Kas­si­de ste­ri­li­see­ri­mi­se plus­sid ja mii­nu­sed

1012
ANTS RAAVA

ANTS RAA­VA,
Aeg­vii­du loo­maarst

Kas­si­kont­sert tä­hen­dab oo­ta­ma­tut, val­ju, kräu­nu­vat või ul­gu­vat he­li. Täp­selt sel­list, mi­da tee­vad kaks ema­se pä­rast maid ja­ga­vat kõut­si. Ma ar­van, et ena­mik ini­me­si on se­da va­ra­ke­va­del kuul­nud, al­gu­ses ise­gi tai­pa­ma­ta, et sel­list häält tee­vad kas­sid. He­li­li­se taus­ta li­sand­väär­tus on reeg­li­na võit­le­ja­te lõh­ki re­bi­tud ni­nad-kõr­vad ning mõ­ne ema­se kii­su ko­ju ka­he kuu pä­rast sün­di­vad kas­si­po­jad. Kui kas­sio­ma­nik po­le hu­vi­ta­tud li­sand­väär­tu­sest, siis ta­sub mõel­da ste­ri­li­see­ri­mi­se­le või kast­ree­ri­mi­se­le.

Kõi­ge­pealt sõ­na­se­le­tus. Kast­ree­ri­mi­ne või ste­ri­li­see­ri­mi­ne ta­va­mõis­tes tä­hen­dab ki­rur­gi­list sek­ku­mist, mil­le tu­le­mu­se­na loom, ol­gu ta isa­ne või ema­ne, ei saa enam mit­te ku­na­gi järg­la­si. See on ka sel­le prot­se­duu­ri põ­hi­li­ne prob­leem. Tu­le­mus on pöör­du­ma­tu.

Ju­hul, kui sa loo­mao­ma­ni­ku­na oled ot­sus­ta­nud, et ei soo­vi oma kas­si­le poe­gi, siis on see tõ­hu­saim viis ül­la­tus­te väl­ti­mi­seks.

Kas­si­del võib jook­suaeg ol­la iga ka­he kuu ta­gant ning ku­na loo­du­se poolt on et­te näh­tud ning hor­moo­nid nõua­vad tii­nes­tu­mist, siis või­vad ka toa­kas­sid kor­ral­da­da hää­le­kaid kont­ser­te va­hel ise­gi ka­he nä­da­la­se va­he­ga. Olen näi­nud mõn­da hea­soov­lik­ku, kuid suh­te­li­selt vae­va­tud kas­sio­ma­nik­ku, kes liht­salt ei os­ka­gi öel­da, mil­lal oli vii­ma­ne jook­suaeg. Sest see tun­dub ole­vat pi­dev ning sa­ma pi­dev on ka jook­su­a­ja­ga kaas­nev hää­le­kus.

Tii­nu­se ära hoid­mi­seks võib kas­si­le an­da jook­suae­ga eda­si lük­ka­vat tab­let­ti või tu­ba­se kas­si pu­hul mit­te an­da tal­le või­ma­lust kõut­si­ga koh­tu­mi­seks. Tab­let­ti­de and­mi­se­ga võib kaas­ne­da suu­re­ne­nud pii­ma­näär­me kas­va­ja­te risk kas­si tei­ses elu­poo­les. Ning isa­se kas­si­ga koh­tu­mi­se väl­ti­mi­seks pea­te ole­ma pi­ka aja jook­sul võrd­le­mi­si tä­he­le­pa­ne­lik. Näi­te­na lu­gu, kui­das ühe ini­me­se 14aas­ta­ne kass, kes pol­nud väi­de­ta­valt ku­na­gi poe­gi­nud, pää­ses kolm­vee­rand tun­niks va­ba­dus­se. Tu­le­mu­seks oli kaks üle­mõõ­du­list kas­si­poe­ga ja suu­red poe­gi­misp­rob­lee­mid.

