URMAS KIRTSI: „Ühinemine tuli kasuks.“

985

Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI tegi Kolgaküla foorumil ettekande „Kavatsused ja tegelikkus 5 aastat hiljem“.

Kuus aastat tagasi, 10. märtsil 2005 kinnitasid Loksa ja Kuusalu vallavolikogud Kuusalu keskkooli aulas ühisel istungil ühinemislepingu. Vallad liitusid ligi pool aastat hiljem – kohalike volikogude valimistega oktoobris 2005. Jaanuarist 2006 hakati vallas tegutsema uue ühise eelarve järgi ning seda võib pidada ühinenud valla tegelikuks algus­ajaks.

Kolgaküla foorumiga tähistati viie aasta möödumist reaalsest liitumisest. Foorumi idee autor, Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi selgitas, et valla põhimääruse järgi tuleb tähistada liitumise aastapäevi, kuid seni seda tehtud pole. Kuna nüüd oli esimene väike juubel, tuli mõte korraldada foorum, meenutada, mis kokkuminekule eelnes, mida kirjutati ühinemislepingusse ning kuidas seda on ellu viidud.

Loksa ja Kuusalu valla ühinemisleping sisaldab kokkulepitud arendustegevusi mõlema valla tookordsetest arengukavadest. Vallavanema analüüsist selgus, et enamik neist on viie aastaga ellu viidud.

Foorumil osales ligi 60 inimest: vallavalitsuse ja volikogu liikmeid, külavanemaid, seltsielu eestvedajaid, kultuurirahvast ning ka külalisi Harjumaa Omavalitsuste Liidust, Harju maavanem ja regionaalminister.

Loksa kandi külades mänguväljakud tegemata
Loksa valla arengukava oli koostatud aastateks 2005-2015. Planeeritud 17 tegevusest on praeguseks tehtud täielikult või on pooleli 16, teatas vallavanem.

Ehitatud on Viinistu ja Kolga-Aabla biopuhastid, pooleli on tegevus Vihasoo puhasti kordategemiseks, Tammispea puhasti on korrastamata. Koostatud on vee- ja kanalisatsiooni arengukava. Vee­trassid ja kaevud on ehitatud Suurpeale, Viinistule, Virvele, Leesile, Kasispeale ja Vihasoosse. Suurpea, Pärispea ja Viinistu külad said tänavavalgustuse.

Vallavanem nentis, et arengukavas olid kirjas ka Viinistu, Kasispea, Tammistu, Pärispea külavaheteede pindamine, needki on tehtud, ehkki selle eest hoolitses riik. Vallavalitsus suhtles riigi esindajatega ja juhtis tööde vajalikkusele tähelepanu.

Hariduselu ja vaba aja valdkonna projektidest on renoveeritud Leesi rahvamaja. Korda on saanud ka Pärispea seltsimaja, selle remonti ei olnud arengukavas. Remonditud on Vihasoo lasteaeda-algkooli. Uuendatud on Kolgaküla suusaradu ja valgustust. Täitmata on plaan ehitada küladesse ja randadesse mänguväljakuid.

Kuusalu vallamaja ja sotsiaalmaja ehitamata
Kuusalu valla tookordne arengukava oli aastateks 2004-2013. Kokku oli 21 tegevust, neist tehtud on 15.

Plaanis oli Kuusalu spordikompleksi projekteerimine, kooli juurde võimla ja ujula ehitamine, praeguseks on kompleks koos spordisaali ja ujulaga kooli kõrval valmis ning töötab kolmandat aastat. Tehakse eeltöid Kuusalu küla jalgtee pikendamiseks koolini. Kuusalu koolimaja on tehtud korda, remonditud on Kolga kooli ja lasteaiahoonet. Kuusalu rahvamaja sai juurdeehituse.

Tegemata on ja pole enam ka päevakorras Kuusalu kooli juurde huvikooli ning ka uue õppekorpuse ehitused. Ehitatud pole sotsiaalmaja ega uut vallamaja, renoveerimata on Kolga kooli spordiväljak. Kuusalu alevik pole saanud uusi trasse, kuid see on lähiajal plaanis.

Kavas oli rajada Kiidu päästedepoo, ka seda pole tehtud, Urmas Kirtsi ütles, et kaalutakse võimalust rajada Kuusalu Soojuse katlamaja juurde koht vabatahtlike tuletõrjujate päästeautole ning muudele kustutusvahenditele.

