Uus minister tutvustas Anija mõisas haridussüsteemi arenguid

1996

Minister JEVGENI OSSINOVSKI kohtus Harjumaa omavalitsusjuhtidega.
Haridusminister JEVGENI OSSINOVSKI palgalubadusi ei jaganud.

Möödunud kolmapäeval toimus Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) volikogu istung Anija mõisas. Arengutest haridussüsteemis oli rääkima kutsutud hiljuti ametisse asunud haridusminister Jevgeni Ossinovski, kes kõneles riigigümnaasiumite võrgustikust, erikoolidest Harjumaal ja hariduse rahastamisest.

Päevakavas oli ka Praxise koostatud analüüsi tutvustus üldharidussüsteemi kohta, kuid see oli äsja valminud ning ministeeriumile veel tutvustamata. Analüüsi avalikustamist peeti liiga varaseks.  

Jevgeni Ossinovski ütles, et iga uue valitsuse tulekul on inimestel alati palju ootusi, kuid ükski valitsus ei saa eirata demograafilisi trende: „Haridus ei peaks muutuma ökonoomse majandamise veduriks. Tuleb tagada stabiilsus ja luua põhimõtted, mille alusel edasi liikuda. Suuri linnu puudutav koolivõrk on võimalik mõistlikumalt ümber korraldada ja seal on  suurte gümnaasiumite mudel minu arvates õigustatud. Keerulisem on olukord omavalitsustes, mis ei ole suuremad linnad või maakonnakeskused. Äsja valminud Praxise uuringu põhjal võiksime kokku panna mudeli, kuidas oleks mõistlik haridust anda.“

Ta arvas, et  haridussüsteem peaks olema õppekava-, mitte pearahapõhine. Kavas on välja töötada plaan, kuidas seda ellu viia, kuid kõiki rahuldavat mudelit kahjuks ei ole. Maakonnakeskusi, kus õpilasi on 1. klassis tunduvalt rohkem kui 9. klassis, on üksjagu, nendes koolides on ka ootused gümnaasiumile põhjendatud.

Jevgeni Ossinovski: „Nagu isegi näete, võiks Tallinna gümnaasiumisse minek pidurduda, kui maakonnas oleks rohkem tugevaid gümnaasiume. Neil, kel praegu on mure põhikooli kohtadega, muutub see ühel hetkel mureks gümnaasiumi kohtadega. Reaalsus on keerulisem, kui soovime, ja kõiki põhikoole me gümnaasiumiteks formeerida ei suuda.“

Hariduslike erivajadustega õpilaste kohta sõnas haridusminister, et oleks hea, kui nad saaksid õppida tavakoolides, kuid kõik koolid ei suuda seda võimaldada, sest nõuaks nii raha kui vastavaid spetsialiste. Nende puudumisel jäävad lõpuks kannatajateks lapsed.

Riigigümnaasiumite asukohad lahtised

Arutelul küsiti ministrilt, mis saab õpetajate palgarahast, kuna kõik omavalitsused ei olnud suutelised maksma õpetajatele palka eelmise haridusministri väljaöeldud summade ulatuses. See asetas omavalitsused halba olukorda.

Jevgeni Ossinovski vastas, et tema arvates ei peaks haridusministeerium kehtestama tingimusi ega vastavalt sellele kindlaid numbreid. Seetõttu ei anna ta õpetajate palga osas järgmiseks aastaks  numbrilisi lubadusi.

Uuriti Harjumaale tulevate riigigümnaasiumite arvu kohta, seni on juttu olnud neljast gümnaasiumist. 

Jevgeni Ossinovski  vastas, et gümnaasiumite arv sõltub rahast: „Ei ole kindlalt osustatud, et siia tuleb gümnaasium ja sinna mitte.  Oleneb, kas omavalitsusel on seda vaja  ja kas on piisavalt lapsi. Oleks võimalik, võiks kõikjale riigigümnaasiumid rajada. Ma ei ütle praegu kavandatavate riigigümnaasiumite arvu välja, sest otsust ei ole veel tehtud, see on läbirääkimiste koht.“

Küsimusele, mis ajaks võiks selge olla, vastas minister, et Praxise koostatud analüüs sai äsja valmis, on kavas see lähinädalate jooksul läbi töötada, seejärel otsustada. Suveks peaks Euroopa Liidu investeeringuid puudutav kava olema koos.

Päriti, kas omavalitsused saavad uuringut enne näha, kui otsuseid hakatakse vastu võtma.

Jevgeni Ossinovski: „Uuring on uuring ja seda võetakse arvesse. Samuti võetakse arvesse omavalitsuste kriitikat selle kohta. Uuringu põhjal loodud mudel ei ole lõplik ega tähenda, et nii ka tehakse. See pole poliitiline otsus, vaid dokument, mille alusel neid hakatakse vastu võtma.“

Uuriti, kas Harjumaale tehakse mõni kool ka hariduslike erivajadustega lastele.

