
Detsembris 2021 algatas vabariigi valitsus Harju maavarade teemaplaneeringu ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Kogu Harjumaad hõlmava teemaplaneeringu eesmärk on määrata riigi huvist lähtuvalt perspektiivsed alad ehitusmaavarade – lubjakivi, liiva ja kruusa – ning turba kaevandamiseks, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimalused.
Möödunud nädalal lõppesid planeeringu esimese etapiga seotud kaasamiskoosolekud. Omavalitsustes toimunud viiel avalikul ning kahel virtuaalkoosolekul selgitasid planeeringu koostamist korraldava rahandusministeeriumi ning seda koostava OÜ Skepast&Puhkim esindajad, miks on teemaplaneeringut vaja, ning kogusid ettepanekuid-arvamusi lähteülesande täiendamiseks. Aprillis-mais tehakse lähteülesandesse nende põhjal täiendused. Lähteülesanne avalikustatakse rahandusministeeriumi kodulehel ning seejärel algab maavarade planeeringu koostamine.
Miks on maavarade planeeringut vaja?
Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõuniku Alan Roodi sõnul on Eesti olukorras, kus riigi jaoks olulise mõne ehitusmaavara kättesaadavus on tagatud vaid 5-6 aastaks, seetõttu on oluline hakata varusid üle vaatama, et selgitada välja nende kvaliteet ning kaevandamisvõimalused. Maavarade teemaplaneering on kasulik ka omavalitsustele ja kohalikele elanikele – kui maavarad ja nende võimalikud kaevandamiskohad on teemaplaneeringus määratud, siis ei tule teade mõne uue karjääri kohta enam ootamatult. Praegu on uuest võimalikust kaevandamiskohast sageli teada saadud alles siis, kui keskkonnaamet on küsinud selle kohta vallavalitsuse arvamust. Ka ettevõtjaile annab teemaplaneering selguse, kust kohast maavarade kaevandamiseks on mõtet luba taotleda, kust kohast mitte.
Harjumaa on esimene maakond, kus taoline teemaplaneering algatati. „Siin on kõige paremad maavarad, näiteks kõige kvaliteetsem lubjakivi levib peamiselt põhjarannikul. Siin on maavarasid ka kõige rohkem vaja,“ põhjendas Alan Rood.
Ta märkis, et Harjumaal on kõige suuremad riigi tellimusel toimuvad arendused, kus ehitusmaavarasid kasutatakse. Eelkõige on neid vaja tee-ehituses, kuid ka hoonete ehitamisel.
Harjumaa on esimene maakond, mille maavarade kohta tegi Eesti Geoloogiateenistus 2018. aastal ülevaatlikud uuringud. OÜ Skepast&Puhkim planeeringute osakonna juht Triin Lepland ütles, et need andmed võetakse teemaplaneeringu koostamisel aluseks, et hinnata maavarade kvaliteeti ja varude suurust. Samuti teeb Eesti Geoloogiateenistus käesoleval aastal lisauuringuid.
Alan Rood selgitas, et mõnel pool on maavarad juba põhjalikult läbi uuritud, kuid paljudes kohtades on teada vaid oletatav varu, maavarade kvaliteeti ning lasundi paksust täpselt ei teata. Need andmed on vajalikud, et kõrvutada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognoositud järgmise 30 aasta ehitusmaavarade vajadusega.
Planeering valmib 2025
Planeeringu koostaja rääkis, et teemaplaneeringu lähteülesanne annab metoodilise aluse, mille põhjal hakatakse maavarade pikaajalist vajadust Harjumaal määrama ja kategoriseerima. Kategoriseerimise eesmärk on leida kohad, kus tulevikus on võimalik maavarasid kaevandada, kus mitte.
Võimalike kaevandamiskohtadena võetakse esmalt arvesse alad, kus ei ole kaevandamist takistavaid keskkonnakaitselisi ega sotsiaalseid piiranguid. Teises kategoorias on väheste piirangutega kohad, näiteks elamurajoonide lähedased alad, kus kaevandamise lubamiseks on vaja täita teatud tingimused. Kolmandas kategoorias on kohad, kus maavara küll on, kuid kaevandada seda ei saa, näiteks elab seal mõni kõrgema kategooria kaitsealune liik või on asukoht liiga lähedal elamurajoonile.
