Mai alguses saatis regionaalminister Madis Kallas Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks tulumaksu seaduse muutmise eelnõu. Riik soovib 2024. aastal muuta omavalitsustele jagatavat tulumaksuosa – vähendada töötasult saadavaid laekumisi ja lisada osa pensionide tulumaksust. See tähendab, et edaspidi saaksid senisest rohkem tulumaksu omavalitsused, kus on rohkem pensioniealisi.
Madis Kallas põhjendas ettepanekut sellega, et Eesti omavalitsused on finantsiliselt väga ebavõrdses olukorras ning rahastusmudeli muutmine aitab kiirema kasvuga piirkondade kõrval kohti, kus kasv on oluliselt aeglasem. Omavalitsustele eraldatav tulumaksuosa on vaja ümber jagada, sest riigieelarve keerulise olukorra tõttu ei ole ministri kinnitusel omavalitsuste tulubaasi võimalik tõsta.
Seni saavad vallad-linnad iga registreeritud maksumaksja tulumaksust 11,96 protsenti. Mai alguses koostatud eelnõu esimese variandi järgi oli plaan vähendada seda 11,78 protsendini ning hakata omavalitsustele maksma 3 protsenti riiklikult pensionilt laekuvat üksikisiku tulumaksu, mis seni läheb riigile. Sellise kava kohaselt oleksid 2024. aastal raha kaotanud 16 omavalitsust, sealhulgas Harjumaa 8 „kuldse ringi“ valda.
Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL), kellelt valitsus soovis eelnõu kooskõlastamist paari tööpäeva jooksul, jättis selle kooskõlastamata. ELVL ei pidanud õigeks, et omavalitsuste tulubaasi vähendatakse olukorras, kus inflatsioonist ning kavandatavatest maksutõusudest tulenevalt on omavalitsuste kulutused niigi suuremad.
ELVLi juhatuse esimees, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart vastas regionaalministrile, et jätkusuutlikku regionaalpoliitikat ei saa teha krooniliselt alarahastatud omavalitsuste tulubaase omavahel ümber jaotades.
Ta märkis, et ELVL ei sea kahtluse alla kohalike omavalitsuste täiendava rahastamise vajadust, kuid linnad ja vallad ei saa nõustuda, et seda tehakse kavandatud kujul ja kiirmenetluse korras, ilma adekvaatse analüüsita ning kohalikke omavalitsusi sisuliselt kaasamata.
Möödunud neljapäeval, 18. mail otsustas valitsus esialgu pakutud tulumaksumäärasid muuta, nii et ümberjagamisele suunatav summa on varem kavandatust väiksem. Valitsus kiitis tulumaksuseaduse muutmise eelnõu heaks ja otsustas selle saata menetlemiseks riigikok-ku. Vastavalt eelnõule hakkavad omavalitsused saama 11,89 protsenti oma elanike üksikisiku tulumaksust ning 2,5 protsenti riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu.
Siseminister Lauri Läänemets märkis pärast valitsuse istungit toimunud pressikonverentsil, et kavandatud muudatused on peamiselt maapiirkondade aitamiseks. Ta põhjendas otsusega kiirustamist sellega, et muidu võiksid päris paljud omavalitsused järgmisel aastal sattuda saneerimise alla. Tulumaksuseaduse muudatus on ministri sõnul väga oluline, et hoida ära lasteaedade, kultuurimajade ja raamatukogude sulgemist.
Tulumaksu jagamise uue süsteemiga kaotavad 2024. aastal oma senistest tuludest Eesti 14 omavalitsust, nende hulgas on Tallinna ja Tartu linn, Haljala, Hiiumaa ja Muhu vald ning Harjumaa 9 valda-linna: Maardu ja Keila linn, Rae, Viimsi, Harku, Jõelähtme, Kiili, Saku ja Saue vald. Kõige suurem kaotaja on Tallinna linn, mis jääb tuleval aastal ilma 4,66 miljonist eurost, Harjumaa valdadest kaotab kõige rohkem Rae vald – 491 000 eurot.
