URMAS KIRTSI: „Kuusalu vald pole laenudega üle koormatud.”

1536

Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI, eelmises Sõnumitoojas kirjutas volikogu liige ENN KIRSMAN, et Kuusalu Soojusele ei tohiks anda 1,9 miljonit krooni, kuna see summa on kavandatud Kiiu lasteaiale lubatud ehitusraha omaosaluse katteks. Miks on vaja Kuusalu Soojust toetada?

„Kuusalu Soojuse omanik on Kuusalu vallavalitsus. Viimase kuue aasta jooksul on ettevõte investeerinud ligi 47 miljonit krooni põhitegevusse – vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse ning Kolga ja Kuusalu katlamajadesse. Omaniku ehk Kuusalu valla panus on nende investeeringute toetamisel olnud 280 000 krooni, seega vähem kui üks protsent. Tänase päevani on ettevõte suutnud hoida oma majandustegevusega rahavoo positiivsena. Olukorras, kus Kuusalu Soojuse klientide maksedistsipliin on halvenenud ja viimane suurinvesteering Salmistu küla veesüsteemidesse pole olnud oodatud tasuvusega, on juhtkond pöördunud abi saamiseks omaniku poole.

Omanikul on võimalus kaaluda mitme variandi vahel, näiteks ettevõtte osaline müük,  mõnede tootmisüksuste müük,  firma likvideerimine. Samuti võiks omanik soovitada Kuusalu Soojuse juhtkonnal nii vee kui sooja hinda oluliselt tõsta ehk võtta vajaminev summa tarbijate taskust.  Arvestades tehtud investeeringute suurust on minu arvates reservkapitali omanikupoolne suurendamine 1,9 miljoni krooni ulatuses otstarbekas. Seda enam, et vald on läbi aastate olulises mahus toetanud rahaga kõiki teisi valla vee-ettevõtteid.”

Mis juhtuks, kui Kuusalu Soojus läheks pankrotti?

„OÜ Kuusalu Soojust ähvardaks pankrot juhul, kui tema varade väärtus oleks väiksem ettevõtte kohustustest. Seetõttu ei ole mõtet spekuleerida teemal, mis sellisel juhul juhtuks.  Kuusalu vald omanikuna on eeldanud, et ettevõte ei tooda kasumit, vaid hoiab oma tegevusega kulud-tulud tasakaalus. Omanikuna on vallal võimalus kaasa rääkida Kuusalu Soojuse teenuste hinnakujundamisel ja toetada ettevõtte investeeringuid, et hoida hinnad mõistlikul tasemel.”

Miks jäeti Kuusalu Soojuse hinnad madalaks, kui aastal 2008 maagaasi hinnad tõusid ning kütmine läks kalliks? See oli firmale kahjulik.

„Kuusalu Soojuselt Kuusalu aleviku elanikele müüdava soojusenergia hind tõusis viimati 1. novembril 2008 – 1524 kroonini megavatt-tunnilt.
Kulupõhise kalkulatsiooni järgi oleks pidanud tõstma hinda kuni 1800 kroonini. Ettevõtte juhtkond tegi majanduslikult põhjendatud otsuse, mitte tõsta hinda sellisele tasemele, mis oleks paljudele tarbijatele käinud üle jõu, ning otsustati toota sooja kahjumiga ja samal ajal investeerida puiduhakke katlamajja, et pärast selle käivitamist teenida eelneval perioodil tekkinud kahjum tagasi. Pärast uue katlamaja käivitamist langetati müüdava soojaenergia hinda veelgi.  Alates 1. aprillist 2009 on soojaenergia hind Kuusalu alevikus 1194 krooni megavatt-tunni eest. Gaasi kallinemisest tingitud kahjumi tagasivõtmine toimub vastavalt kavandatule ja pole veel lõppenud.”

Kuusalu Soojusele plaanitav toetussumma oleks Kiiu lasteaia rahast. Kas Kiiu lasteaeda ei tulegi ja kui tuleb, kustkohast saadakse omaosaluse summa?
„Tänavu märtsis kinnitas Harjumaa Omavalitsuste Liit KOIT kavast eraldatava investeeringute pingerea, milles Kuusalu vallale oli ette nähtud 29,6 miljonit krooni Kiiu lasteaia ehitamiseks.  Kiiu lasteaed oli 16 rahataotleja hulgas kõrgel 4. positsioonil. Kuigi otsusest on möödas pool aastat pole lubatud rahasummad valdadeni jõudnud. Põhjus on Loksa linnavalitsuse rahulolematuses ja pöördumine kohtu poole, kahtluse alla  seatakse raha eraldamise metoodika. Kohtuistungi toimumise kuupäev on veel määramata.

