Uus te­gev­juht ÜL­LE DAUT: „Soo­vin, et ai­na roh­kem ini­me­si leiaks tee Ani­ja mõi­sa.“

Möö­du­nud es­mas­päe­vast, 11. jaa­nua­rist on Ani­ja mõi­sas tööl uus te­gev­juht Ül­le Daut, kel­le SA Ani­ja Mõi­sa Hal­dus ko­mis­jon va­lis 37 kan­di­dee­ri­nu seast.

Haap­sa­lust pä­rit Ül­le Daut elab Sa­kus. Ta on lõ­pe­ta­nud Tal­lin­na Teh­ni­kaü­li­koo­lis toi­duai­ne­te teh­no­loo­gia ja or­ga­ni­see­ri­mi­se eria­la, töö­ta­nud nii toit­lus­tu­se kui kau­ban­du­se ja tee­nin­du­se vald­kon­nas.

„Üks mi­nu vii­ma­ti­si pi­ke­maid töö­koh­ti oli Ees­ti Me­re­muu­seu­mis, kus ava­si­me 2012. aas­tal Len­nu­sa­da­ma. Mi­nu töö oli Len­nu­sa­da­ma mees­kon­na üle­se­hi­ta­mi­ne. Olin tee­nin­dus- ja kau­ban­dus­juht, ku­ree­ri­sin kah­te suurt vald­kon­da, kü­las­tus­juh­te ja gii­de ning ka nii Len­nu­sa­da­ma kui Pak­su Mar­ga­ree­ta muu­seu­mi poo­de,“ rää­gib Ül­le Daut.

Vii­ma­sed 4 aas­tat te­gut­ses ta Me­re­muu­seu­mi juu­res et­te­võt­ja­na – ope­ree­ris mõ­le­ma muu­seu­mi poo­de. Möö­du­nud aas­tal pidi ko­roo­nak­riisi tõttu koos­töö­le­pin­gu lõ­pe­ta­ma.

„See, et leid­sin det­semb­ris Ani­ja mõi­sa te­gev­ju­hi ot­si­mi­se kuu­lu­tu­se, oli õn­ne­lik ju­hus,“ mär­gib Ül­le Daut.

Ani­ja mõi­sa sat­tus ta esi­mest kor­da kolm aas­tat ta­ga­si pärt­li­päe­va laa­dal, kus ai­tas laa­dal kau­bel­nud sõb­ran­nat: „Mõi­sa­koh­vik oli siis al­les ava­tud ja aval­das mõ­nu­sa at­mos­fää­ri­ga suurt mul­jet. Mä­le­tan, et mõi­sa pea­hoo­nes sat­tu­sin kuu­la­ma loen­gut Kol­ga mõi­sa koh­ta, see oli nii hu­vi­tav, et pea­gi pä­rast se­da sõit­sin Kol­ga mõi­sa vaa­ta­ma. Ül­di­ne hu­vi ar­hi­tek­tuu­ri ja mõi­sa­te vas­tu on mul ko­gu aeg ol­nud, olen tei­nud pal­ju ekst­ra väl­ja­sõi­te mõi­sa­tes­se.“

Nä­da­la­päe­vad en­ne se­da, kui lei­dis Ani­ja mõi­sa töö­kuu­lu­tu­se, oli Ül­le Daut Ani­jalt ju­hus­li­kult lä­bi sõit­mas. Oli ju­ba mõi­sast möö­das, kui ot­sus­tas au­to rin­gi kee­ra­ta ja sõi­tis ta­ga­si: „Par­ki­sin au­to ai­da juur­de ja kõn­di­sin mõi­sa­par­gis rin­gi ning imet­le­sin värs­kelt re­no­vee­ri­tud här­ras­te­ma­ja. Järg­mi­se­na nä­gin Ani­ja mõi­sa Ees­ti Te­le­vi­sioo­ni OPi saa­tes. Nii­moo­di hak­kas mõis ju­ba en­ne töö­kuu­lu­tu­se leid­mist en­dast mul­le mär­ku and­ma. Kui siis nä­gin töö­pak­ku­mist mõi­sa te­gev­ju­hi ko­ha­le, tund­sin, et just täp­selt se­da ta­hak­sin te­ha. Veel oli kolm päe­va ae­ga kan­di­dee­ri­da. Õn­neks jõud­sin.“

Ül­le Daut oli üks viiest kan­di­dee­ri­nust, kel­le sih­ta­su­tu­se Ani­ja Mõi­sa Hal­dus ju­ha­tu­se ja nõu­ko­gu liik­me­test moo­dus­ta­tud ko­mis­jon kut­sus mõi­sa ai­das toi­mu­nud vest­lu­se­le: „Tun­dus, et ko­mis­jo­ni ot­sus oli üs­na üks­meel­ne, ju­ba um­bes pool tun­di pä­rast vest­lust, ma ei ol­nud ise­gi veel ko­ju jõud­nud, sain kõ­ne Ar­vi Ka­ro­ta­milt, et olen va­li­tud mõi­sa te­gev­ju­hiks.“

Re­no­vee­ri­tud mõi­sa pea­hoo­nes käis ta esi­mest kor­da siis, kui oli ju­ba töö­le va­li­tud: „Sel­le­ga, mi­da nä­gin Ani­ja mõi­sas kolm aas­tat ta­ga­si, ei an­na üld­se võr­rel­da. Us­ku­ma­tu, kui suur töö on siin sel­le aja jook­sul teh­tud. Ja mõis on mi­nu mee­lest vä­ga ilus, po­le üle klant­si­tud, pa­ra­jalt la­koo­ni­li­ne ja pal­ju on säi­li­ta­tud va­na.“

Vest­lu­sel kü­si­ti Ül­le Dau­tilt, mil­li­ne on te­ma vi­sioon Ani­ja mõi­sast: „Ku­na Ani­ja ko­gu­kond on väi­ke, siin elab ai­nult sa­da­kond ini­mest, siis näen pea­mist ra­ken­dust pi­gem kul­tuu­ri­mõi­sa­na, kus toi­mu­vad kont­ser­did, eten­du­sed, loen­gu­sar­jad, se­mi­na­rid ja muu tao­li­ne. Neid on siin ju­ba pä­ris pal­ju ka ol­nud, soo­vin, et siin te­kiks oma kul­tuu­riü­ri­tus­te ta­va. Et ini­me­sed leiak­sid siia mõi­sa tee, see saaks häs­ti tut­ta­vaks eel­kõi­ge tal­lin­las­te­le, ku­na ena­mik pub­li­kust hak­kab siia käi­ma ilm­selt Tal­lin­nast.“