Ani­ja val­la ka­la­me­hed soo­vi­vad Keh­ra vee­ko­gu­des­se tuua ko­ha

250
Kohamaimude Kehra vetesse asustamise eestvedajad RANDO PUNG, TIIT TAMMARU, AIN TROLLA, MARKO TEPPAN ja MARGUS MIIDLA Kaunissaare veehoidla juures.

„Olen se­da plaa­ni­nud ju­ba küm­me aas­tat,“ üt­leb et­te­võt­mi­se al­ga­ta­ja MAR­KO TEP­PAN.

Eel­mi­sel nä­da­lal te­gi Keh­ra elanik Mar­ko Tep­pan Fa­ce­boo­ki gru­pi „Keh­ra kan­di ko­ha“. Sel­gi­tu­seks mär­kis, et grupp sai loo­dud ko­ha asus­ta­mi­seks Keh­ra kan­di ve­tes­se. Nä­da­la lõ­puks oli gru­pi­ga lii­tu­nuid üle poo­le­sa­ja.

„Keh­ra kan­dis on ka­la­me­hi vä­ga pal­ju. Küm­me või ise­gi roh­kem aas­tat ta­ga­si hak­ka­sin sõp­ra­de­ga uu­ri­ma, kui­das saaks tuua meie vee­ko­gu­des­se ko­ha. Too­kord jõud­si­me jä­rel­du­se­ni, et see on lii­ga kal­lis lõ­bu,“ sõ­nas Mar­ko Tep­pan.

Nüüd aru­ta­ti Ain Trol­la, Tiit Tam­ma­ru, Ran­do Pun­ga ja Mar­gus Miid­la­ga, et kui kaa­sa­ta piir­kon­na tei­si har­ras­tus­ka­la­me­hi ja igaüks oleks nõus ra­ha­li­selt pa­nus­ta­ma, on idee või­ma­lik rea­li­see­ri­da. Viis kirg­lik­ku ka­la­meest ot­sus­ta­sid Kau­nis­saa­re ja Aa­vo­ja vee­hoid­las­se ning Jä­ga­la jõe Keh­ra te­ha­se ja Kau­nis­saa­re va­he­li­se­le lõi­gu­le ko­ha­mai­mu­de asus­ta­mi­seks moo­dus­ta­da mit­te­tu­lun­du­sü­hin­gu.

Miks ko­ha?
Ain Trol­la, kel­le ko­du on Kau­nis­saa­re vee­hoid­la kõr­val, üt­les, et ko­ha­li­ke ka­la­mees­te soov on ri­kas­ta­da Keh­ra kan­di vee­ko­gu­sid uue ka­la­lii­gi­ga. Põ­hi­li­sed ka­lad, mis Kau­nis­saa­res, Aa­vo­jas ja Keh­ras prae­gu õn­ge ot­sa jää­vad, on haug, ah­ven, särg, la­ti­kas ja li­nask.

„Le­pis­ka­la on meie vee­hoid­la­tes vä­ga pal­ju, kuid rööv­ka­la vä­he, se­da püü­tak­se üs­na pal­ju väl­ja. Soo­vi­me siia tuua veel ühe uue äge­da püü­giob­jek­ti,“ sel­gi­tas ta.

Mar­ko Tep­pan li­sas, et ko­ha on spin­nin­gu­mees­te rõõm, hea püü­da ja mait­seb häs­ti: „Kas­vab kor­ra­li­ku hau­gi mõõ­tu, nel­ja-viie­ki­lo­seks. Kui­gi pä­ris de­li­ka­tess­ka­la ei saa ko­ha koh­ta öel­da, on see ik­ka­gi üli­mait­sev ka­la.“

Tal­le on tea­da, et nõu­kogude ajal asus­ta­ti Keh­ra kan­di vee­ko­gu­des­se kor­ra sa­ma­su­vi­seid ko­ha­mai­me, kuid ko­ha seal pal­ju­ne­ma ei ha­ka­nud ning edas­pi­di kat­se­ta­mi­sest loo­bu­ti.

„Loo­dus­li­kult po­le ko­ha taht­nud meie kan­ti le­vi­da. Ei tea, kas ei so­bi tal­le siin­sed veed või po­le õi­get söö­gi­poo­list. Ehk on Jä­ga­la jõe üks vi­ga see, et see on to­hu­tult tam­mi­ta­tud. Kuid vii­mas­tel aas­ta­tel on siia teh­tud ka­lat­re­pid, ehk on neist ka­su. Tei­salt võib ka­la nen­de kau­du ka ära min­na,“ arut­les ta.

