Aruküla lasteaialapsed tegid lumele hädaabinumbri

3312
Ülaste ja Pääsusilma rühmade valmistatud numbrit vaatavad koos lastega direktor KARIN REISKA ja päästekorraldaja JANIKA TOIGER.

Euroopa hädaabinumbri 112 päeval külastas Aruküla lasteaeda päästekorraldaja.

Neljapäeval, 6. veebruaril vestles Aruküla lasteaia lastega Häirekeskuse Põhja keskuse päästekorraldaja Janika Toiger. Ta uuris vanematelt lastelt, kui palju nad teavad hädaabinumbrist 112 ning kas nad on seda kasutanud. Pärast vestlusringi läksid päästekorraldaja, lasteaia direktor, õpetajad ja lapsed õue, kus iga rühm tutvustas enda tehtud lumenumbrit.

Janika Toiger rääkis, et lumest meisterdamine on osa Euroopa 112 päevast: „Sarnaseid üritusi toimub üle Eesti. Elan Arukülas ning pakkusin, et tulen siia lastega kohtuma. Lastel oli nädal aega, et teha lumele hädaabinumber. Number ei pidanud olema ainult lumest, kasutada võis ka teisi materjale, laste fantaasia on piiritu.“

Viimasena sai valmis juhtkonna meisterdustöö, nad valmistasid numbri vanadest puusuuskadest, mille asetasid lumest platvormile.
Lapsed tegid numbrid kastanite, värviliste pallikeste, guaššvärvide ja käbide abil.

Direktor Karin Reiska ütles, et lapsed nägid hoolsalt vaeva: „Kõik 10 rühma osalesid numbri meisterdamisel, mõned rühmad tegid ühise töö. Õpetajad pakkusid ideed, mis teostati koos lastega.“

Ta rääkis, et Aruküla lasteaias on hädaabinumbreid ka varem meisterdatud: „Sinilille rühma õpetaja Eve Saare on tähistanud oma rühma lastega 112-päeva ka paaril varasemal aastal.Turvalisuse ja ohutuse teemadel vestleme lastega palju, igal sügisel käib meil külas päästeameti esindaja ja tutvustab tuletõrjeautot. Ohutusalast materjali on palju ja laste teadlikkus tõusnud.“

Janika Toiger lausus, et Aruküla laste teadlikkus on üllatavalt hea: „Kõik lapsed teadsid, mis number on 112. Paraku ei julge paljud lapsed numbril helistada, kui on hädaolukord. Rääkisin, millal tuleb helistada ning esmalt öelda, mis juhtus.“

Päästekorraldaja ütles, et ööpäevas tehakse häirekeskusele 2600 kõnet: „Välja sõidetakse ligi 750 kõne peale. Helistatakse ka nalja pärast või kogemata.“

Aruküla  lasteaia  lapsed  rääkisid, et väga hea on hädaabinumbrit meelde jätta oma näo abil: meil on 1 suu, 1 nina ning 2 silma. Nad ütlesid, et on Arukülas näinud nii pääste- kui politseiautot ning teadsid, millal nende poole pöörduda.

Lumenumbritest tehakse fotod, mis saadetakse Häirekeskusesse. Fotode põhjal valivad Häirekeskuse päästekorraldajad parima töö teinud lasteaia ning põhikooli igast maakonnast ja Tallinnast, parima gümnaasiumi/noorteringi ning perekonna üle vabariigi.

Eelmine artikkelRaasiku lionsklubi osales võidukas mälumänguvõistkonnas.
Järgmine artikkelMistra-Autexi juht PRIIT TAMM õpetab Raasiku koolis majandust