Tulusid saaksid Harjumaal juurde 6 omavalitsust. Need on Lääne-Harju vald (92 000 eurot), Kose vald (56 000 eurot), Loksa linn (51 000 eurot), Kuusalu vald (49 000 eurot), Anija vald (43 000 eurot) ja Raasiku vald (35 000 eurot).
Harjumaa valla- ja linnajuhid ei nõustu
Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) tegevdirektori Andre Sepa sõnul leidis ka HOLi juhatus, et niisugune ümberjagamine on ebaõiglane ning kui omavalitsustelt võetakse raha vähemaks, tuleb vähendada ka kohustusi.
„Omavalitsusjuhid on öelnud, et saavad isegi aru, kui selline ümberjaotus on ühekordne vajadus, aga praegu pole mingit selgust, mis hakkab toimuma järgnevatel aastatel. Kõige halvem, et seda nendega eelnevalt isegi ei arutatud, seaduseelnõu, millega muudetakse omavalitsuste tulubaasi, tehti kiirustades, nii-öelda käigupealt,“ lausus Andre Sepp.
Ta lisas, et riik soovib omavalitsusi ebavõrdselt kohelda: „Need, kes saavad hakkama, on teinud strateegiliselt õigeid otsuseid. Nad on viinud läbi vajalikke reforme, ühendanud asutusi, võibolla osasid tegevusi lõpetanud. Nüüd saavad selle eest karistada. Riiklik tasandusfond omavalitsustele on samal põhimõttel – kes toime ei tule, saab toetust. Sellesse ei süveneta, miks toime ei tule, äkki on mõned üleliigsed kulutajad.“
Andre Sepa sõnul on Harjumaal tekkinud ebamugav olukord – osadelt omavalitsustelt võetakse raha ära, et teistele juurde anda. Samas ei saa tema hinnangul Harjumaal kasu ka need vallad-linnad, kellele raha juurde antakse. Summad, mis nad saavad, pole suured ning käibemaksu tõusuga kasvavad järgmisel aastal ka kõigi omavalitsuste kulud.
„Harjumaa ei ole vastu regionaalpoliitilisele lähenemisele, kuid oleme igal juhul sellise eelnõu vastu. See näitab riigi usaldamatust kohalike omavalitsuste suhtes. Omavalitsuste hulgas on räägitud, et oma õiguste kaitseks võidakse pöörduda kohtusse – kui nende sissetulekuid vähendatakse, tuleb vähendada ka kohustusi,“ ütles HOLi tegevjuht.
Anija vallavanem Riivo Noor märkis, et 43 000 eurot, mis vald tulumaksu ümberjagamisega juurde saab, ei mõjuta vallaeel-arvet: „Tundub, et ümberjagamise taga ei ole väga palju analüüsi ega pikemat ettevaadet, vaid üritatakse mingit tuld kustutada ja auke lappida, et keegi pankrotti ei läheks. Kui kusagilt võtta ei ole, siis võetakse rikkamatelt ja antakse vaesematele – see on natuke sotsialismi tunnustega jaotamine.“
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt sõnas, et meeldivam on olla vallaeelarvega 49 000 euro võrra plussis, kui 49 000 euro võrra miinuses, kuid suurt mõju see ümberjagatav summa Kuusalu vallale ei avaldaks: „Tulude ümberjagamine on mõeldud piirkondadesse, mis on vähese ja vananeva rahvastikuga. Esialgu oli Kuusalu vallale plaanitav summa suurem, 80 000-90 000 eurot, see olnuks mõjusam. Näeme, mis sellest eelnõust riigikogus arutades tuleb.“
Raasiku vallavanem Raul Siem ütles, et on hea, kui raha antakse juurde, kuid 35 000 eurot on vallaeelarve jaoks marginaalne: „Ümberjagamisega lõviosa valdasid justkui teenivad, kuid rikkamate valdade arvelt. Selline ümberjaotamine rikkust ei too ning pikas perspektiivis ei ole väiksemate valdade jaoks kindlasti lahendus. Vaja on muud meetmete paketti, et omavalitsustel tuleks juurde otsustuspädevust, praegu on see olematu. Lisaks on riigipoolne sellises mahus seadusemuutmise kohta arvamuse küsimine vaid paari tööpäevase tähtajaga omavalitsuste suhtes lugupidamatu ja hoolimatu.“