Ka­la­mai­mu­de vee­ko­gu­des­se asus­ta­mi­seks on va­ja kesk­kon­naa­me­ti lu­ba. Sel­le saa­mi­se üks eel­dus on tea­dus­soo­vi­tus ehk tead­la­se hin­nang, kas vee­ko­gu, ku­hu ka­la ta­he­tak­se asus­ta­da, on sel­le lii­gi jaoks so­bi­lik. Mar­ko Tep­pan on su­hel­nud ih­tüo­loo­gi Teet Krau­se­ga, kes kaht­leb, et ko­ha jääks Keh­ra kan­di vee­ko­gu­des­se pi­da­ma: „Meie plaan on asus­ta­da ka­lad siia viie aas­ta jook­sul ja mit­te vä­ga pal­ju kor­ra­ga. Võib ju ol­la, et mõ­ne aas­ta­käi­gu ka­lad on elu­jõu­li­se­mad ja jää­vad el­lu, tei­sed mit­te. See te­ki­tas Teet Krau­ses hu­vi. Kui taot­lek­si­me rii­gilt ra­ha, ei an­naks ta mei­le tea­dus­soo­vi­tust, sest on lii­ga suur risk, et ko­ha ei jää siia pi­da­ma ega hak­ka siin ku­de­ma. Küll aga või­vad ka­lad, kel­le siia too­me, jää­da paik­seks ja on ik­ka­gi püü­ta­vad.“

Ku­na te­gu on eraal­ga­tu­se­ga, oli ka­la­tead­la­ne hu­vi­ta­tud koos­tööst ja soo­vis, et Keh­ra har­ras­tus­ka­la­me­hed an­nak­sid tal­le hil­jem ta­ga­si­si­det, kui­das ka­la­mai­mu­de asus­ta­mi­ne läks.
„Kui ko­ha jääb siia pi­da­ma, mi­ne tea, ehk tu­le­vad järg­mi­sed asus­ta­mi­sed ju­ba rii­gi toe­tu­se­ga. Nii et või­me ol­la tee­ra­ja­jad,“ lau­sus Mar­ko Tep­pan.

Ta li­sas, et kui­gi ko­ha­mai­mu­de Keh­ra ve­tes­se too­mi­ne ei ga­ran­tee­ri, et ka­la seal „kan­da kin­ni­tab“, soo­vi­vad nad kat­se­ta­da. Hea näi­de on te­ma sõ­nul li­nask, mi­da too­di aas­taid ta­ga­si Ka­ha­la jär­vest, kui see oli kül­ma­de tal­ve­de jä­rel um­muk­sis: „Li­nask hak­kas siin ke­nas­ti si­gi­ma. Ema­jõ­gi, kus ko­ha le­vib, on aeg­la­se voo­lu­ga ja kül­lalt­ki lä­bi­paist­ma­tu, Jä­ga­la jõ­gi on sel­le­ga suh­te­li­selt sar­na­ne.“

Iga toe­tus on oo­da­tud
Keh­ra kal­ame­hed on rää­ki­nud kesk­kon­naa­me­ti­ga ning ko­ha­mai­mu­de asus­ta­mi­se loa saa­mi­seks po­le nen­de kin­ni­tu­sel ta­kis­tu­si, va­ja on veel öel­da, kui pal­ju ka­lu soo­vi­tak­se seal­se­tes­se vee­ko­gu­des­se tuua. Sõl­tub sel­lest, kui pal­ju ka­la­mai­me suu­de­tak­se os­ta ehk kui pal­ju on neid, kes on val­mis et­te­võt­mi­ses osa­le­ma.

Esialg­ne plaan oli os­ta Jõ­ge­va­maalt Här­ja­nur­me ka­la­ta­lust viie aas­ta jook­sul igal aas­tal 1600 ka­he­su­vist ko­ha­mai­mu, mil­lest 1000 las­tak­se Kau­ni­s-saar­de veehoidlasse ning 300 Aa­voj­ja ja 300 Keh­ras­se jõk­ke. Sel­gus, et Här­ja­nur­mest neid tä­na­vu siis­ki ei saa. Tei­ne koht, mis kait­se­poo­gi­tud ko­ha­mai­me müüb, on Haas­la­va ka­la­kas­va­tus Tar­tu­maal.

„Kui ka sealt ka­he­su­vi­seid ko­ha­mai­me ei saa, lä­he­me vä­he­malt esi­me­sel aas­tal eda­si sa­ma­su­vis­te mai­mu­de asus­ta­mi­se plaa­ni­ga. Neid on va­ja roh­kem, li­gi 4000 tük­ki, sest nen­de el­lu­jää­misp­rot­sent on väik­sem,“ sel­gi­tas Mar­ko Tep­pan.

4000 sa­ma­su­vist ko­ha­mai­mu lä­he­vad maks­ma um­bes 2600 eu­rot, ka­he­su­vi­sed mai­mud on kal­li­mad. Fa­ce­boo­kis kü­sis gru­pi loo­ja, kas ja kes on val­mis ra­ha­li­selt toe­ta­ma: „Teo­ree­ti­li­selt on koos li­gi 1300 eu­rot. Kui veel mõ­ni kirg­lik ka­la­mees tun­neb, et ta­hab õla al­la pan­na, võt­ku ühen­dust Fa­ce­boo­ki gru­pi­ga „Keh­ra kan­di ko­ha“ või kir­ju­ta­gu mei­li­le kehrakandikoha@gmail.com. Meie kandis on palju vene rahvusest kalamehi,
ootame ka neid punti.“

Raha ei hakata koguma enne, kui on teada, et käesolevaks aastaks vajalik summa enam-
vähem koos ning MTÜ loodud. Ühingul on võimalik taotleda toetust ka vallalt ja riigiasutustelt, märkis Marko Teppan.