Kuusalu valla naised õpivad tegema lapimantleid

2659

Kuusalu rahvamajas käivitus LEADER-programmist toetatav käsitöökoolitus, juhendab JANIKA SAAR Võsult.


Käsitöökunstnik JANIKA SAAR enda tehtud villases lapimantlis.

Eelmisel teisipäeval kogunes Kuusalu rahvamaja fuajeesse seatud laudade taha 26 naist, et hakata Jaanioja käsitöötalu perenaise Janika Saare käe all õppima oskusi, kuidas valmistada vanadest kudumitest lapitehnikas uusi esemeid.

Koolitust rahastab Euroopa Liidu maaelu arengut toetav LEADER-programm, millest seltsing Koostegemise Rõõm sai MTÜ Arenduskoda kaudu 1441.85 eurot (22 560 krooni) projektile „Kudumitest lapitööd Kuusalu moodi“. Projekti kirjutasid Kuusalu kandi naiste isetegemise ning käsitööklubi Koostegemise Rõõm eestvedajad Piret Kamber ja Kerli Kostritski. Idee pakkus Kuusalu abivallavanem Milli Kikkas, kes on vallas MTÜ Arenduskoda nõustaja.

Milli Kikkas kommenteerib, et sattus MTÜ Arenduskoda ja Soome ühise toiduprojekti ettevalmistusreisil samasse tuppa Janika Saarega: „Kiitsin tema toredat mantlit ja selgus, et oli selle teinud ise, kogu tehnika enda jaoks avastanud, nüüd õpetab teistele ning asi pole üldse keeruline. Esialgu tärkas puhtisiklik huvi, juttude käigus leppisime kokku, et uurin, kas Kuusalu mail oleks teisigi huvilisi, võtaks rühma kokku ja kutsuks Janika meile seda tehnikat õpetama. Kui avanes uus LEADER-voor, tekkis mul mõte, et see on just niisugune tegevus, mis sobiks LEADER-toetuste eesmärkidega.“

Abivallavanem võttis ühen­dust Koostegemise Rõõmust Kerli Kostritskiga. Seltsingu nimel kirjutatud projekt sai hindamiskomisjonilt kõrged hinded.

Koolitus koosneb kahest osast. Kevadel käiakse koos üle teisipäeva, korraga neli akadeemilist tundi, ning õpitakse töövõtteid. Õppe käigus valmistatakse lapitehnikas väiksem proovitöö – kott või müts. Sügisel jätkatakse lapivammuse kursusega.

Kerli Kostritski: „See on sõna otseses mõttes taaskasutus ja säästva eluviisi propageerimine. Nüüd saame aru, et tõepoolest ei tasu midagi ära visata.
Mõnedki naised ütlesid pärast esimest koolitust, kuidas said innustust, pea hakkas tööle, et mida ja mismoodi võiks teha. Keegi rääkis, et ei jäänud öösel magama, selline loominguline puhang tekkis.“

Elina Aasa: „Minu loomepuhang viis mind paariks tunniks pööningule kolama ja tuli välja, et ei olnudki remondituhinas kõike väärtuslikku ära visanud. Teen oma mantli või jaki peremälestusi kandvatest rõivatükkidest.“

Koolitusele kogunes ka kohalikke professionaalseid õmblejaid ja käsitöömeistreid. Rätsep Ülle Tammemäe Uuri külast ütleb, et läks uusi nippe juurde õppima: „On väga vahva, et Kuusalu noored naised panid sellise koolituse käima. Igaüks saab sealt midagi, olgu siis nii profid, kui nad on.“

Naiste innustust suurendas tutvumine Janika Saare loominguga – tema tehtud lapivammused, -mantlid ja –seelikud on nagu kunstiteosed, igaüks isemoodi, teist samasugust pole.

Jaanioja talu asub Võsu külje all. Seal on rohkem kui kümme aastat toimunud suveti tüdrukute ja poiste loovuslaagrid. Paljudele on see koht tuntud ka kui Mamsli Mängumaa, kus mamsel Janika õpetab riidenukke meisterdama, korraldab lasterühmadele kostümeeritud muinasjutumänge. Lähiajal saab seal alguse ka teine LEADER-programmist toetatav projekt, mis on seotud liikuva savitöökoja muretsemisega. Projekti ametlik nimi on „Lahemaa rakendusliku loovuskooli koostöö haridus­asutuste ja seltsidega ettevõtlikkuse  tõstmisel  Arenduskoja tegevuspiirkonnas“ ning selle läbiviimiseks toetatakse MTÜd Lahemaa Rakenduslik Loovuskool 6381.90 euroga (99 855 krooni). Plaanis on kaasata piirkonnast 300 õpilast ja 100 täiskasvanut.

Nii sellest projektist kui ka kõigest muust Jaaniojal ettevõetavast saab põhjalikuma ülevaate käsitöötalu kodulehelt www.jaanioja.ee.

Veebilehel on ka galerii perenaise valmistatud mõnedest lapimantlitest ja -vammustest. Need mõjuvad seljas kandes sedavõrd vahvalt ja unikaalselt, et paeluvad pilke. Janika Saar jutustab, kuidas üks välismaa proua, kes ostis temalt lapimantli, saatis hiljem e-kirja, et varem pole teda tänaval märgatud, kui nüüd selle mantliga kõnnib, vaadatakse kogu aeg järele.

Kuusalus alanud kursuste kohta lausub ta, et suurt rühma on natuke keerukam juhendada, aga usub, et sealt võib tulla põnevaid töid: „Näitan ja räägin, kui tähtis on osata töödelda kudumilappide ääri nõelviltimis-tehnikas. Siis kõneleme veel pesumasinatest ja vanutamisest, naised saavad ülesande lapid kodus ära vanutada.“