Emas­te kas­si­de ise­loo­mu ja käi­tu­mist ope­rat­sioon mi­nu ko­ge­mus­te jär­gi ei muu­da. Tä­na­päe­vas­te anes­tee­sia mee­to­di­te ja va­lu­vai­gis­ti­te ka­su­ta­mi­sel ei tun­ne nad ka ope­rat­sioo­ni ajal ja ope­rat­sioo­ni­järg­selt va­lu. Põ­hi­list prob­lee­mi te­ki­tab ope­rat­sioo­ni­järg­se ves­ti kand­mi­ne, kuid 4-5 päe­va pä­rast võib sel­le sel­jast võt­ta.

Isas­te kas­si­de­ga on lu­gu veel liht­sam. Min­gi aja jook­sul pä­rast kast­ree­ri­mist lõp­peb pe­re­nais­te rõõ­muks ko­du ümb­ru­ses urii­ni pi­ser­da­mi­ne. Kõut­si piss ei lõh­na häs­ti. Te­ge­lik­kust kir­jel­dav sõ­na on, et kõut­si piss leh­kab. Kast­ree­ri­tud kass kak­leb vä­hem ning suu­re tõe­näo­su­se­ga hoiab oma­nik tu­le­vi­kus kok­ku mõ­ne kak­lus­haa­vast tek­ki­nud abst­ses­si ra­vi ar­velt.

Tä­he­le­pa­nu­ta ei saa jät­ta ka FIV-i ehk kas­si aid­si ehk kas­si­de im­muun­puu­du­lik­ku­se vii­ru­se le­vi­ku vä­he­ne­mist. FIV le­vib ena­mas­ti kas­si­de oma­va­he­lis­te kak­lus­te­ga ning sel­le tu­le­mu­sel ning im­muun­süs­tee­mi nõr­ge­ne­mi­se tõt­tu või­vad na­ka­tu­nud loo­mad liht­salt üles kor­ja­ta eri­ne­vaid nak­ku­si. Isa­sed kas­sid muu­tu­vad reeg­li­na pä­rast kast­ree­ri­mist ka ra­hu­li­ku­maks ja sõb­ra­li­ku­maks.

Ne­ga­tiiv­se poo­le­na tuuak­se väl­ja või­ma­lik­ku kaa­lu tõu­su. Pä­rast ope­rat­sioo­ni vä­he­neb kas­si­de ener­gia­tar­ve um­bes 20 prot­sen­ti, aga isu vä­he­ne­da küll ei pruu­gi. La­hen­dus pei­tub ka­hes kom­po­nen­dis. Toi­dus ja oma­ni­kus. Soo­vi kor­ral saab igast lem­mik­loo­ma­poest os­ta ste­ri­li­see­ri­tud kas­si­de­le mõel­dud toi­tu ning ku­na toi­tu pa­ne­vad kaus­si oma­ni­ku käed, siis saab te­ma ot­sus­ta­da ka ko­gu­se üle. Kir­jan­du­se jär­gi on ste­ri­li­see­ri­tud loo­ma­del ka ste­ri­li­see­ri­ma­ta loo­ma­de­ga võr­rel­des pi­sut suu­re­ne­nud põie ja ku­se­tee­de hai­gus­te risk. Prak­ti­kas po­le ma sel­lest vä­ga aru saa­nud.

Mõ­ni sõ­na ka lin­na­le­gen­di­dest. Esi­teks see, et kass peaks ühe pe­sa­kon­na nii-öel­da ter­vi­se pä­rast poe­gi­ma. Te­ge­lik­kus on see, et kui te­ha ope­rat­sioon ära loo­ma va­ra­ses eas, 5- 6 kuu va­nu­ses, var­ju­pai­ka­des ka va­rem, on ope­rat­sioo­nist taas­tu­mi­ne liht­sam ning või­ma­lik­ke tü­sis­tu­si vä­hem. Kass ei pea saa­ma üh­te pe­sa­kon­da poe­gi, et pä­rast ste­ri­li­see­ri­mist õn­ne­li­kult eda­si ela­da. Kass elab õn­ne­li­kult en­ne­kõi­ke siis, kui tal on to­re ja ar­mas­tav pe­re ning so­biv ko­du, kus ta saab mõ­nu­salt ma­ga­da, na­tu­ke ro­ni­da ja na­tu­ke män­gi­da.