„Võib tunduda pahatahtlik, aga ringid peaksid ka ise rohkem raha leidmisele panustama,“ tõdeb volikogu liige URMAS PAOMEES.
Teine oluline valdkond, milles Urmas Paomees tahaks näha arenguid, on turism. Ta on viis aastat töötanud Otepääl Andu turismitalus, olnud ATV-matkade juht ja mõne aasta tegevdirektor-majajuhataja ning näinud, kuidas see tegevusala toimib.
„Otepää eelis on küll kaks turismihooaega – suusa- ja suvitusperiood, kuid Kuusalu vallas on pikk merepiir, suured rannaalad, sadamad,“ kommenteerib ta. „See on ettevõtlus, mille arengut tuleks soodustada. Vald saaks kaasa aidata turismiettevõtjate koostöö tekkele, tutvustada ja reklaamida.“
Urmas Paomees kandideeris möödunud sügisel Kuusalu vallavolikogusse Eesti Reformierakonna nimekirjas. Erakonda ta ei kuulu ning ütleb, et kandideerima kutsus teda isa – nimekirja esindaja ja pärast valimisi Kuusalu volikogu esimeheks valitud Andres Paomees.
„Poliitikas pole ma varem olnud, kuigi Otepääl kandideerisin kohalike noorte valimisnimekirjas. Sain 8 häält, volikogusse ei pääsenud, sinna valiti kohaliku taustaga inimesed. Konkurents on Otepääl tihedam kui Kuusalu vallas, minu tulemus oli kaugemalt tulnu kohta isegi üllatavalt hea,“ räägib Urmas Paomees.
Kuusalu valla valijad andsid talle kokku 49 häält. Urmas Paomees on volikogu uues koosseisus vabaaja komisjoni esimees ning revisjonikomisjoni liige: „Minu soov oli, kui pakutakse komisjoni esimehe kohta, siis võiks see olla vabaaja komisjon. Mu enda tegemistega on see kõige enam seotud. Siiamaani olin kursis pinnapealsema infoga, nüüd saab minna süvitsi. Komisjon on kokku pandud põhimõttel, et liikmed oleksid valla eri piirkondadest.“
Muuta rahastamise põhimõtteid
Vabaaja komisjon on esimehe sõnul käinud päris palju koos. Esimestel koosolekutel lahendati seda valdkonda puudutavaid igapäevaküsimusi, seejärel hakati tegelema valla käesoleva aasta eelarve summadega kultuuri- ja spordiringide rahastamiseks. Sellega seoses jõudis komisjon tõdemuseni, et rahastamise aluseid tuleks täiendada ja muuta.
„Viimasel koosolekul leppisime kokku, et moodustame eraldi töörühma. Komisjoni liikmed mõtlevad, keda veel kaasata, et saaks kuulda eri huvigruppide arvamusi. Aasta teises pooles hakkame kokku panema kondikava,“ lubab ta.
„Kui seni on olnud isetegevus- ja spordiringidele eraldi rahastamiskorrad, siis tulevikus võiks olla üks ühtne kord. Oleme komisjoni liikmetega arutanud, et praegu on harjutud ja arvestatakse igakuiste toetuste maksmisega, aga edaspidi võiks ka ise rohkem pingutada.“
Urmas Paomees selgitab: „Kuusalu vallas on eelistatud rahvakultuuri edasiviijad, aga ma ei tõmbaks kriipsu peale uutele tulijatele – Kolgaküla Lainerid, flamencotrupp Rosa Verde, Kolga keraamikaring ja teised. Ka need on päris suurtele huvigruppidele ja võiks veidi toetust saada. See on teema, mida komisjon hakkab arutama.“
Ta käis vallavalitsuse istungil komisjoni seisukohti tutvustamas: „Jõudsime kokkuleppele. Päevapealt midagi muuta ei saa, kehtivad korrad on olemas. Muuta tuleks ka ürituste toetamise ja projektide omaosaluse maksmise kordi, tõsta vabatahtliku töö osakaalu ning ärgitada, kuidas leida lisaraha tuluõhtute ja muu sarnase tegevusega.“
Kolga elanik 1983. aastast
Urmas Paomees on sündinud 1979. aastal Tartus tudengite lapsena. 1983. aastal asus isa Andres Paomees Kirovi kalurikolhoosi peaveterinaararsti ametisse, emale Katrin Lellepile pakuti Kolga kultuurimaja juhataja kohta. Uueks kodukohaks sai Kolga.
Põhikoolis käis Urmas Paomees Kolgas, aga gümnaasiumiosa lõpetas Kuressaares – kogu isapoolne suguvõsa on saarlased. Keskkooli diplomi sai aastal 1998, aasta hiljem oli ajateenija kaitseväes.
