Kuusalu kunstiklassi on palju soovijaid

3468
Kuusalu Kunstide Kooli direktor KADI KATARIINA SARAPIK kutsus kunstiklassi õpetama graafik KRISTA SIMSONI Tammispealt.

Kuusalu Kunstide Koolis ehk endises muusikakoolis on alanud õppeaastal nimekirjas 140 õpilast, neist Kolga filiaalis 15.

Kooli avaaktus korraldati esmakordselt Kuusalu rahvamajas ning ka seal oli saal puupüsti rahvast täis. Rahvamaja kasuks otsustati seetõttu, et enda saal on väike.

Direktor Kadi Katariina Sarapik tõdeb, et uusi õpilasi on võimalik võtta ainult ettevalmistusklassi ja vastavatud kunstiklassi, klassikursuse katkestanuid eriti ei ole ning õpetajatel on koormus täidetud. Mõned lapsed peavad jääma ootele – kui keegi loobub, alles siis saab õpinguid jätkata.

Õpetajaid on koolis koos direktoriga 24, neist paljud töötavad osalise koormusega ning sõidavad Kuusallu Tallinnast. Meesõpetajaid on kuus, see on suur arv, võrreldes paljude teiste muusikakoolidega.

Pillierialasid on 13: klaver, viiul, tšello, akordion, trompet, tromboon, saksofon, flööt, plokkflööt, kitarr, elektri- ja basskitarr, trummid. Kuna pillid on kallid, renditakse haruldasemaid teistelt muusikakoolidelt, näiteks on kokku lepitud, et Viimsist renditakse laste­trombooni.

Direktori sõnul on viimasel ajal saanud väga popiks tšello: „See on ilmselt Eurovisiooni ja Urban Symphoni mõju. Ka viiuli erialale ei ole varem sellist tungi olnud. Viiuliõppesse oli soovijaid üheksa, vastu saime võtta kolm.”

Ta lisab, et muusikaõpingutega võiks alustada veidi vanemana, mitte kohe 1. klassist, pigem 2. klassist, kui laps on juba harjunud koolis käima: „Kaks kooli võib väikesele lapsele olla üle jõu, muusikakoolis antakse kohe ka kodutöid.”

Kunstiringi asemel eraldi klass
Kunstiklassi on registreeritud üle 20 õpilase. Kui esialgu pidi õpetaja Krista Simson tellima firmast Vihasoo Puit kümme molbertit, siis nüüd on otsustatud muretseda 12.

Sünniaastate järgi vaadates hakkab kunstiklassis õppima 6-16aastasi lapsi. Nad jagatakse nooremate ja vanemate rühma. Kunstiõpe hakkab toimuma neljapäeviti, korraga 1,5 tundi ehk kaks akadeemilist tundi. Koostöös õpetajaga koostati õppekava, direktor kommenteerib, et sellesse on jäetud palju ruumi õpetaja loomingulisusele.

Kadi Katariina Sarapik vastab küsimusele, kuidas tekkis idee moodustada muusikakooli juurde omaette kunstiklass, et on sellest unistanud viimased kolm aastat ehk ajast, kui asus juhtima Kuusalu muusikakooli: „Olen viimased kümme aastat tegelenud maaliga. Ei ole väga palju vahet, kas käes on pintsel või poogen, nendega annab edasi värve, kannab lõuendile või teeb kõlavärve. Kunsti pool oli sellest koolist puudu. Esialgu pidin endale asjad selgeks tegema, siis selgitama poliitikutele. Kuusalu vallavalitsuse, haridus- ja majanduskomisjoni ning volikogu suhtumine oli positiivne.”

Et leida õpetajat, hakkas direktor uurima, kes tegevkunstnikest elab Kuusalu vallas. Talle soovitati graafik Krista Simsonit, kes on viimastel aastatel tegelenud vabagraafikaga. Ta on varem kujundanud üldhariduskooli keelekümblusklassidele õppematerjale.

Krista Simson ütleb, et kunstiklassis ta õpetanud ei ole, kuid on andnud individuaaltunde noortele, kes soovivad kõrgkoolis edasi õppida kunsti: „Olen täis entusiasmi. Sel aastal olen ette valmistanud kolm näitust, neljas on tulemas. Õpetamine on suur vaheldus ja akude laadimine.”

Kadi Katariina Sarapik: „Oleks fantastiline, kui meie kunstiklassist saaks mõni innustust ja läheks tulevikus õppima kunstiakadeemiasse.”