Vaba­taht­li­ke abi­ga õm­mel­di Keh­ras Uk­rai­na kaits­ja­te­le li­gi 100 kuu­li­ves­ti

1128
YEA­Ri konst­ruk­tor AN­NE­LI VÄ­LI-HAN­NUS en­da di­sai­ni­tud kuu­li­ves­ti­ga. Re­gu­lee­ri­ta­va­te õla- ja kõ­hu­pael­te­ga ves­te saa­vad kan­da eri suu­ru­ses me­hed.

„Ap­pi tu­lid nai­sed Keh­rast, Aru­kü­last, Kuu­sa­lust, Jü­rist, Tal­lin­nast, Rap­last, Rak­kest, Viim­sist. Üt­le­sid, et tee­vad se­da meie va­ba­du­se ni­mel,“ lau­sus AN­NE­LI VÄ­LI-HAN­NUS Keh­ra õmb­lus­fir­mast Year.

Eel­mi­se kol­ma­päe­va va­ra­hom­mi­kust ala­tes ku­ni kel­la ühek­sa­ni õh­tul ei ol­nud Keh­ra õmb­lus­vab­ri­kus Year üh­te­gi va­ba õmb­lus­ma­si­nat. Ka kõi­gilt neilt ma­si­nailt, mis olid pi­ke­mat ae­ga seis­nud jõu­de, oli pü­hi­tud tolm ja need töö­ta­sid täis­tuu­ri­del. Iga­päe­va­se viie õmb­le­ja ase­mel oli toot­mis­ruu­mis 25 naist, kes olid asunud ap­pi, et õm­mel­da kuu­li­ves­te Uk­rai­na kaits­ja­te­le.

Ma­ter­ja­li ja­gus, töö­kä­si mit­te
Yea­ri esin­da­ja, et­te­võt­te konst­ruk­tor An­ne­li Vä­li-Han­nus rää­kis, et mõ­ne nä­da­la eest pöör­dus Yea­ri poo­le tel­li­ja, kel­le ni­me ta aval­da­da ei saa, kü­sis, kas nad on val­mis hak­ka­ma toot­ma Uk­rai­nas­se kuu­li­ves­te.

„Ot­si­ti õmb­lus­fir­ma­sid Tal­lin­na lä­he­dalt ja võe­ti meie­ga ühen­dust. Ma ei ole kuu­li­ves­ti­dega kok­ku puu­tu­nud, üks vest too­di nä­ha. Oli kaks tun­di ae­ga, et võt­ta lõi­ked. Uu­ri­sin ka kait­se­väes käi­nud tut­ta­vailt, mi­da ar­ves­ta­da, et sel­le sel­ga­pa­nek oleks mu­ga­vam. Koos õmb­le­ja­te­ga nu­pu­ta­si­me, kui­das oleks kõi­ge liht­sam õm­mel­da, et ves­ti­de te­ge­mi­ne lä­heks või­ma­li­kult kii­res­ti,“ sel­gi­tas ta.

Kuu­li­ves­ti mu­de­li väl­ja töö­ta­mi­se­le-kat­se­ta­mi­se­le ku­lus paar nä­da­lat. See­jä­rel hak­ka­sid Yea­ri viis õmb­le­jat neid te­ge­ma: „Ma­ter­jal too­di ko­ha­le, pa­lu­ti, et õmb­lek­si­me nii pal­ju ves­te kui või­ma­lik, sest neid on Uk­rai­nas vä­ga-vä­ga va­ja. Oli­me jõud­nud te­ha li­gi paar­küm­mend, nel­ja­päe­va õh­tul pi­di­me ves­tid üle and­ma, et jõuak­sid au­to­le, mis sõi­dab Uk­rai­nas­se. Mul oli kan­gaid ka­he­sa­ja ves­ti jaoks, aga ei ol­nud, kes neid jõuaks õm­mel­da. See te­gi vä­ga kur­vaks.“

Kuu­li­ves­ti­de õmb­le­jad Keh­ra õmb­lust­seh­his.

An­ne­li Vä­li-Han­nus ja­gas mu­ret sõb­ran­na­ga, kes pak­kus, et võib ap­pi tul­la. Siis kut­sus ap­pi veel Ju­li­ka Hän­ni­, kes on Ani­ja val­las üks Uk­rai­na sõ­ja­põ­ge­nik­ke ai­ta­va­test va­ba­taht­li­kest: „Ju­li­ka lu­bas tüt­re kaa­sa võt­ta, sest te­ma­gi on na­tu­ke õm­mel­nud. He­lis­ta­sin ka mõ­ne­le meie en­di­se­le õmb­le­ja­le, aga ne­mad ei saa­nud tul­la. Ju­li­ka ar­vas, et võik­si­me abi­li­si ot­si­da Fa­ce­boo­ki kau­du.“

Möö­du­nud nä­da­la tei­si­päe­va hi­li­sõh­tul pa­ni Ju­li­ka Hän­ni sot­siaal­mee­dias­se üles­kut­se tul­la järg­mi­sel päe­val Keh­ras­se ap­pi kuu­li­ves­te te­ge­ma. In­fo hak­kas kii­res­ti le­vi­ma, esi­me­sed nai­sed and­sid en­dast tea­da sa­mal õh­tul.

