoks, aga ei olnud, kes neid jõuaks õmmelda. See tegi väga kurvaks.“

Anneli Väli-Hannus jagas muret sõbrannaga, kes pakkus, et võib appi tulla. Siis kutsus appi veel Julika Hänni, kes on Anija vallas üks Ukraina sõjapõgenikke aitavatest vabatahtlikest: „Julika lubas tütre kaasa võtta, sest temagi on natuke õmmelnud. Helistasin ka mõnele meie endisele õmblejale, aga nemad ei saanud tulla. Julika arvas, et võiksime abilisi otsida Facebooki kaudu.“
Möödunud nädala teisipäeva hilisõhtul pani Julika Hänni sotsiaalmeediasse üleskutse tulla järgmisel päeval Kehrasse appi kuuliveste tegema. Info hakkas kiiresti levima, esimesed naised andsid endast teada samal õhtul.
Veerandsada naist
Kui kuulivestide tellija esindaja järgmise päeva lõuna ajal Kehra õmblusvabrikusse jõudis, oli ta Anneli Väli-Hannuse kinnitusel väga imestunud, kui palju naisi seal korraga töötas. Ta oli hommikul olnud samuti hämmingus: „Olin varem kohal, tegin ettevalmistusi, et mul oleks kolmele-neljale appi tulevale naisele tööd anda. Aga siis hakkas abiväge järjest tulema. Üks ütles, et luges meie üleskutset hommikukohvi kõrvale ja otsustas tulla, teisel oli töölt vaba päev ja tahtis liituda. Üks naine tuli isegi karkudega. Mõned lubasid tulla pärastlõunal, sest hommikul ei saanud.“
Yeari esindaja kirjeldas, töökäsi oli korraga nii palju, et tõi õmblustsehhi tagant ruumist muudkui õmblusmasinaid juurde. Igal naisel oli oma kindel töölõik. Kõik sujus ja töö lausa lendas nende naiste käes, kinnitas ta.
Pärastlõunal tuli teine vahetus. Kokku käis vabatahtlikke õmblejaid Yearis 25, nende seas oli õpetajaid ja juuksureid, raamatukogu- ja kasiinotöötajaid ning mitmete teiste elualade esindajaid.
„Appi pakkujaid oli veel rohkem. Osadele ütlesin lihtsalt aitäh, kutsusin praegu neid, kes natukenegi oskavad õmmelda. Mõni, kes helistas, soovis edu,“ rääkis ta.
Õmblemas olid ka kaks Ukraina sõjapõgenikku. Üks neist töötab Yearis õmblejana, teine on koolitüdruk, kes soovib minna õmblemist õppima ja käib seal praegu praktikal.
„Meie Ukraina õmblejal olid silmad kogu päeva märjad. Ta oli üllatunud sellisest kokkuhoidmisest ning imestas, et nii palju naisi tuli kohale Ukraina jaoks kuuliveste õmblema. Naised ütlesid, et teevad seda oma vabaduse nimel. Kõigil oli usk ja jõud, et koos saame hakkama,“ lausus Anneli Väli-Hannus.
Mõned naised olevat öelnud, et on varem Ukraina toetuseks raha annetanud, aga sealsetele sõduritele kuuliveste õmmeldes tundsid, et said nende jaoks midagi reaalset ära teha.
Ukrainasse saadeti 95 kuulivesti
Anneli Väli-Hannus tunnistas, kolmapäeva hommikul oli tal lootus, et koos abilistega jõutakse päeva jooksul õmmelda tavapärase 15 kuulivesti asemel 30. Kui ta nägi, kui palju oli abilisi ning kui kiiresti nendega koos töö läks, tekkis lootus, ehk jõutakse isegi 50 vesti valmis.
„Aga õhtuks oli meil kastis 60 kuulivesti. Kuna järgmiseks päevaks tehti ka palju tööd ette, jõudsid meie oma õmblejad veel kiiresti kümme vesti valmis ja saime korraga 70 vesti üle anda. Tänu eeltööle saime neljapäeva õhtuks valmis veel 25 vesti ning ka need jõudsid autosse, mis startis sama päeva õhtul Ukrainasse. Nii et tänu suurepärastele naistele saime Ukrainasse saata kokku 95 kuulivesti,“ märkis Anneli Väli-Hannus.
Nädala lõpuks oli ta saanud kinnituse, et Kehras õmmeldud vestid, millele olid lisatud kuulide eest kaitsvad metallplaadid, on Ukrainasse jõudnud.
Kuni sõda jätkub, teevad Yeari õmblejad kuuliveste edasi, muud tööd on pandud pausile. Üks naistest, kes eelmisel kolmapäeval käis õmblemisel abiks, pakkus, et naised võiksid teha „kuulivestide õmblemise padjaklubi“, kus saaksid käia end maandamas, kui hirm sõja ees kasvab väga suureks.
„Kui keegi tõesti tunneb, et tahab veel appi tulla, on muidugi teretulnud. Tööd on meil alati, saame ka tasustada,“ ütles Anneli Väli-Hannus.
Möödunud kolmapäeval abiks käinud naiste töötunnid pandi kirja, et tehtu eest neile tasuda: „Paljud neist ütlesid, et ei soovi tasu, tulid appi vabast tahtest. Sel juhul annetame nende palga Ukraina heaks.“
Reedel käis Anneli Väli-Hannus ettevõtmisest rääkimas ETV saates Terevisioon. Pärast seda võeti temaga ühendust ettevõttest, kes pakkus kuulivestide jaoks takjapaela. Õmblemisel pakkusid oma abi ka Estonia teatri kostüümide õmblejad.
LIIS BURK Uuri külast aitab korraldada varjevõrkude valmistamist
Kuusalu vallas Uuri külas tegutseva Lahemaa Pärimuskoja perenaine Liis Burk kutsus Facebookis osalema Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit algatuses „Aitan kaitsta – teeme koos varjevõrke!”. Liit avab teisipäeval õhtuti Tallinnas Allikamaja koolituskeskuses varjevõrkude töökoja. Sinna oodatakse appi võrke tegema, esimene kokkusaamine oli teisipäeval, 29. märtsil.
Ettevõtmise algatas Jaana Ratas. Üleskutset on järginud seltsid ja liidud üle Eesti. Ukrainasse saadetavate varjevõrkude tegemiseks kogutakse kalavõrke või muid sarnaseid, ka linnuvõrke, mis pole plastikust, vaid tehtud paksemast niidist-nöörist. Selliste võrkude külge kinnitatakse maastikuvärvides kangast lõigatud ribad.
Liis Burk palub teada anda, kellel on jäänud üle sobilikes toonides vanu riideid või kangaid. Paremini sobivad õhemad kangad. Ka ootab ta infot, kui kodudes on alles jäänud vanu kala- või linnuvõrke. Kel soov neid annetada Ukraina heaks, palub helistada telefonile 5595 9817.
Ta rääkis, et on juba saanud abilistelt nii kangast kui ka võrke. Neid on antud mitmelt poolt üle Eesti. Teisipäeva õhtuti hakatakse Allikamaja koolituskeskuses ka kohapeal koos ukrainlannadega võrke punuma.