Tulu­de üm­ber­jao­ta­mi­se­ga saa­vad Ani­ja, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku vald ra­ha juur­de

Mai al­gu­ses saa­tis re­gio­naal­mi­nis­ter Ma­dis Kal­las Ees­ti Lin­na­de ja Val­da­de Lii­du­le koos­kõ­las­ta­mi­seks tu­lu­mak­su sea­du­se muut­mi­se eel­nõu. Riik soo­vib 2024. aas­tal muu­ta oma­va­lit­sus­te­le ja­ga­ta­vat tu­lu­mak­suo­sa – vä­hen­da­da töö­ta­sult saa­da­vaid lae­ku­mi­si ja li­sa­da osa pen­sio­ni­de tu­lu­mak­sust. See tä­hen­dab, et edas­pi­di saak­sid se­ni­sest roh­kem tu­lu­mak­su oma­va­lit­su­sed, kus on roh­kem pen­sio­niea­li­si.

Ma­dis Kal­las põh­jen­das et­te­pa­ne­kut sel­le­ga, et Ees­ti oma­va­lit­su­sed on fi­nant­si­li­selt vä­ga eba­võrd­ses olu­kor­ras ning ra­has­tus­mu­de­li muut­mi­ne ai­tab kii­re­ma kas­vu­ga piir­kon­da­de kõr­val koh­ti, kus kasv on olu­li­selt aeg­la­sem. Oma­va­lit­sus­te­le eral­da­tav tu­lu­mak­suo­sa on va­ja üm­ber ja­ga­da, sest rii­giee­lar­ve kee­ru­li­se olu­kor­ra tõt­tu ei ole mi­nist­ri kin­ni­tu­sel oma­va­lit­sus­te tu­lu­baa­si või­ma­lik tõs­ta.

Se­ni saa­vad val­lad-lin­nad iga re­gist­ree­ri­tud mak­su­maks­ja tu­lu­mak­sust 11,96 prot­sen­ti. Mai al­gu­ses koos­ta­tud eel­nõu esi­me­se va­rian­di jär­gi oli plaan vä­hen­da­da se­da 11,78 prot­sen­di­ni ning ha­ka­ta oma­va­lit­sus­te­le maks­ma 3 prot­sen­ti riik­li­kult pen­sio­nilt lae­ku­vat ük­si­ki­si­ku tu­lu­mak­su, mis se­ni lä­heb rii­gi­le. Sel­li­se ka­va ko­ha­selt olek­sid 2024. aas­tal ra­ha kao­ta­nud 16 oma­va­lit­sust, seal­hul­gas Har­ju­maa 8 „kuld­se rin­gi“ val­da.

Ees­ti Lin­na­de ja Val­da­de Liit (ELVL), kel­lelt va­lit­sus soo­vis eel­nõu koos­kõ­las­ta­mist paa­ri töö­päe­va jook­sul, jät­tis sel­le koos­kõ­las­ta­ma­ta. ELVL ei pi­da­nud õi­geks, et oma­va­lit­sus­te tu­lu­baa­si vä­hen­da­tak­se olu­kor­ras, kus inf­lat­sioo­nist ning ka­van­da­ta­va­test mak­su­tõu­su­dest tu­le­ne­valt on oma­va­lit­sus­te ku­lu­tu­sed nii­gi suu­re­mad.

ELV­Li ju­ha­tu­se esi­mees, Tal­lin­na lin­na­pea Mih­hail Kõl­vart vas­tas re­gio­naal­mi­nist­ri­le, et jät­ku­suut­lik­ku re­gio­naal­po­lii­ti­kat ei saa te­ha kroo­ni­li­selt ala­ra­has­ta­tud oma­va­lit­sus­te tu­lu­baa­se oma­va­hel üm­ber jao­ta­des.

Ta mär­kis, et ELVL ei sea kaht­lu­se al­la ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te täien­da­va ra­has­ta­mi­se va­ja­dust, kuid lin­nad ja val­lad ei saa nõus­tu­da, et se­da te­hak­se ka­van­da­tud ku­jul ja kiir­me­net­lu­se kor­ras, il­ma adek­vaat­se ana­lüü­si­ta ning ko­ha­lik­ke oma­va­lit­su­si si­su­li­selt kaa­sa­ma­ta.