Vee­rand­sa­da naist
Kui kuu­li­ves­ti­de tel­li­ja esin­da­ja järg­mi­se päe­va lõu­na ajal Keh­ra õmb­lus­vab­ri­kus­se jõu­dis, oli ta An­ne­li Vä­li-Han­nu­se kin­ni­tu­sel vä­ga imes­tu­nud, kui pal­ju nai­si seal kor­ra­ga töö­tas. Ta oli hom­mi­kul ol­nud sa­mu­ti häm­min­gus: „Olin va­rem ko­hal, te­gin et­te­val­mis­tu­si, et mul oleks kol­me­le-nel­ja­le ap­pi tu­le­va­le nai­se­le tööd an­da. Aga siis hak­kas abi­vä­ge jär­jest tu­le­ma. Üks üt­les, et lu­ges meie üles­kut­set hom­mi­ku­koh­vi kõr­va­le ja ot­sus­tas tul­la, tei­sel oli töölt va­ba päev ja tah­tis lii­tu­da. Üks nai­ne tu­li ise­gi kar­ku­de­ga. Mõ­ned lu­ba­sid tul­la pä­rast­lõu­nal, sest hom­mi­kul ei saanud.“

Yea­ri esin­da­ja kir­jel­das, töö­kä­si oli kor­ra­ga nii pal­ju, et tõi õmb­lust­seh­hi ta­gant ruu­mist muud­kui õmb­lus­ma­si­naid juur­de. Igal nai­sel oli oma kin­del töö­lõik. Kõik su­jus ja töö lau­sa len­das nen­de nais­te käes, kin­ni­tas ta.

Pä­rast­lõu­nal tu­li tei­ne va­he­tus. Kok­ku käis va­ba­taht­lik­ke õmb­le­jaid Yea­ris 25, nen­de seas oli õpe­ta­jaid ja juuk­su­reid, raa­ma­tu­ko­gu- ja ka­sii­no­töö­ta­jaid ning mit­me­te teis­te elua­la­de esin­da­jaid.

„Ap­pi pak­ku­jaid oli veel roh­kem. Osa­de­le üt­le­sin liht­salt ai­täh, kut­su­sin prae­gu neid, kes na­tu­ke­ne­gi os­kavad õm­mel­da. Mõ­ni, kes he­lis­tas, soo­vis edu,“ rää­kis ta.

Õmb­le­mas olid ka kaks Uk­rai­na sõ­ja­põ­ge­nik­ku. Üks neist töö­tab Yea­ris õmb­le­ja­na, tei­ne on koo­li­tüd­ruk, kes soo­vib min­na õmb­le­mist õp­pi­ma ja käib seal prae­gu prak­ti­kal.

„Meie Uk­rai­na õmb­le­jal olid sil­mad ko­gu päe­va mär­jad. Ta oli ül­la­tu­nud sel­li­sest kok­ku­hoid­mi­sest ning imes­tas, et nii pal­ju nai­si tu­li ko­ha­le Uk­rai­na jaoks kuu­li­ves­te õmb­le­ma. Nai­sed üt­le­sid, et tee­vad se­da oma va­ba­du­se ni­mel. Kõi­gil oli usk ja jõud, et koos saa­me hak­ka­ma,“ lau­sus An­ne­li Vä­li-Han­nus.

Mõ­ned nai­sed ole­vat öel­nud, et on va­rem Uk­rai­na toe­tu­seks ra­ha an­ne­ta­nud, aga seal­se­te­le sõ­du­ri­te­le kuu­li­ves­te õm­mel­des tund­sid, et said nen­de jaoks mi­da­gi reaal­set ära te­ha.

Uk­rai­nas­se saa­de­ti 95 kuu­li­ves­ti
An­ne­li Vä­li-Han­nus tun­nis­tas, kol­ma­päe­va hom­mi­kul oli tal loo­tus, et koos abi­lis­te­ga jõu­tak­se päe­va jook­sul õm­mel­da ta­va­pä­ra­se 15 kuu­li­ves­ti ase­mel 30. Kui ta nä­gi, kui pal­ju oli abi­li­si ning kui kii­res­ti nen­de­ga koos töö läks, tek­kis loo­tus, ehk jõu­tak­se ise­gi 50 ves­ti val­mis.

„Aga õh­tuks oli meil kas­tis 60 kuu­li­ves­ti. Ku­na järg­mi­seks päe­vaks teh­ti ka pal­ju tööd et­te, jõud­sid meie oma õmb­le­jad veel kii­res­ti küm­me ves­ti val­mis ja sai­me kor­ra­ga 70 ves­ti üle an­da. Tä­nu eel­töö­le sai­me nel­ja­päe­va õh­tuks val­mis veel 25 ves­ti ning ka need jõud­sid au­tos­se, mis star­tis sa­ma päe­va õh­tul Uk­rai­nas­se. Nii et tä­nu suu­re­pä­ras­te­le nais­te­le sai­me Uk­rai­nas­se saa­ta kok­ku 95 kuu­li­ves­ti,“ mär­kis An­ne­li Vä­li-Han­nus.

