
Anija valla 2019. aasta tegijad kuulutati välja Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel 21. veebruaril Kehra gümnaasiumi aulas.
Anija vallavalitsus korraldas 6. korda valla aasta tegijate konkursi, et tunnustada viimase aasta silmapaistvamaid inimesi, kodanikuühendusi, ettevõtteid ja tegusid. Aasta tegijaid valiti ka tänavu 9 kategoorias. Laureaadid selgusid rahvahääletusel, kokku anti 35 nominendile 794 häält.
Kõiki nominente tunnustati vallavalitsuse tänukirja ja šokolaadiga, aasta tegijad said Aegviidu elaniku Marian Rütmani valmistatud savist vaagnad. Tänukirjad ja meened andis üle vallavanem Riivo Noor.
Aasta sporditegu – Katarina Heleena Vahtra ja Marje Viirmann
Tiitli aasta sporditegu võitsid karateka Katarina Heleena Vahtrat, kelle poolt anti 185 häält, ning orienteeruja Marja Viirmann, kelle poolt hääletati 167 korda. Sihtasutus Anija Valla Spordimaailm pani aasta sporditeo eest esmakordselt kummalegi välja 200eurose preemia. Preemia andis aasta tegijaile üle sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Tõnise.
Katarina Heleena Vahtra, keda tunnustati aasta sporditeo eest teist aastat järjest, elab Vetla külas ning õpib Alavere põhikoolis. Ta on spordiklubis Impact shukokai karatega tegelenud 9 aastat, võitnud umbes 100 medalit ning 35 karikavõistluste poodiumikohta. Eelmisel aastal saavutas 15aastane Katariina Heleena Vahtra Euroopa meistrivõistlustel 3. koha.
„Aitäh kõigile, kes mind valisid! Soovin väga, et noored võtaksid minust eeskuju ja tegeleksid spordiga,“ sõnas ta.
Marje Viirmann võitis 2019. aastal rogaini maailmameistrivõistlustel superveteranide
grupis kuldmedali ja naisveteranide grupis pronksmedali, orienteerumise veteranide maailmameistrivõistlustel ja rahvusvahelisel Suunto Games orienteerumisvõistlustel pronksmedali, kaks kuldmedalit Baltimaade meistrivõistlustel ning viis medalit Eesti meistrivõistlustelt orienteerumises.
Marje Viirmann tänas oma poolehoidjaid ja märkis, et on orienteerumise valinud tänu õpetaja Maire Lahtmetsale: „Tema tegi meile trenni ning muutis selle vahva spordiala huvitavaks. Soovitan kõigile – tulge metsa orienteeruma!“
Aasta sporditeo tiitlile nomineeriti veel HC Kehra Fännklubi, Sirje Voolmaa ja HC Kehra sportlased.
Aasta ettevõtja tegu – Vana Waksal
Aasta ettevõtja teo auhind läks teist aastat Aegviidu restoranile Vana Waksal, mille poolt anti 371 häält.
Aasta tegijat tutvustati kui visa ettevõtet, mis on väikeses alevis edukalt toimetanud, pakkunud võimalust peredel kodust väljas süüa ja nautida ühist aega hubases keskkonnas ning toonud Anija vallale ja Aegviidule tuntust paljudes kohtades ja mitte ainult Eestis.
„Tänan, et külastate Aegviitu ja Vana Waksalit. Jaamahoone on elus ja meil on väga hea meel, et käite meil külas,“ ütles restorani perenaine Piret Purcell, kes tänas ka oma abikaasat Kevin Purcelli.
Aasta ettevõtjaks olid nomineeritud ka OÜ A.Urva, SW Energia ja Kehra spordihoone kohvik Sohvik.
Aasta küla – Voose
Anija valla aasta külaks valiti 349 häälega Voose, mida eelmisel aastal läbis laulupeotuli, lisaks tähistati mullu Voose rahvamaja juubelit, avati Päikesekodu koos kärjekülaga. Voose visioon on olla kvaliteetse elukeskkonnaga, turvaline, looduslikult mitmekesine, atraktiivsete puhke- ja turismivõimalustega, elujõulise kogukonnaga arenev ja innovaatiline küla.
Auhinna võtsid vastu külaelu eestvedajad Anna Nilisk ja Tanel Talve.
„Oleme püüdnud anda kõik endast oleneva, et küla püsiks. Koostöö ja ühise tegemise rõõm on märksõnad, millega oleme püüdnud olla eeskujuks ka teistele ümberkaudsetele küladele,“ lausus Tanel Talve, kes kinnitas, et ilma valla teenetemärgi saanud Anna Niliski ja külavanem Andrus Niliski pereta ei oleks Voose selline küla, nagu on.
Tiitlile nomineeriti ka Piibe maantee äärseid külasid ühendav MTÜ Soodlast Kõrveni.
Aasta säde – Eve Rohtla
Tiitli valla aasta säde pälvis Kehra gümnaasiumi huvijuht Eve Rohtla, kelle poolt hääletati 168 korda. Märgiti, et Kehra gümnaasiumi säde, alati rõõmus ja särav Eve Rohtla kuulab nii õpetajate kui õpilaste muresid ja rõõmustab koos nendega õnnestumiste üle ning ilma temata oleks linna pärl, Kehra gümnaasium, juba ammu tuhmunud.
„Mul on seda sädet veel!“ kinnitas Eve Rohtla auhinda vastu võttes.
Aasta sädeme tiitli nominendid olid ka Agnes Valgiste, Aita Tammeorg, Eda-Mai Tammiste, Anne Tanne ja Arvi Karotam.