Veel oli arengukavas kirjas, et füüsilise puudega inimestele luuakse võimalused liikuda valla avalikes asutustes. Vallavanem tõdes, et ka see on täitmata, isegi vallamajja ei pääse ratastoolis inimene sotsiaaltöötajate jutule, ametnikud on läinud kohtuma õue.

Endisele Loksa vallale rohkem projektiraha
Vallavanem tutvustas ka investeeringute ja projektitoetuste jaotumist aastatel 2006-2010 endise Loksa ja Kuusalu valla aladele.

Kolmel aastal on rohkem kui 30 protsenti investeeringutest suunatud endise Loksa valla küladesse. Samas on projektitoetustest läinud sellesse piirkonda rohkem kui pool. Seda summat on kasvatanud toetusrahad Leesi ja Pärispea rahvamajade korrastamiseks, aga ka paljud muud projektid.

Urmas Kirtsi märkis veel, et viie aastaga on järjest kasvanud Loksa linnale makstav summa valla koolilaste õpingute eest üldhariduskoolis ja muusikakoolis.
Kui  2006. aastal maksti Loksa linnale 2,68 miljonit krooni, siis 2010. aastal tasuti    1,2 miljoni krooni võrra ehk 45 protsenti rohkem.

„Teie“ ja „meie“ kadumiseks kulus kolm aastat
Kokkuvõtteks sõnas vallavanem, et mõistete „teie“ ja „meie“ kadumiseks võttis aega umbes kolm aastat, praeguseks on elanike jaoks tunnetuslikult olemas valdavalt üks ühine Kuusalu vald: „Erinevate määruste ja otsuste ühtlustamine toimus esimese koosoldud aasta vältel. Tuntakse inimesi ja valla eri osade soove ning probleeme. Investeeringute juhtimisel ei jälgita piirkondlikku printsiipi, vaid neid tehakse vastavalt vajadusele ja võimalusele. Suurem eelarve on andnud võimaluse investeeringute tegemiseks. Juhtimisvõimekus on paranenud, ametnike koolitamiseks on paremad võimalused.

Valitsemiskulud on vähenenud, jäänud enamvähem 2006. aasta tasemele. Ametnike arv on vähenenud, enne ühinemist oli ametnike töökohti kahe valla peale kokku  37,5, praegu on 29.“

Veel tõdes vallavanem, et ühine õnnetus liidab: „Kolgaküla rahvamaja remonditi põhjalikult aastatel 1996-2006. 16. juulil 2006 põles rahvamaja maani maha, uus rahvamaja avati 19. juunil 2008. Vallarahvas elas õnnetusele kaasa.“

Ühinemise ettevalmistus ja läbiviimine õnnestus Urmas Kirtsi hinnangul, kuna Kuusalu ning Loksa valla poliitikud tundsid üksteist hästi, neil oli ka ühesugune arusaam haldusreformi paratamatusest.

„Ühinemine oli minu arvates õige ja tuli kasuks meile kõigile,“ sõnas ta.

Küsimusele, kas ja millal võib tulla liitumine Loksa linnaga, vastas vallavanem: „Ei usu, et see toimub koos 2013. aasta valimistega. Kui liitumine on sundkäik Loksa linnale, et maksutulu jäänud liiga väikeseks ja laene tuleb maksta, siis peaks riik toetama ühinemist ja andma kaasavara.“


Investeeringud 2006-2010 kroonides Kuusalu vallas

Investeeringud   2006       2007         2008            2009           2010

kokku           16 502 816   21 031 230   20 834 027  9 414 914    1 437 950
endine Loksa      849 064     6 489 525    7 607 614       74 313      695 827
%            5,14            30,86           36,52          0,79          48,4
endine Kuusalu 15 653 752  14 541 705   13 226 413  9 340 601     742 123
%            94,86           69,14             63, 48     99, 21          51,6

Projektitoetused

kokku             1 237 899    1 530 345     1 205 897      821 626       844 882

endine Loksa      193 938       684 814        870 897      493 663       496 382
%           15,67           44,75            72,22         60,08          58,75
endine Kuusalu 1 043 961       845 531        335 000      327 963      348 500
%           84,33           55,25            27,78         39,92          41,25

Loksa linnale     2 682 575    3 363 122    3 969 338     2 985 774    3 893 100