Nä­da­la lõ­puks oli ta saa­nud kin­ni­tu­se, et Keh­ras õm­mel­dud ves­tid, mil­le­le olid li­sa­tud kuu­li­de eest kaits­vad me­tallp­laa­did, on Uk­rai­nas­se jõud­nud.

Ku­ni sõ­da jät­kub, tee­vad Yea­ri õmb­le­jad kuu­li­ves­te eda­si, muud tööd on pan­dud pau­si­le. Üks nais­test, kes eel­mi­sel kol­ma­päe­val käis õmb­le­mi­sel abiks, pak­kus, et nai­sed võik­sid te­ha „kuu­li­ves­ti­de õmb­le­mi­se pad­jak­lu­bi“, kus saak­sid käia end maan­da­mas, kui hirm sõ­ja ees kas­vab vä­ga suu­reks.

„Kui kee­gi tões­ti tun­neb, et ta­hab veel ap­pi tul­la, on mui­du­gi te­re­tul­nud. Tööd on meil ala­ti, saa­me ka ta­sus­ta­da,“ üt­les An­ne­li Vä­li-Han­nus.

Möö­du­nud kol­ma­päe­val abiks käi­nud nais­te töö­tun­nid pan­di kir­ja, et teh­tu eest nei­le ta­su­da: „Pal­jud neist üt­le­sid, et ei soo­vi ta­su, tu­lid ap­pi va­bast tah­test. Sel ju­hul an­ne­ta­me nen­de pal­ga Uk­rai­na heaks.“

Ree­del käis An­ne­li Vä­li-Han­nus et­te­võt­mi­sest rää­ki­mas ETV saa­tes Te­re­vi­sioon. Pä­rast se­da võe­ti te­ma­ga ühen­dust et­te­võt­test, kes pak­kus kuu­li­ves­ti­de jaoks tak­ja­pae­la. Õmb­le­mi­sel pak­ku­sid oma abi ka Es­to­nia teat­ri kos­tüü­mi­de õmb­le­jad.

LIIS BURK Uu­ri kü­last ai­tab kor­ral­da­da var­je­võr­ku­de val­mis­ta­mist
Kuu­sa­lu val­las Uu­ri kü­las te­gut­se­va La­he­maa Pä­ri­mus­ko­ja pe­re­nai­ne Liis Burk kut­sus Fa­ce­boo­kis osa­le­ma Ees­ti Rah­va­kuns­ti ja Kä­si­töö Liit al­ga­tu­ses „Ai­tan kaits­ta – tee­me koos var­je­võr­ke!”. Liit avab tei­si­päe­val õh­tu­ti Tal­lin­nas Al­li­ka­ma­ja koo­li­tus­kes­ku­ses var­je­võr­ku­de töö­ko­ja. Sin­na oo­da­tak­se ap­pi võr­ke te­ge­ma, esi­me­ne kok­ku­saa­mi­ne oli tei­si­päe­val, 29. märt­sil.

Ettevõtmise algatas Jaana Ratas. Üleskutset on järginud seltsid ja liidud üle Eesti. Uk­rai­nas­se saa­de­ta­va­te var­je­võr­ku­de te­ge­mi­seks kogutakse ka­la­võr­ke või muid sar­na­seid, ka lin­nu­võr­ke, mis po­le plas­ti­kust, vaid teh­tud pak­se­mast nii­dist-nöö­rist. Sel­lis­te võr­ku­de kül­ge kin­ni­ta­tak­se maas­ti­ku­vär­vi­des kan­gast lõi­ga­tud ri­bad.

Liis Burk pa­lub tea­da an­da, kel­lel on jää­nud üle so­bi­li­kes too­ni­des va­nu rii­deid või kan­gaid. Pa­re­mi­ni so­bi­vad õhe­mad kan­gad. Ka oo­tab ta in­fot, kui ko­du­des on al­les jää­nud va­nu ka­la- või lin­nu­võr­ke. Kel soov neid an­ne­ta­da Uk­rai­na heaks, pa­lub he­lis­ta­da te­le­fo­ni­le 5595 9817.

Ta rää­kis, et on ju­ba saa­nud abi­lis­telt nii kan­gast kui ka võr­ke. Neid on an­tud mit­melt poolt üle Ees­ti. Tei­si­päe­va õh­tu­ti ha­ka­tak­se Al­lik­ama­ja koo­li­tus­kes­ku­ses ka ko­ha­peal koos uk­rain­lan­na­de­ga võr­ke pu­nu­ma.

Eelmine artikkelSõnumitoojas 23. märtsil
Järgmine artikkelHar­ju­maa koo­li­de­va­he­li­sed meist­ri­võist­lu­sed tea­te­suu­sa­ta­mi­ses