Möö­du­nud nel­ja­päe­val, 18. mail ot­sus­tas va­lit­sus esial­gu pa­ku­tud tu­lu­mak­su­mää­ra­sid muu­ta, nii et üm­ber­ja­ga­mi­se­le suu­na­tav sum­ma on varem ka­van­da­tust väik­sem. Va­lit­sus kii­tis tu­lu­mak­su­sea­du­se muut­mi­se eel­nõu heaks ja ot­sus­tas sel­le saa­ta menetlemiseks rii­gi­ko­k-ku. Vas­ta­valt eel­nõu­le hak­ka­vad oma­va­lit­su­sed saa­ma 11,89 prot­sen­ti oma ela­ni­ke ük­si­ki­si­ku tu­lu­mak­sust ning 2,5 prot­sen­ti riik­li­kust pen­sio­nist eral­da­ta­vat tu­lu­mak­su.

Si­se­mi­nis­ter Lau­ri Lää­ne­mets mär­kis pä­rast va­lit­su­se is­tun­git toi­mu­nud pres­si­kon­ve­rent­sil, et ka­van­da­tud muu­da­tu­sed on pea­mi­selt maa­piir­kon­da­de ai­ta­mi­seks. Ta põh­jen­das ot­su­se­ga kii­rus­ta­mist sel­le­ga, et mui­du võik­sid pä­ris pal­jud oma­va­lit­su­sed järg­mi­sel aas­tal sat­tu­da sa­nee­ri­mi­se al­la. Tu­lu­mak­su­sea­du­se muu­da­tus on mi­nist­ri sõ­nul vä­ga olu­li­ne, et hoi­da ära las­teae­da­de, kul­tuu­ri­ma­ja­de ja raa­ma­tu­ko­gu­de sul­ge­mist.

Tu­lu­mak­su ja­ga­mi­se uue süs­tee­mi­ga kao­ta­vad 2024. aas­tal oma se­nis­test tu­lu­dest Ees­ti 14 oma­va­lit­sust, nen­de hul­gas on Tal­lin­na ja Tar­tu linn, Hal­ja­la, Hiiu­maa ja Mu­hu vald ning Har­ju­maa 9 val­da-lin­na: Maar­du ja Kei­la linn, Rae, Viim­si, Har­ku, Jõe­läht­me, Kii­li, Sa­ku ja Saue vald. Kõi­ge suu­rem kao­ta­ja on Tal­lin­na linn, mis jääb tu­le­val aas­tal il­ma 4,66 mil­jo­nist eu­rost, Har­ju­maa val­da­dest kao­tab kõi­ge roh­kem Rae vald – 491 000 eu­rot.

Tu­lu­sid saak­sid Har­ju­maal juur­de 6 oma­va­lit­sust. Need on Lää­ne-Har­ju vald (92 000 eu­rot), Ko­se vald (56 000 eu­rot), Lok­sa linn (51 000 eu­rot), Kuu­sa­lu vald (49 000 eu­rot), Ani­ja vald (43 000 eu­rot) ja Raa­si­ku vald (35 000 eu­rot).

Har­ju­maa val­la- ja lin­na­ju­hid ei nõus­tu
Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du (HOL) te­gev­di­rek­to­ri And­re Se­pa sõ­nul lei­dis ka HO­Li ju­ha­tus, et nii­su­gu­ne üm­ber­ja­ga­mi­ne on ebaõig­la­ne ning kui oma­va­lit­sus­telt võe­tak­se ra­ha vä­he­maks, tu­leb vä­hen­da­da ka ko­hus­tu­si.

„Oma­va­lit­sus­ju­hid on öel­nud, et saa­vad ise­gi aru, kui sel­li­ne üm­ber­jao­tus on ühe­kord­ne va­ja­dus, aga prae­gu po­le min­git sel­gust, mis hak­kab toi­mu­ma järg­ne­va­tel aas­ta­tel. Kõi­ge hal­vem, et se­da nen­de­ga eel­ne­valt ise­gi ei aru­ta­tud, sea­du­seel­nõu, mil­le­ga muu­de­tak­se omavalitsuste tu­lu­baa­si, teh­ti kii­rus­ta­des, nii-öel­da käi­gu­pealt,“ lau­sus And­re Sepp.

