Aukodaniku tunnustuse pälvisid JÜRI LILLSOO ja JÜRI VOODLA Anija vallast, ANNE EENPALU Raasiku vallast ning EHA GNADEBERG ja REET VAHER Loksa linnast.
Anija vallas anti aukodanike tunnistused ning teenetemärgid üle Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud kontsert-vastuvõtul, mis toimus reedel, 21. veebruaril Kehra gümnaasiumi aulas. Raasiku vallas õnnitleti uut aukodanikku laupäeval, 22. veebruaril Aruküla rahvamajas. Loksa linnas tunnustati kaht uut aukodanikku, jagati teenetemärke ja aumärke pühapäeval, 23. veebruaril Loksa gümnaasiumi saalis.
Anija vald
Traditsioonilisel Eesti sünnipäevale pühendatud vallajuhtide vastuvõtul meenutas vallavolikogu esimees Jaanus Kalev Eesti Vabariigi loomist ja Vabadussõda, mille olulisimad murdelahingud toimusid Anija vallas ning rääkis, kuidas läheb taasiseseisvunud Eestis 28aastasel Anija vallal. Volikogu esimees andis üle rinnamärgid ja tunnistused kahele uuele aukodanikule. 30aastase panuse eest Anija valla juhtimisse Kehra linnapea, Anija vallavanema ja Anija vallavolikogu liikmena omistati aukodaniku tiitel Jüri Lillsoole. Värske aukodanik ütles, et iga inimese elus on hallid argipäevad, pidupäevad ja eriti tähtsad päevad. Aukodanikuks saamise päeva hindas ta nii tähtsate hulka nagu olid laulev revolutsioon ja Balti ketis seismine.
„Kui seda uudist ajalehest lugesin, mõtlesin, et toimetus on siin küll suure apsu teinud. Aga kui inimesed hakkasid mind õnnitlema, jäin uskuma. Alguses võttis jalad nõrgaks,“ sõnas ta.
Pikaajalise panuse eest Eesti terviseradade rajamisel ja tervislike eluviiside kujundamisel pälvis aukodaniku tunnustuse Jüri Voodla. Ta on olnud ligi 20 aastat Aegviidus toimuva Tallinna maratoni peakorraldaja ning Kõrvemaa ratta-, matka- ja suusaradade koostaja. Tänavu tunnustas vabariigi president Jüri Voodlat Valgetähe 5. klassi teenetemärgiga.
Jüri Voodla nimetas möödunud reedet, 21. veebruarit enda jaoks topeltõnnelikuks päevaks: „Sain just vabariigi presidendilt teenetemärgi ja nüüd siin Anija valla rahva tunnustuse. Olen Anija ja Aegviidu mail tegutsenud 25 aastat, alguses Aegviidu, nüüd ühinenud vallas. Kuigi minu põhiline tegevus on toimunud siiski Anija vallas, sest Aegviidul ju maad ei ole.“
Vallavolikogu esimees andis üle ka Anija valla teenetemärgid. Aegviidu kogukonna sidususe hoidmise, elanikele vajaliku info jagamise ja abi eest omistati teenetemärk Aegviidu raamatukogu kauaaegsele juhatajale Aili Pürjemale. Alavere piirkonna kultuurijuht Anna Nilisk pälvis teenetemärgi Vetla, Voose ja Alavere piirkonna kogukonna ja kultuuri eestvedamise ning arendamise eest.
Jaanus Kalev õnnitles veel Kehras elavat ämmaemandat Marina Sidorovat, kellele president omistas Pelgulinna sünnitusmaja juurde kriisinõustamiskeskuse loomise eest Punase Risti 4. klassi teenetemärgi. Eelmisest aastast töötab Marina Sidorova ämmaemandana ka Kehra tervisekeskuses.
Vallavanem Riivo Noor tunnustas Anija valla 2019. aasta tegijate konkursi nominente ja võitjaid.
Eesti riigi sünnipäeva tähistamisel Kehra kooli saalis esinesid segakoor Hannijöggi, naisrahvatantsurühmad Alavere Annid ja Päikeseratas, segakoor K.O.O.R Tallinnast ning Heli Laulustuudio noored lauljad. Fuajees musitseeris ansambel Kehra Muusikud, tantsuks mängis Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Raasiku vald
Raasiku valla uut aukodanikku õnnitleti Aruküla rahvamajas laupäeval, 22. veebruaril enne Eesti Rahvusmeeskoori kontserdi algust. Vallavanem Andre Sepp meenutas oma pidupäevakõnes iseseisva Eesti riigi loomist 102 aastat tagasi ning tunnustas neid, kes andsid oma elu meie vabaduse eest. Kõigi nende mälestuseks süütas ta küünla.
Vallavolikogu esimees Tiina Rühka tutvustas valla uut aukodanikku Anne Eenpalu. Anne Eenpalu on endise riigivanema Kaarel Eenpalu lapselaps. Kaarel Eenpalu suri Siberi vangilaagris, tema neljast tütrest kaks küüditati 1941. aastal. Anne Eenpalu sündis 1954. aastal Siberis. Eestisse pääses ta 5aastasena 1959. aastal. 1990. aastal võitles ta tagasi ja asus taastama oma perekonnale kuulunud Hellema talu Arukülas.
„Anne jääb paljudele meelde, silma ja südamesse oma sütitatavate sõnavõttudega. Ta on ajaloolise mälestuse ja mäletamise hoidja ning säilitaja, on loonud oma vanaisa auks ja mälestuseks tema tallu muuseumi,“ märkis Tiina Rühka.