Kiiu lasteaia ehitamise omaosaluse raha ehk 15 protsenti investeeringu maksumusest, samuti  lasteaia ülalpidamise kulud, eraldatakse vallaeelarvest.
Üks Kuusalu vallavolikogu liikmetest on pöördunud rahandusministri poole ja tundnud muret Kuusalu valla rahaasjade üle. Ta on esitanud ministrile küsimuse, kas Kuusalu vallal on üldse õigust taotleda raha ELi abiprogrammidest. Ministri vastuses on kirjas, et kuigi valla laenukoormus võib ületada lubatud piiri, on  abirahade taotlemine seaduslik, praegu kehtivate seaduste järgi ei ole laenukoormuse piirmäära ületamine takistuseks Kiiu lasteaia rahastamisel.

Vallalt Kuusalu Soojusele reservkapitali laiendamiseks planeeritud 1,9 miljoni krooni eraldamine ei takista  Kiiu lasteaia ehitamist.”

Kes volikoguliige on rahandusministeeriumilt küsinud?
„Ma ei taha tema nime siin mainida. Kuid küll ei saa ma aru inimestest, kes poliitika nimel astuvad samme, mis kahjustavad valla mainet, ning kelle tegevuse tagajärjel võidakse vallalt välja nõuda miljoneid kroone juba saadud toetusrahasid.”

Milline on Kuusalu valla rahaline seis?

„See vastab volikogus kinnitatud eelarvele. Volikogu on planeerinud valla põhilise tuluallika – üksikisiku tulumaksu – suuruseks 2010. aastal 48 miljonit krooni. Aasta esimese kaheksa kuuga oleks laekumine pidanud seega olema 32 miljonit krooni. Tegelikult on saadud 2,5 miljonit krooni enam.
Loodetavalt on ka aasta viimasel neljal kuul laekumised suuremad kui planeeritud. See lubab loota, et volikogu võtab käesoleval aastal vastu rohkem kui ühe lisaeel­arve.”

Kas Kuusalu vald on end lõhki laenanud?
„Renditasud, millest oli juttu eelmises Sõnumitoojas ilmunud kirjas, tulenevad 2007. aastal sõlmitud lepingutest ja puudutavad Kuusalu Spordikeskuse ehitamist. Lepingud sõlmiti omal ajal heas usus, et tegemist on kasutusrendilepingutega ning nendega ei kaasne valla võlakohustuste kasvu. Nüüd on audiitor mitmel korral juhtinud tähelepanu sellele, et tema arvates on tegemist pikaajalise laenukohustusega. Rahandusministeerium on valla laenude kogumahuks hinnanud 75 protsenti eelarve tuludest, mis ületab 15 protsendi ulatuses seaduses lubatud piiri.

Kuusalu vald suudab täita talle nii seadusega pandud kui omal vabal tahtel võetud kohustusi ja jätkuvalt parandada elanikele pakutavate teenuste kvaliteeti. On vale väita,  et Kuusalu vald on ennast laenudega üle koormanud.”

Kas Kuusalu spordikeskuse ehitamine oli viga, see võtab valla rahakotist palju, sisse toob vähe?

„Kuusalu vald suudab kanda nii spordikompleksi rendi kui igapäevase ülalpidamisega seotud kulusid. Olen seisukohal, et 2007. aastal tehtud otsus spordikeskuse rajamiseks oli otstarbekas – sellest investeeringust saavad kasu nii meie koolilapsed kui ka kõik teised valla elanikud, kes peavad lugu spordist ja tervislikest eluviisidest. Selliste spordikeskuste ülalpidamine suhteliselt väikestes keskustes ei saa olla ega ka ole rahaliselt kasumlik. Kasu, mida need spordikeskused annavad, ei saa mõõta rahas. Kui selle tõttu, et meil on ujula ja lapsed saavad ujumisõpet, jääb tulevikus kas või üks inimene uppumata, siis on see investeering ennast juba tasunud.”

Kuidas on tuleva aasta  eel­arvega? Lapsevanemad räägivad, et kavas on tõsta muusikakooli õppemaksu. On see nii ja kas kavatsetakse tõsta ka lasteaiatasu?

„Vallavalitsus on alustanud 2011. aasta eelarve koostamisega.  Kui tänavuseks kavandasime valla eelarvesse laekuva tulumaksu 10protsendilise vähenemise, siis 2011. aastal olukord stabiliseerub ja tulumaksu laekumine jääb tõenäoliselt 52 miljoni krooni juurde.  Kindlasti ei tule järgmine aasta vallale majanduslikult kerge ja eeldab kulude hoolikat kaalumist.

Mis puudutab muusikakooli õppemaksu või lasteaiatasu tõstmist, siis vallavalitsus neid teemasid arutanud ei ole. Kuna need tasud on Kuusalu vallas, võrreldes teiste Harjumaa valdadega, suhteliselt väikesed, siis kindlasti tuleks ka need üle vaadata ja vajadusel korrigeerida.”

Eelmine artikkelKäidi ust avamas
Järgmine artikkelLahemaa naised teevad soomlastega toiduprojekti „Väärtustame kohalikku“