Ta li­sas, et riik soo­vib oma­va­lit­su­si eba­võrd­selt ko­hel­da: „Need, kes saa­vad hak­ka­ma, on tei­nud st­ra­tee­gi­li­selt õi­geid ot­su­seid. Nad on vii­nud lä­bi va­ja­lik­ke re­for­me, ühen­da­nud asu­tu­si, või­bol­la osa­sid te­ge­vu­si lõ­pe­ta­nud. Nüüd saa­vad sel­le eest ka­ris­ta­da. Riik­lik ta­san­dus­fond oma­va­lit­sus­te­le on sa­mal põ­hi­mõt­tel – kes toi­me ei tu­le, saab toe­tust. Sel­les­se ei sü­ve­ne­ta, miks toi­me ei tu­le, äk­ki on mõ­ned üle­liig­sed ku­lu­ta­jad.“

And­re Se­pa sõ­nul on Har­ju­maal tek­ki­nud eba­mu­gav olu­kord – osa­delt oma­va­lit­sus­telt võe­tak­se ra­ha ära, et teis­te­le juur­de an­da. Sa­mas ei saa te­ma hin­nan­gul Har­ju­maal ka­su ka need val­lad-lin­nad, kel­le­le ra­ha juur­de an­tak­se. Sum­mad, mis nad saa­vad, po­le suu­red ning käi­be­mak­su tõu­su­ga kas­va­vad järg­mi­sel aas­tal ka kõi­gi oma­va­lit­sus­te ku­lud.

„Har­ju­maa ei ole vas­tu re­gio­naal­po­lii­ti­li­se­le lä­he­ne­mi­se­le, kuid ole­me igal ju­hul sel­li­se eel­nõu vas­tu. See näi­tab rii­gi usal­da­ma­tust ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te suhtes. Oma­va­lit­sus­te hul­gas on rää­gi­tud, et oma õi­gus­te kait­seks või­dak­se pöör­du­da koh­tus­se – kui nen­de sis­se­tu­le­kuid vä­hen­da­tak­se, tu­leb vä­hen­da­da ka ko­hus­tu­si,“ üt­les HO­Li te­gev­juht.

Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor mär­kis, et 43 000 eu­rot, mis vald tu­lu­mak­su üm­ber­ja­ga­mi­se­ga juur­de saab, ei mõ­ju­ta val­laee­l-ar­vet: „Tun­dub, et üm­ber­ja­ga­mi­se ta­ga ei ole vä­ga pal­ju ana­lüü­si ega pi­ke­mat et­te­vaa­det, vaid üri­ta­tak­se min­git tuld kus­tu­ta­da ja au­ke lap­pi­da, et kee­gi pank­rot­ti ei lä­heks. Kui ku­sa­gilt võt­ta ei ole, siis võe­tak­se rik­ka­ma­telt ja an­tak­se vae­se­ma­te­le – see on na­tu­ke sot­sia­lis­mi tun­nus­te­ga jao­ta­mi­ne.“

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt sõ­nas, et meel­di­vam on ol­la val­laee­lar­ve­ga 49 000 eu­ro võr­ra plus­sis, kui 49 000 eu­ro võr­ra mii­nu­ses, kuid suurt mõ­ju see üm­ber­ja­ga­tav sum­ma Kuu­sa­lu val­la­le ei aval­daks: „Tu­lu­de üm­ber­ja­ga­mi­ne on mõel­dud piir­kon­da­des­se, mis on vä­he­se ja va­na­ne­va rah­vas­ti­ku­ga. Esial­gu oli Kuu­sa­lu val­la­le plaa­ni­tav sum­ma suu­rem, 80 000-90 000 eu­rot, see ol­nuks mõ­ju­sam. Näe­me, mis sel­lest eel­nõust rii­gi­ko­gus aru­ta­des tu­leb.“

Raa­si­ku val­la­va­nem Raul Siem üt­les, et on hea, kui ra­ha an­tak­se juur­de, kuid 35 000 eu­rot on val­laee­lar­ve jaoks mar­gi­naal­ne: „Üm­ber­ja­ga­mi­se­ga lõ­vio­sa val­da­sid just­kui tee­ni­vad, kuid rik­ka­ma­te val­da­de ar­velt. Sel­li­ne üm­ber­jao­ta­mi­ne rik­kust ei too ning pi­kas pers­pek­tii­vis ei ole väik­se­ma­te val­da­de jaoks kind­las­ti la­hen­dus. Va­ja on muud meet­me­te pa­ket­ti, et oma­va­lit­sus­tel tu­leks juur­de ot­sus­tus­pä­de­vust, prae­gu on see ole­ma­tu. Li­saks on rii­gi­pool­ne sel­li­ses ma­hus sea­du­se­muut­mi­se koh­ta ar­va­mu­se kü­si­mi­ne vaid paa­ri töö­päe­va­se täh­ta­ja­ga oma­va­lit­sus­te suh­tes lu­gu­pi­da­ma­tu ja hoo­li­ma­tu.“