Vallajuhid andsid Anne Eenpalule üle aukodaniku tunnistuse ja rinnamärgi. Anne Eenpalu esitas tänuks oma vanaema Linda Eenpalu tädi, helilooja Miina Härma laulu „Ei saa mitte vaiki olla“. Pärast meeskoori kontserti jätkus aukodaniku õnnitlemine rahvamaja parketisaalis.

Loksa linnas
Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel pühapäeval, 23. veebruaril Loksa gümnaasiumis kuulutati välja Loksa kaks aukodanikku suure panuse eest linna ajaloo uurimisel, säilitamisel ja tutvustamisel – Vana-Loksa Seltsi eestvedajad, kodu-uurijad Eha Gnadeberg ja Reet Vaher.
Linnapea Värner Lootsmann lausus , et nad on lahutamatud, tegutsevad koos, ning andis aukodaniku tunnistused üle mõlemale korraga.
Eha Gnadeberg on Vana-Loksa Seltsi asutajaliige. Vana-Loksa Selts asutati jaanuaris 1996. aastal kunagise Loksa Haridusseltsi järeltulijana. Reet Vaher liitus seltsiga teisest koosolekust.
Loksa esmamainimise 380. aastapäeva puhul korraldasid nad matka mööda linna eestiaegseid kohti. Mullu suvel, kui tähistati Loksa esmamainimise 390. aastapäeva, panid nad kokku Loksa ajalugu tutvustava pildinäituse. 2010. aastal andsid nad Leader-programmi toel välja Loksa endiste elanike mälestustele põhineva raamatu „Sinust ja Sinule, Loksa“.
Reet Vaher on pärit Kuusalu lähedalt Allika külast, läks õppima Loksa keskkooli, mille lõpetas 1965. aastal. Eha Gnadebergi sünnikodu on Käsmus, ta asus koos emaga Loksale elama 1950. aastal, töötas aastaid Loksa koolis õpetajana.
Nad rääkisid pühapäeva õhtul Sõnumitoojale, et on aukodaniku tiitli üle tänulikud ja rõõmsad. Eha Gnadeberg kahetses, et aastapäevapeol jäi tal ajapuudusel sõna võtmata.
Vahendame ta mõtted ajalehe kaudu: „Soovisin tänada kõiki neid inimesi, kes hindasid meie tegemist Loksa ajaloo uurimisel, talletamisel ja tutvustamisel ning pidasid kõrge autasu vääriliseks. Ütlesin meelega tegemisi, sest see, mida teeme, on tegevus, mis meile väga meeldib, ning on tänuvõlg nende inimeste ees, kes on Loksal põlvkondade vältel enne meid oma kodu loonud, siia oma jälje jätnud. Kui see, mida me Vana-Loksa Seltsiga Loksa ajaloo uurimisel teeme, on ka kogukonnale vajalik, on ju kõik hästi.“
Loksa aukodanikud said mõlemad ka Loksa Teenetemärgi ja preemiaks 1000 eurot.
Kontsert-aktusel anti kolmele teenekale inimesele Loksa Teenetemärgid. Need pälvisid Loksa perearst Mall Idavain tänuväärse töö eest meditsiini alal, Loksa muusikakooli õpetaja Juule Laurend Loksa kultuurielu väljapaistva edendamise ja tänuväärse musikaalase pedagoogilise töö eest, Loksa kooli endin õpetaja Malle Vaher kauaaegse ja tulemusliku pedagoogilise töö ning eesti keele ja kultuuri hoidmise eest. Teenetemärgiga kaasneb tänukiri ja preemia 500 eurot.
Perearst Mall Idavain on pärit Elvast. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna raviarsti diplomiga 1979. aastal, töötas Loksal aasta internina ning alustas arstina tööd 40 aastat tagasi, 1980. aastal. Ta kõneles Sõnumitoojale, et oli tudengina Loksa kandis malevas, seetõttu soovis tulla sinna ka tööle, meeldis piirkonna kaunis loodus. Tema patsientide seas on palju Kuusalu valla elanikke Loksa ümbruse küladest ja ka Kolgast, viimasel ajal on ta nimistusse rohkem juurde tulnud ka Loksa linna inimesi. Mall Idavainu kodu on Kuusalu vallas Kolgakülas.
Juule Laurend töötab Loksa muusikakoolis solfedžoõpetajana 1981. aastast. Alates 1996. aasta sügisest juhendab ta muusikakooli lastekoori ja soliste, tema juhendatav Loksa muusikakooli vilistlassegakoor esines mullu suvel juubeliüldlaulupeol.
Malle Vaher hakkas Loksal töötama 1963. aastal eesti keele ja kirjanduse õpetajana. 1990ndatel aastatel asus ta läbi viima Phare programmi integreerimisprojekte muukeelsele elanikkonnale. Malle Vaher on olnud aastaid Loksa luuleklubi üks eestvedaja.
Loksa Aasta Noore tiitli said Loksa gümnaasiumi õpilased Sandra Vilumaa Kuusalu valla Loksa külast ja Marko Metus Loksalt. Loksa Aasta Sportlase tiitli pälvisid kõrgete sportlike saavutuste eest Epp Paalberg, kelle pere maakodu asub Virve külas, ja Egert Jõesaar Harast. Lisaks tänukirjale ja meenele said kõik neli noort preemiaks 200 eurot.
Pidupäevaüritus algas kooli suures saalis Loksa muusikakooli puhkpilliorkestri ja Kuusalu pasunakoori ühendatud koosseisu esinemisega, dirigeeris Andrei Sedler. Järgnes ansambli Estonian Voices rohkem kui tunniajane kontsert. Esimese laulu esitas ansambel koos Loksa muusikakooli neidude kooriga, mida juhendab Teele Utt.