„Pärast sõjaväge õppisin Võrus ühe meistri juures palgitööd. Läksin esimesel päeval, kaustik käes, kuid ühtegi tähte sinna ei kirjutanud, kohe algas praktika. Seejärel tegin FIEna palgitööd. Läksin Otepääle Andu külalistemajja palktreppi tegema ja jäin sinna mitmeks aastaks. Kolka tagasi tulin 2006. aasta alguses, tundsin, minu panus on sinna antud.“
Kolgas hakkas ta firmale Palktare kokku panema ökomaju, tööl tuli käia mitmel pool üle Eesti.
„Olen olnud abielus ja lahutanud. Tütar on 9-aastane, elab praegu Neemel . Kui Otepäält tulin, leidsin uue elukaaslase. Ehitasin Mäepea külasse maja, see on nüüd müügis. Plaan on tulla Kolga kanti tagasi.
Pooleteise aasta eest tegi Mustametsa küla Suurekivi talu perenaine, keda tunnen ajast, kui Kolka kolisime ja kes on otsekui oma vanaema, ettepaneku rajada tulevikus kodu sinna.“
2008. aasta sügis ja Kolga pubi
Urmas Paomehe õed Triin Laurits ja Liina Paomees võtsid rendile ruumid Kolga mõisa peahoonest ja külalistemaja ning hakkasid pidama Ära Karda Pubi. Vanem vend kutsuti appi, et aitaks Otepäält saadud oskuste ning teadmistega.
„Tahtsime, et mõis saaks korda, üritasime asju paremaks teha. Proovisime aktiviseerida Kolga elanikke, tegime talgutega eelmisel aastal küünialused puhtaks, koristasime ümbrust. Küünis ja peahoone fuajees olid kontserdid, väiksemad koosseisud esinesid pubis,“ loetleb Urmas Paomees, kuidas püüti Kolga aleviku ja ümbruskonna eluolu elavdada.
Pubi avapidu oli 28. novembril 2008, viimane tööpäev ja lõpupidu toimus 2. jaanuaril 2010.
„Tuli teha see mittemeeldiv otsus. Ma detailideni ei laskuks, miks lõpetasime. Üks põhjus oli majanduslik pool ja teine ikkagi ka mõisa omanik härra Stenbock. Meie soovid Kolga mõisa sisust ja selle ümbrusest olid erinevad. Ühel hetkel tundsime, et ei ole võimalik enam koostööd teha. Endal on väga kahju, et uksed kinni panime, ja paljud tuttavad on kahetsenud. Ka kohaliku tööandjana olime arvestatav jõud, töötajaid oli 12,“ räägib ta.
Mida Kolga mõisaga tuleks ette võtta, kuidas oleks õigem talitada, et mõis saaks korda, seda Urmas Paomees ei oska öelda: „Mõis on juba mitu aastat olnud müügis. Olen krahviga sellest rääkinud, temal arendamishuvi puudub. Saan aru, millest ta räägib, praegu on mõeldamatu teha sinna midagi, et majanduslikult ära tasuks. Nagu näeme, ostjatega pole praegusel ajal priisata ja samas on muinsuskaitse ees suured kohustused.“
Ta arvab, et koostöö kogukonnaga oleks mõisa arendamisel suur pluss, saaks luua töökohti: „Aga kuidas seda saavutada, ei julge mina välja pakkuda.“
Ansambel Uuri4ever
„Olen ansambli Uuri4ever laulja, mängin tilulilu-pille – suupilli, tamburiini,“ sõnab Urmas Paomees ja jutustab, kuidas ansambel loodi ning nime sai. See oli kolm aastat tagasi, kui ta ema pidas Uuri külas oma Hundituru talus juubelit ja klassivennad tulid kokku, et peoõhtul muusikat teha. Kullar Veersalu on ansambli juht ja basskitarrist, soolokitarre mängivad Indrek Saar ning Lainer Laurent. Vaid trummar on noorem – praegu Jaak Laanpere, Kolga keskkooli abiturient.
Nimi saadi samast õhtust, kui skandeeriti: „Ma armastan Uurit!“, ning sealt edasi sündis inglisekeelne tuletis Uuri4ever, hääldada tuleb „Uuri vor ever“, mis eesti keeles tähendab „Uuri igavesti“.
Teine suur hobi on jahipidamine. Urmas Paomees sõnab, et hakkas viie aasta vanuselt koos meestega jahil käima, jahitunnistus on tal olnud viimased kümme aastat. Isapoolses suguvõsas on palju jahimehi ja jäägreid, oli asjade loomulik käik, sõnab ta.
Veel räägib ta enda reisihuvist – peaaegu kogu Euroopa on omal käel läbi sõidetud, käidud ka Prantsusmaal Alpides ja Iirimaal sõpradel külas. Ning puutööhobist – sarvealuseid nikerdab vahel ja muid väiksemaid asju. Iseenda tarbeks ehitamine meeldib – pead plaani ja lõpuks teed tasapisi valmis.