Minister tunnistas, et ei ole teemaga väga hästi kursis, kuid kindlasti tuleb see arutlusele. Võimalus on olemas, kui on piisavalt lapsi ja spetsialiste, et tugiõpet pakkuda.

0-klassi kohustusest

Küsiti, kui koolides õpetajate palgad tõusevad, siis kuidas on lasteaedade ja  kunstikoolide õpetajate palkadega.

Jevgeni Ossinovski: „Oleme ka seda küsimust arutanud ja 11 kuu jooksul ilmselt lahendust ei leia. Aasta lõpuks viiakse läbi analüüs koolikohustuse tõstmise osas. Olen poolt, et tõsta seda 18. eluaastani. Võimekamad saavad siis õppida kolm aastat kutsekoolis või gümnaasiumis ja teised ühe aasta, et omandada mingi kutse. Samuti sooviks niiöelda 0-klassi kohustust. Paljud lapsed käivad praegu eelkoolis, aga paljud ei käi ja just need, kes on sotsiaalselt  nõrgematest peredest ning seda tegelikult kõige rohkem vajaksid.“

Ta selgitas, et eelkooli kohustus annaks võibolla võimaluse ka riiklikuks rahastuseks lasteaedade tasandil: „Mis puudutab kunstidekoole, siis pole praegu põhimõtteid, mille alusel võiks riik raha jagada. Kui toetaksime huviringe, võivad erakoolid  hindu tõsta. Kui anda raha lapsevanematele, võib juhtuda, et see läheb millekski muuks, mitte laste huvihariduseks. Püüame aasta lõpuks põhimõtted välja töötada, kuidas toetada huviharidust. Kindlasti kaasame sellesse protsessi ka omavalitsused, et leida parim lahendus.“

Vallavanemad kommenteerivad

Anija vallavanem Arvi Karotam: „Sain aru, et minister oli ette valmistanud, lühikese ajaga probleemidesse süvenenud. Harjumaa koolikorralduse kohta ütles, et kõike otsustab riigi rahakott ja valmiv Praxise uuring. Meie maakonda on kavandatud raha nelja riigigümnaasiumi jaoks, Kehra sinna loetelusse ei mahu, sest meil ei ole lapsi nii arvukalt peale kasvamas.

See uudis pole positiivne, mis aga ei tähenda, et Kehras gümnaasium ei jätkaks. Teine sõnum oli, et enam ei räägita kindlast lastearvust ega pearahast, vaid vaadatakse keskusi ning tuleb jätta võimalus õppida Kehra-sugustes tõmbekeskustes. Anija vallas on me eesmärk gümnaasium säilitada ja oleme valmis ka edaspidi toetama gümnaasiumiharidust.“      

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi: „Kuna Praxise värske analüüsi tutvustust ei olnud, siis jäi ministri info üldsõnaliseks. Tooksin esile ministri seisukoha, et valitsevast reaalsusest mööda ei saa. Kus lapsi tuleb kooli juurde, esimeste klasside õpilaste arv on tõusutrendis, seal ei tohiks koolikorraldust muuta. See puudutab ka Kuusalu keskkooli, kus esimestesse klassidesse tuleb lapsi palju.“

Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi: „Selge on, et paremaks olukord ei lähe. Minu arvamus on, et Harjumaal peaks üks riigigümnaasium olema Jüris, teine Viimsis ja kolmas Lääne-Harjus Keilas ning veel kusagil sealpool. Raasiku vallast sõidetakse gümnaasiumisse kõige rohkem Jürisse, palju ka Tallinnasse.

Raasiku valla koolivõrgu teema on tõusnud teravalt kõne alla. Kuigi lubati õpetajate palgatõusu, on riigilt antud palgaraha kasin. Summa on väiksem, eelmisel aastal tulime riikliku rahastusega välja, sel aastal enam mitte ning Pikavere algkooli õpetajad on oma töötasu saanud Aruküla ja Raasiku koolide arvelt. Riik lubas palgatõusu 12 protsenti, Raasiku valla koolides on tegelik tõus 5,6 protsenti.
Võiks ju unistada, et tore väike Pikavere kool oma 33 õpilasega, õpetaja on lapsele lähemal. Kuid selline arv õpilasi tähendab liit­klasse, individuaalset lähenemist on ikkagi vähem. Lapsevanemad ütlevad, et seetõttu ei too last Pikavere kooli, viivadki kohe mujale.

Üks, mis jäi ministri jutust meelde, oli seisukoht, et erivajadustega lastele tehakse Tallinnasse eraldi keskus.

Loodan minister Ossinovskiga kohtuda, ta on lubanud tulla Raasiku valda. Põhiteema oleks õpetajate palk.“