Tulevaste karjääride hindamisel arvestatakse ka, millal on mingis kohas prioriteetne aeg kaevandama hakata, samuti võetakse arvesse maavara teadaolevat kvaliteeti.
„Maardlad, mis on paremini läbi uuritud ja mille kohta on rohkem infot, on lihtsam liigitada esimese järgu kaevandatavaks maavaraks. Need alad, mida on vähem uuritud, jäävad pigem teise kategooriasse ehk vajavad enne täpsustamist, alles seejärel on võimalik otsustada, kas saab hakata kaevandama või jäävad reservi,“ rääkis ministeeriumi nõunik.
Triin Lepland lisas, kui kaevandamiskohtadest, kus piiranguid ei ole, ei piisa riigi vajadusteks, järgnevad arutelud ja läbirääkimised karjääride kavandamiseks piirangutega aladele, hakatakse otsima leevendusmeetmeid ja kompromisskohti.
Alan Rood: „Planeeringu eskiisi koostamise käigus on peamine ülesanne jõuda kokkuleppele, millised on otseselt seadusest mittetulenevad piirangud, millega peaksime kaevandamiskohtade planeerimisel arvestama. Katsume selles osas leida kompromisse, et lahendus tuleks kõigile sobiv.“
Planeeringu koostaja kinnitas, maavarade teemaplaneering ei välista, et edaspidi peab igale kaevandamisloa saamisele eelnema konkreetses kohas keskkonnamõjude hindamine.
Harju maavarade teemaplaneeringu järgmises etapis koostatakse eskiislahenduse ja keskkonnamõjude hindamise aruande eelnõu, see avalikustatakse ajavahemikus tänavu detsembrist tuleva aasta veebruarini. Vastavalt saadud tagasisidele täiendatud planeering valmib tuleva aasta kevadel-suvel, järgnevad kooskõlastused ja avalikustamine ning vabariigi valitsus peaks Harju maavarade teemaplaneeringu kehtestama 2025. aastal.
Kõigil on võimalus arvamust avaldada
Harju maavarade planeeringu kommunikatsioonijuht Julia Piilmann kinnitas, et kogu planeerimisprotsess toimub avalikkust kaasates – nii kohalikele omavalitsustele kui elanikele antakse planeeringu igas etapis võimalus selle koostamises kaasa rääkida.
„Meie eesmärk on selgitada välja kõik probleemid, mis inimestele kaevandustöödega seostuvad, ning üritada planeeringuga neid ära hoida. Ilmnenud probleemide põhjal saame planeeringus anda suuniseid omavalitsustele ja eelkõige ettevõtjatele, et kaevandamistööd saaksid tulevikus tehtud nii, et kohalikud elanikud ei oleks häiritud. Vähemalt on pikaajalise planeerimisega võimalik neid häiringuid oluliselt leevendada,“ kõneles ta.
Rahandusministeeriumi ning Skepast&Puhkimi esindajad kinnitasid, et esimestelt koosolekutelt saadud tagasiside oli positiivne, inimesed mõistsid, et on hea, kui on ette teada, kuhu edaspidi kaevandusi kavandatakse.
„Kohe, kui eskiiskaart Harjumaa maavarade paiknemise ja võimalike tulevaste karjääride kohta on valmis, avalikustame selle ning igaüks saab näha, kas tema kodukandi lähedal on mõni maardla, mida soovitakse kasutusele võtta. Eskiisi kohta tulevad samuti avalikud arutelud,“ ütles Triin Lepland.
Esimeste avalike arutelude kohad valiti selle põhjal, kus on seni rohkem tekkinud kaevandamistega seotud probleeme. Maavarade teemaplaneeringu koostamise töörühma eestvedajad lubasid, et järgmiste avalike koosolekutega soovitakse minna lähemale neile, keda planeering rohkem mõjutab ehk piirkondadesse, kus on rohkem maavarade võimalikke kaevandamiskohti. Need koos-olekud toimuvad tõenäoliselt järgmise aasta alguses. Jooksvalt saab Harju maavarade teemaplaneeringu koostamise kohta infot kodulehelt harjumaavarad.ee.