Aasta vabatahtlik – Liivika Kivistik
Aasta vabatahtlikuks valiti 223 häälega kolme lapse ema Liivika Kivistik Alaverest. Kui eelmisel aastal kutsuti üles toetama rasket haigust põdevat väikest Annabeli, otsustas Liivika Kivistik hakata vahvleid küpsetama, et anda oma panus väikelapse geeniravisse. Nelja päevaga valmistas ja müüs ta 1200 vahvlit, mille valmistamiseks kulus umbes 50 liitrit tainast. Vahvlite müügist saadud 500 euroga toetas Liivika Kivistik väikest Annabeli.
Aasta vabatahtlikuks nomineeriti ka Terje ja Edvin Jakobson, Janec Pärna ja Heini Vilbiks.
Aasta kultuuripärl – Heli Karu

Aasta kultuuripärliks valiti lauluõpetaja Heli Karu, kelle poolt anti 248 häält. Märgiti, et Heli Karu panus valla ja Harjumaa kultuuriellu on hindamatu, ta teeb oma tööd pühendumise ja armastusega, oskab luua laste arengule hea kasvupinna, paneb laulma ka need kes on arvanud, et laulda ei oska, ning viib oma lauljate anded veel kõrgemale tasemele.
„Kui ma teen seda, mis mulle meeldib, mida armastan ja naudin ning kui seda ka tähele pannakse, siis on täitsa tore tunne. Aga kõige rohkem naudin ikkagi koosolemist noortega, nii pisikeste kui suurte lauljatega, ning muusikat, mida koos teeme. Seda ei saa sõnadega kirjeldada, seda saab ainult tunda, mina saan seda, see on minu eesõigus,“ ütles Heli Karu.
Aasta kultuuripärli nominendid olid ka Margit Aasmaa, Indrek Tust ja Iris Tust-Sõer, Ülle Linnuste ning Indrek Leht.
Aasta vabaühenduse tegu – Ida-Harjumaa Invaühing
Aasta vabaühenduse teo tiitliga tunnustati Ida-Harjumaa Invaühingut, mille poolt hääletati 266 korda. Ühing on Anija vallas tegutsenud viis aastat, 123 liikmest suur osa on Anija vallast. Ida-Harjumaa Invaühing kaasab eakaid ja puuetega inimesi, loob neile võimalusi reisida, sportida ja teha muid aktiivseid tegevusi.
„Minu südameasi on tuua puuetega inimesed ja eakad kodudest välja, et nad ei peaks üksi norutama. Ühiselt tegutsedes on meie tervis ja meeleolu parem ning elu ilus,“ märkis Ida-Harjumaa Invaühing juht Agnes Valgiste.
Aasta vabaühenduse teo tiitlile nomineeriti ka Kehra aita haldav MTÜ Ingver ning MTÜ Koostöökoda koos selle juures tegutseva vabahariduskooliga Koit.
Aasta noorsootöö tegu – Indrek Agar
Aasta noorsootööteo tiitli pälvis Indrek Agar, kelle poolt hääletati 346 korda. Päästeametis töötav Indrek Agar on viinud koolides ja lasteaedades läbi tuleohutusalaseid loenguid ning panustanud oma vaba aega kohalike noorte elu rikastamiseks eelkõige muusika valdkonnas – sisustanud kaks prooviruumi noortebändidele, kaasanud noori muusikaürituste ja ansamblite tegemisele, ta juhib Kehra noortekeskuses elektroonilise muusika ringi.
„Ma olen sõnatu, kuid tahan teha ühte asja, mida noored on mulle kogu aeg õpetanud,“ ütles Indrek Agar, kui keeras end seljaga saali poole, et teha nutitelefoniga endast koos rahvaga selfi.
Aasta noorsootöö teo kategoorias olid nominendid veel SisuAkadeemia ja MTÜ Arcum.
Aasta tegu – soomusrong Wabadus ning Anne Oruaas ja Valdo Praust
Tiitli Anija valla aasta tegu võitis soomusrongi Wabadus teekond ning Anne Oruaas ja Valdo Praust, kui selle eestvedajad Anija vallas.
Soomusrong number 7 alustas teekonda 4. jaanuaril 2019 Kehrast ning sõitis läbi peaaegu kogu Eesti, kuhu raudteed mööda sai minna. Märgiti, et Anne Oruaas ja Valdo Praust olid soomusrongi teekonnal paljudes kohtades giidid, tutvustades Vabadussõja lugu ning Lahinguväljal peetud Kehra lahingu rolli Vabadussõjas.
MTÜ Kehra Raudteejaam juht Anne Oruaas tänas märkajat, kuid tõdes: „Meie Valdoga olime soomusrongi lihtsõdurid, eestvedajad olid siiski Eesti Sõjamuuseum, EV 100 korralduskomitee ning väga paljud inimesed. Kuid tõepoolest, meil oli õnn ja rõõm teha selle rongi teekond kaasa.“
Anne Oruaas lisas, et soomusrongi „üks lihtsõdur“ oli ka Tõnis Raudla Aegviidust: „Olen päris kindel, et just Tõnis on üks neist meestest, kes oli soomusrongi idee väljakäijaid. Juba aastaid tagasi pidasime me Aegviidu jaamas salanõu, et oleks vaja teha soomusrong. Ainult meil polnud siis selleks raha, raha tuli alles siis, kui hakkas lähenema Eesti 100. aastapäev.“
Tiitlile aasta tegu nomineeriti veel Voose Päikesekodu koos kärjekülaga, ning ajalehe Sõnumitooja 25 tegevusaastat.