Tsentraalküttega majja ahju teha ei või

3150

Kõrged soojahinnad on ahvatlenud mõnd korteriomanikku eelistama ahjukütet, kuigi see pole kaugküttepiirkondades lubatud.

Kütteperioodi alguses eelmisel sügisel avastas Loksal Nooruse 1 majas väikese lapsega perekond, et radiaatorid jäid külmaks. Selgus, altnaaber oli otsustanud enda korterisse ehitada puuküttega ahju ning lõiganud keskküttetorud läbi. Rääkimine ei aidanud, naaber keskkütet ei taastanud. Ülakorruse korter jäi külmaks ning on tsentraalse kütteta tänini. Et tuppa sooja saada, köetakse elektriga.

Paar kuud tagasi kirjutas juhtunust venekeelne ajaleht MK Estonia. Kas oli põhjus asjaolus, et eestlasest altnaaber ja tema tutvusringkond seda lehte ei loe, või äärmiselt ükskõikses suhtumises – lehelugu loodetud pööret ei toonud.

Ka see, et kütteta jäänud korteriomanik käis juba sügisel linnavalitsusest abi palumas ning linnaarhitekt tegi ettekirjutuse endine olukord taastada, pole mõjunud.

Loksa linnaarhitekt Villu Uett: „Nooruse 1 majas muutis korteriomanik ilma ehitusloata hoone tehnosüsteemi. Endise olukorra taastamiseks tehtud ettekirjutuse tähtaeg oli detsembris. Saatsime seejärel teise kirja meeldetuletusega, ikka ei mõjunud. Pöördusime kohtutäituri poole, et kätte saada 10 000 krooni sunniraha. Minu teada on kohtutäitur inimesega ühendust võtnud. Hiljuti käis korterisse ahju ehitanud mees linnavalitsuses ja lubas kesküttetorud uuesti ühendada.”

Selle nädala alguseks veel Nooruse 1 korterites keskkütet taastatud polnud, lapsega pere kütab ülakorrusel endiselt elektriga.

Eelmisel suvel kinnitas Loksa linnavolikogu kaugküttepiirkonna ning sellega liitumise ja väljaastumise korra. Ka Nooruse 1 maja kuulub kaugküttepiirkonda, mis tähendab, et kogu maja peab olema lülitatud tsentraalsesse küttevõrku.

Nooruse 1 maja kuulub korteriühistusse Noorposti. Selle juhatuse esimees Ljudmila Korolenko ütles, et ka ühistu on palunud isepäise korteriomaniku vastu abi kohtutäiturilt: „Soovime kätte saada üle 2000 krooni, mis on jäetud ühistule halduskulude eest tasumata. Ei ole nii, et üks korteriomanik ütleb, tema lahkub ühistust ning ei kavatse maksta. Kui oled korteri ostnud, oled ka automaatselt ühistu liige ning pead täitma ühiseid reegleid.”

Villu Uett: „Nooruse 1 maja on kunagi ehitatud ahjuküttele ning hiljem ümber tehtud keskküttele. Seega on korstnad olemas ja ahju teha lihtne. Kuid see ei ole põhjendus nagu, ei ole ka jutt, et keskküttega oli korteris külm ja ahi annab rohkem sooja. Seadus ütleb, kui korter asub kaugküttepiirkonnas, peab tarbima tsentraalset sooja. Kui soovitakse ise otsustada, kuidas oma kodu kütta, tuleb muretseda eramaja.”

Loksal olnud teisigi proovijaid
Loksa abilinnapea Andres Kaskla rääkis, et mitmes viiekordses majas on olnud korteriomanikke, kes soovinud keskküttest loobuda, kuid nendega lahenesid probleemid kiiresti.

Ka Posti 18 majas lõpetati ühes korteris soojatarbimine, kuid sooja vee tsirkulatsioon jäi, teisi kortereid köeti edasi.

Tallinna 25 majas oli analoogne juhtum. Põlenud korteri ostnud uus omanik otsustas remondi käigus, et keskkütteradiaatoreid ei pane, teeb ahjukütte. Kuna naabrid sekkusid ning pöördusid linnavalitsusse, sai selgitatud, millised on kaugküttepiirkonna reeglid. Abilinnapea sõnul sai omanik olukorrast aru, tõdes, et ei teadnud nõudeid ja taastas keskkütte.

Ka Andres Kaskla kommenteerib – kui elatakse ühismajas, tuleb arvestada sealsete reeglitega. Kui üks korteriomanik otsustab küttest loobuda, näiteks ei ela seal ning lülitab kütte välja, mõjutab see teisi korteriomanikke – nende kulutused on suuremad, sest kütmata korteri seinad on külmad ja teistel kulub sooja selle võrra rohkem. Just seetõttu, et naabrid ei peaks kandma kahju, on kehtestatud kaugküttepiirkond ja sellega kaasnevad nõuded.

