
„Olen seda plaaninud juba kümme aastat,“ ütleb ettevõtmise algataja MARKO TEPPAN.
Eelmisel nädalal tegi Kehra elanik Marko Teppan Facebooki grupi „Kehra kandi koha“. Selgituseks märkis, et grupp sai loodud koha asustamiseks Kehra kandi vetesse. Nädala lõpuks oli grupiga liitunuid üle poolesaja.
„Kehra kandis on kalamehi väga palju. Kümme või isegi rohkem aastat tagasi hakkasin sõpradega uurima, kuidas saaks tuua meie veekogudesse koha. Tookord jõudsime järelduseni, et see on liiga kallis lõbu,“ sõnas Marko Teppan.
Nüüd arutati Ain Trolla, Tiit Tammaru, Rando Punga ja Margus Miidlaga, et kui kaasata piirkonna teisi harrastuskalamehi ja igaüks oleks nõus rahaliselt panustama, on idee võimalik realiseerida. Viis kirglikku kalameest otsustasid Kaunissaare ja Aavoja veehoidlasse ning Jägala jõe Kehra tehase ja Kaunissaare vahelisele lõigule kohamaimude asustamiseks moodustada mittetulundusühingu.
Miks koha?
Ain Trolla, kelle kodu on Kaunissaare veehoidla kõrval, ütles, et kohalike kalameeste soov on rikastada Kehra kandi veekogusid uue kalaliigiga. Põhilised kalad, mis Kaunissaares, Aavojas ja Kehras praegu õnge otsa jäävad, on haug, ahven, särg, latikas ja linask.
„Lepiskala on meie veehoidlates väga palju, kuid röövkala vähe, seda püütakse üsna palju välja. Soovime siia tuua veel ühe uue ägeda püügiobjekti,“ selgitas ta.
Marko Teppan lisas, et koha on spinningumeeste rõõm, hea püüda ja maitseb hästi: „Kasvab korraliku haugi mõõtu, nelja-viiekiloseks. Kuigi päris delikatesskala ei saa koha kohta öelda, on see ikkagi ülimaitsev kala.“
Talle on teada, et nõukogude ajal asustati Kehra kandi veekogudesse korra samasuviseid kohamaime, kuid koha seal paljunema ei hakanud ning edaspidi katsetamisest loobuti.
„Looduslikult pole koha tahtnud meie kanti levida. Ei tea, kas ei sobi talle siinsed veed või pole õiget söögipoolist. Ehk on Jägala jõe üks viga see, et see on tohutult tammitatud. Kuid viimastel aastatel on siia tehtud kalatrepid, ehk on neist kasu. Teisalt võib kala nende kaudu ka ära minna,“ arutles ta.
Kalamaimude veekogudesse asustamiseks on vaja keskkonnaameti luba. Selle saamise üks eeldus on teadussoovitus ehk teadlase hinnang, kas veekogu, kuhu kala tahetakse asustada, on selle liigi jaoks sobilik. Marko Teppan on suhelnud ihtüoloogi Teet Krausega, kes kahtleb, et koha jääks Kehra kandi veekogudesse pidama: „Meie plaan on asustada kalad siia viie aasta jooksul ja mitte väga palju korraga. Võib ju olla, et mõne aastakäigu kalad on elujõulisemad ja jäävad ellu, teised mitte. See tekitas Teet Krauses huvi. Kui taotleksime riigilt raha, ei annaks ta meile teadussoovitust, sest on liiga suur risk, et koha ei jää siia pidama ega hakka siin kudema. Küll aga võivad kalad, kelle siia toome, jääda paikseks ja on ikkagi püütavad.“
Kuna tegu on eraalgatusega, oli kalateadlane huvitatud koostööst ja soovis, et Kehra harrastuskalamehed annaksid talle hiljem tagasisidet, kuidas kalamaimude asustamine läks.
„Kui koha jääb siia pidama, mine tea, ehk tulevad järgmised asustamised juba riigi toetusega. Nii et võime olla teerajajad,“ lausus Marko Teppan.
Ta lisas, et kuigi kohamaimude Kehra vetesse toomine ei garanteeri, et kala seal „kanda kinnitab“, soovivad nad katsetada. Hea näide on tema sõnul linask, mida toodi aastaid tagasi Kahala järvest, kui see oli külmade talvede järel ummuksis: „Linask hakkas siin kenasti sigima. Emajõgi, kus koha levib, on aeglase vooluga ja küllaltki läbipaistmatu, Jägala jõgi on sellega suhteliselt sarnane.“
Iga toetus on oodatud
Kehra kalamehed on rääkinud keskkonnaametiga ning kohamaimude asustamise loa saamiseks pole nende kinnitusel takistusi, vaja on veel öelda, kui palju kalu soovitakse sealsetesse veekogudesse tuua. Sõltub sellest, kui palju kalamaime suudetakse osta ehk kui palju on neid, kes on valmis ettevõtmises osalema.
Esialgne plaan oli osta Jõgevamaalt Härjanurme kalatalust viie aasta jooksul igal aastal 1600 kahesuvist kohamaimu, millest 1000 lastakse Kaunis-saarde veehoidlasse ning 300 Aavojja ja 300 Kehrasse jõkke. Selgus, et Härjanurmest neid tänavu siiski ei saa. Teine koht, mis kaitsepoogitud kohamaime müüb, on Haaslava kalakasvatus Tartumaal.
„Kui ka sealt kahesuviseid kohamaime ei saa, läheme vähemalt esimesel aastal edasi samasuviste maimude asustamise plaaniga. Neid on vaja rohkem, ligi 4000 tükki, sest nende ellujäämisprotsent on väiksem,“ selgitas Marko Teppan.
4000 samasuvist kohamaimu lähevad maksma umbes 2600 eurot, kahesuvised maimud on kallimad. Facebookis küsis grupi looja, kas ja kes on valmis rahaliselt toetama: „Teoreetiliselt on koos ligi 1300 eurot. Kui veel mõni kirglik kalamees tunneb, et tahab õla alla panna, võtku ühendust Facebooki grupiga „Kehra kandi koha“ või kirjutagu meilile kehrakandikoha@gmail.com. Meie kandis on palju vene rahvusest kalamehi,
ootame ka neid punti.“
Raha ei hakata koguma enne, kui on teada, et käesolevaks aastaks vajalik summa enam-
vähem koos ning MTÜ loodud. Ühingul on võimalik taotleda toetust ka vallalt ja riigiasutustelt, märkis Marko Teppan.