Lauritsapäeva lavastuse libreto kirjutas URMAS LENNUK, muusika loob TAUNO AINTS.
„Lauritsa lubaduse“ projektijuht ALEKSANDER SKOLIMOWSKI: „Usun, et õnnestub lavastuseks vajaminev summa kokku saada.“ Foto Ulve Märtson
MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts on otsustanud lauritsapäeva tähistamiseks tuua Kuusalu kirikuaias rahva ette Püha Laurentsiuse martüüriumile ja Kuusalu Lauritsa legendile tugineva rahvaetenduse-laulumängu „Lauritsa lubadus“. Muusika ja sõnad on tellitud tuntud autoritelt – Tauno Aintsilt ja Urmas Lennukilt. Kogu trupp koosneb kohalikest inimestest – koorilauljad, kunstidekooli sümfooniaorkester, rahvatantsijad.
Lavastab Saima Kallionsivu, dirigent on Ott Kask, kunstnik Anu Karjatse, kontsertmeister Taavi Esko, tantsujuhendaja Karin Soosalu, projektijuht Aleksander Skolimowski ja kaasprodutsent Paul Himma.
Aleksander Skolimowski ütleb, et sel aastal on 10. augusti lauritsapäeva paiku plaanis tuua rahva ette teose pilootosa – ligi 15minutiline etendus. Helilooja Tauno Aints on lubanud kirjutada juuni alguseks neli muusikalugu, selle tarvis on valitud Urmas Lennuki koostatud libretost alguse- ja lõpuosa. Täies mahus kavatsetakse rahvaetendus ette kanda lauritsapäeval 2014.
„Projekt on kallis, nõuab suuri summasid, tegutseme selle nimel, et vajalik raha kokku saada. Käesoleva aasta lõpuks oleks tarvis üle 10 000 euro. Praegusel hetkel oleme sellest kogunud 2000 eurot – Eesti Kultuurkapital andis 1700 eurot, Harju Tarbijate Ühistu toetas 300 euroga. Loodame, et meid aitab ka Kuusalu vald ning otsime veel sponsoreid,“ räägib Aleksander Skolimowski.
Ta kinnitab: „Oleme võtnud kindla suuna, et teeme oma rahvaetenduse plaani teoks. Hakkame võimalikele sponsoritele ideed tutvustama.“
Neljapäeval, 16. mai õhtul oli Kuusalu rahvamajas lavastustiimi ja peaosatäitjate esimene kokkusaamine.
Tormise selts – 15
Kuusalu rahvamaja on 11 aastat olnud MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts hallata. Selts koordineerib vastavalt Kuusalu vallavalitsusega sõlmitud koostöölepingule rahvamajas kooskäivate ringide tööd ning korraldab kultuuriüritusi.
Selts on seadnud eesmärgiks hoida, taastada, arendada ja tutvustada Kuusalu kihelkonna vaimset ning materiaalset kultuuripärandit, toetada oma tegevusega kohaliku identiteedi ja rahvuskultuuri püsimist, aidata väärtustada Kuusalu kihelkonda elukeskkonnana. Nii on eesmärgid kirjas seltsi kodulehel www.tormis.ee.
Kuna kantakse valla aukodaniku, maestro Veljo Tormise nime, on oluline ka helilooja eluloo, tegevuse ja loominguga seotud pärandi hoidmine ning tutvustamine, tähistatud on ta sünnipäevi ning koostöös praeguste omanikega korrastatud maestro sünnikodu Aru külas Kõrveaial, korraldatud seal kontserte.
Seltsi juhatusse kuuluvad Ulvi Rand, Ulve Märtson, Tõnu Idavain, Märten Kraav ja Aleksander Skolimowski.
Rohkem kui 15 aastat tagasi, 20. detsembril 1997. aastal loodud MTÜs Veljo Tormise Kultuuriselts on praegu 72 liiget.
Möödunud teisipäeval, 14. mail oli Tormise seltsi üldkoosolek. Juubeli puhul oli kaetud kohvilaud. Esinema oli kutsutud Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi, kes rääkis seltside asutamisest ja seltsimajade ajaloost Eestis. Järgnes seltsi üldkoosolek.
Aleksander Skolimowski: „Tegin ettekande möödunud aasta olulisematest sündmustest. Üks oli kindlasti seltsi uue juhatuse valimine aprillis. Vahetus neli liiget. Uuel juhatusel tuli kohe hakata tegelema tegevtöötajate probleemidega. Avaliku konkursiga leiti administraatoriks Ewelyn Jürgenson. Tegevjuhi konkursi võitis Paul Himma, kes ausa mehena ütles, et kandideerib kunstide kooli juhiks, kui see välja kuulutatakse. Ja nii juhtuski, et 22. märtsist asus uue tegevjuhina tööle Tiina Kand. Teine oluline sündmus oli aprillis alanud rahvamaja remont, ehituskoosolekutel osalesid aktiivselt ka seltsi juhatuse liikmed ning Kalmer Märtson.“
Olulisemate ürituste kohta sõnas ta, et need jagunesid põhiosas kolmeks: seltsi juhatuse ja kollektiivide korraldatud ning rahvamajaga seotud, nagu mai- ja jõululaat, mida korraldab MTÜ Kuusalu Valla Külade Ühing.
„Juhatuses oldud aasta oli töine ja huvitav. Seda kinnitas ka üldkoosolek,“ lausus Aleksander Skolimowski.
