Uuri loo­maarst TER­JE VA­NA­HANS meis­ter­das pi­par­koo­gist Palm­se mõi­sa

Pi­par­koo­gist tal­vi­ne Palm­se mõis sai Õh­tu­le­he kon­kur­sil tei­se ko­ha.

Uu­ri en­di­ses­se koo­li­maj­ja loo­dud La­he­maa Loo­ma­klii­ni­ku asu­ta­ja, ve­te­ri­naa­rarst Ter­je Va­na­hans teeb pe­re­liik­me­te­le ja mõ­ne­de­le sõp­ra­de­le sün­ni­päe­vaks suu­ri või te­maa­ti­li­si tor­te ning meis­ter­dab jõu­lu­de eel oma ko­du kau­nis­ta­ma eri­li­se pi­par­koo­gi­ma­ja.

Te­ma ho­bi sai Kuu­sa­lu val­las ja laie­malt tun­tuks möö­du­nud jõu­lu­de ajal, kui tal­vi­se Palm­se mõi­sa ku­ju­ga pi­par­koo­gi­ma­ja kan­di­dee­ris Õh­tu­le­he pi­par­koo­gi­kon­kur­sil ning pil­ti ja­ga­ti Fa­ce­boo­kis. Au­to­ri­na oli kir­jas Ter­je Va­na­hans. Kon­kur­sil võit­sid kõi­ge enam meel­di­mi­si ko­gu­nud pi­par­koo­gid, Palm­se mõi­sa ku­ju­tav pi­par­koo­gi­ma­ja saa­vu­tas 533 meel­di­mi­se­ga tei­se ko­ha. Esi­ko­ha pi­par­koo­gid ko­gu­sid 623 häält.

Ter­je Va­na­hans: „Olen vii­ma­sed ka­hek­sa aas­tat jär­jest tei­nud jõu­lu­deks min­gi eri­li­se­ma pi­par­koo­gi­ma­ja – ala­tes ajast, kui tu­li­me Uu­ri ela­ma. On ol­nud tall, laut, ki­rik. Esi­me­ne ning kõi­ge suu­re ja töö­ma­hu­kam oli meie en­da ma­ja Uu­ris. Sel­le pik­kus oli vist li­gi 70 sent­meet­rit, pi­par­koo­gi­tai­nast ku­lus kuus pak­ki. Ma ise pi­par­koo­gi­tai­nast ei val­mis­ta, kui­gi usun, et saak­sin sel­le­ga hak­ka­ma. Ka­su­tan Ees­ti Pa­ga­ri kõi­ge ta­va­li­se­mat tai­nast, mis ei ker­ki eri­ti ja po­le lii­ga mu­re. Või­ga teh­tud tai­nad mu­re­ne­vad.“

Ta kir­jel­dab, et es­malt uu­rib meis­ter­da­mi­seks va­li­tud ori­gi­naal­hoo­ne pro­port­sioo­ne. Siis teeb joo­ni­sed, lõi­kab de­tai­lid väl­ja, küp­se­tab, ka­tab gla­suu­ri ja muu­de kau­nis­tus­te­ga, lii­mib kok­ku. Lii­mi­mi­seks ka­su­tab suhk­ru­ka­ra­mel­li, mit­te gla­suu­ri, nii pü­sib pa­re­mi­ni koos. Suhk­ru­ka­ra­mel­li­ga teeb es­malt ak­nad, ka­ra­mel­li kee­dab pan­nil ning see on nii kuum, et iga kord kõr­ve­tab näp­pe, nen­dib meis­ter.

„Kõik see on na­gu in­se­ne­ri­töö. Mul­le meel­dib se­da­si no­kit­se­da, suu­re­ma pi­par­koo­gi­ma­ja val­mis­ta­mi­ne on nä­da­la­ne pro­jekt, iga päev teen ta­sa­pi­si. Kõi­ge ras­kem on väl­ja mõel­da, mi­da te­ha. Kui ot­sus­ta­tud, on põ­nev leiu­ta­da, kui­das te­ha. Palm­se mõi­sa käi­sin ko­ha­peal vaa­ta­mas ja õn­neks on in­ter­ne­tis pal­ju pil­te. Mõi­sa et­te te­gin tre­pid, ta­ha­poo­le ei jõud­nud, olin aja­hä­das, jõu­luõh­tuks pi­di val­mis ole­ma, see­kord jäi nä­da­last vä­heks,“ ju­tus­tab Ter­je Va­na­hans.

Va­rem po­le ta oma pi­par­koo­gi­ma­ju kon­kurs­si­de­le esi­ta­nud. Te­ma õde, pur­je­ta­mis-t­ree­ner Ing­rid Rand­laht, kel­le pe­re­ga koos Uu­ri koo­li­ma­jas ela­tak­se ja hoo­net re­no­vee­ri­tak­se, lei­dis Õh­tu­le­he pi­par­koo­gi­kon­kur­si, ku­hu saa­de­ti pi­par­koo­gist Palm­se mõi­sa fo­tod. Kui kon­kur­sil osa­le­va­te pi­par­koo­ki­de pil­did aval­da­ti, hak­ka­sid sõb­rad ja tut­ta­vad in­fot Face­boo­kis ja­ga­ma ning pi­par­koo­gi­mõi­sa meel­di­vaks mär­ki­ma, ka Palm­se mõi­sa per­so­nal oli ak­tiiv­ne ja­ga­ja ja lai­ki­ja.

Ter­je Va­na­hans li­sab, et veel meel­dib tal­le meis­ter­da­da täht­päe­va­deks eriil­me­li­si tor­te. On tei­nud tor­te en­da ja õe las­te, teis­te pe­re­liik­me­te sün­ni­päe­va­deks, mõ­ne­le hea­le sõb­ra­le tel­li­mi­se pea­le ning ka Kol­ga las­teaia­le.

„Ik­ka pä­ris hul­le tor­te on teh­tud, kõi­ge suu­rem ja esi­me­ne oli küm­ne­ki­lo­ne, te­ge­mi­se­le ku­lus jär­je­pa­nu 36 tun­di. Ka­ru­sid, los­se, mit­me kor­ru­se­ga ja eri ku­ju­ga tor­te on ol­nud. Küp­se­ta­mi­ses on mul häs­ti läi­nud, kui­gi kur­sus­tel ei ole käi­nud, olen iseõp­pi­ja,“ lau­sub ta.

Kü­si­mu­se­le, kui­das La­he­maa Loo­mak­lii­ni­kul lä­heb, vas­tab Uu­ri loo­ma­toh­ter: „Tööd on, tu­le­me toi­me, ta­sa­pi­si re­mon­di­me ja aren­da­me. Ena­mas­ti aren­da­tak­se loo­mak­lii­ni­kuid toe­tus­te abil, meil on tul­nud samm-sam­mu haa­val oma va­hen­di­te­ga hak­ka­ma saa­da. Klien­te tuuak­se me klii­ni­kus­se ka naa­ber­maa­kon­da­dest ja pii­ri ta­gant­ki.“