Kuusalus kaugküttepiirkond 2004. aastast
Kuusalu Soojuse tegevjuht Raul Valgiste ütles, et viimastel aastatel ei ole tsentraalküttest loobunud korteri­omanikke olnud: „Oleme pööranud Kuusalu alevikus erilist rõhku kortermajade elanike teavitamisele kaugküttesüsteemi rikkumise tehnilistest ja juriidilistest tagajärgedest. Kuusalus on see õnnestunud haldusteenuse pakkumise kaudu ja tänu toimivatele korteri­ühistutele.”

Ta kõneles, et kaugküttepiirkonnad kehtestati Kuusalu vallas 2004. aastal. Enne seda esines juhtumeid, kui kaugküttest lahkus kortereid ja isegi kortermaju.

„Sellega kaasnesid mitmed probleemid. Näiteks eemaldati ühest korterist radiaatorid, toruühendused unustati sulgeda ning sellest soojatootjale teatada. Tulemuseks oli uputus kütteperioodi alguses. Ühe kortermaja väljalülitamisel tsentraalkütte võrgust külmusid maja keldris esimesel talvel kõik veetorud.”

Kiius pole kaugküttepiirkonda kehtestatud, Kuusalu Energia lõpetas seal soojatootmise paar aastat tagasi. Kiiu mitmes kortermajas tuleb tänaseni aegajalt keldrites veetorustikke lahti sulatada.

„Meil on viimasel ajal tekitanud probleeme olukorrad, kus korterites vahetatakse vanad radiaatorid uuemate vastu, kuid nende torud on väiksema läbimõõduga ning kütmine on kannatanud. Ka on esinenud juhtumeid, kui kortermajade keldrites on rikutud soojusenergia arvesteid,” lisas Raul Valgiste.

Anija vallas kaks kaugküttepiirkonda
Anija vallas moodustati 2005. aastal eraldi Kehra ja Alavere kaugküttepiirkond. OÜ Velko AV juht Rain Oks kinnitas, et Kehras kortermajades pole tsentraalküttest loobujaid olnud: „See on tegelikult ka seadusevastane – üht korterit saab ühisest küttest välja lülitada ainult kokkuleppel teiste korteriomanikega. Kui teised on sellega nõus, siis nad ise vastutavad, et neil läheb elu kehvemaks ja kallimaks.“

Alaveres ei ole kaugkütte tarbijate seas ühtki elumaja, juba aastaid tagasi loobusid kortermajade elanikud tsentraalküttest. Rain Oksa teada on seal vaid ühel majal oma katlamaja, kuidas teised kütavad, ta täpselt ei tea.  Hiljuti viis Velko AV Alavere elanike seas läbi küsitluse, kas nad on huvitatud uuesti kaugküttega liitumisest. Küsitluse tulemused selguvad lähiajal.

Arukülas tsentraalküte, Raasikul mitte
Raasiku vallas on kaugküttepiirkond vaid Arukülas. See moodustati vallavolikogu otsusega 2006.aastal. Juba varem loobusid osa kortermajade elanikest kaugküttest, neist paljud on hiljem uuesti ühtse küttesüsteemiga liitunud.

OÜ Raven tegevjuhi Tiit Reederi sõnul on Arukülas neid, kes on korterisse ehitanud kaminad, mistõttu on olnud probleeme tuletõrje kontrolliga mittesobivate korstnate tõttu. Ta ei pea normaalseks, et kaugküttest oma suva järgi loobutakse.

Sarnaselt Loksa juhtumiga on Arukülas ka üks korteri­omanik, kes esimese korruse elanikuna lõikas läbi ülemisele korrusele minevad soojatorud ning seetõttu olid ülemised naabrid sunnitud toasooja saamiseks otsima muid lahendusi.

Raasikul kaugkütet ei ole. Aastaid tagasi andis tehas vallale üle  Raasiku katlamaja, mis küttis lisaks elamutele ka tehase tootmisruume. Kui tehas hakkas kulude kokkuhoidmiseks tootmisruume puudega kütma, jäid olemasolevad katlad ainult elamute jaoks liiga suureks. Raven paigaldas   väiksema katla,  aga ummistunud soojatrasside tõttu ei jõud­nud majadesse piisaval määral soojust. Siis otsustati Raasiku katlamaja tegevus lõpetada. Kaks kolmekordset maja ehitasid endale keldrisse kahe peale katlamaja, ülejäänud kortermajades olid enamasti veel ahjud alles ning kütavad ise.