Osad majapidamised said elektri tagasi aasta viimastel päevadel, Anija ja Raasiku valla äärekülade mõned kodud uue aasta esimestel päevadel.
EE Jaotusvõrgu Kotka piirkonna käidukorraldaja JALMAR KIVI (vasakul) Kuusalu vallas Tsitres, kus elektriposte panid uuesti paika Elektritsentrumi töömehed Keilast.
Jõulude esimese püha, 25. detsembri õhtul alanud tormid lõhkusid elektriliine ning jätsid Eestis elektrivarustuseta üle 160 000 majapidamise. Ida-Harjus olid pikemad elektrikatkestused üksikutes taludes Anija valla erinevates külades, Kuusalu vallas Tsitres, Raasiku vallas Kiviloo külas.
Laupäeval, 31. detsembril töötasid enamik remondibrigaadidest veel elektriliinidel. Pühapäeval, 1. jaanuaril olid väljas valvebrigaadid. Elektriliinide kordategemine jätkus jaanuari esimestel tööpäevadel.
Jõulupühadele järgnenud nädala jooksul kajastas ajakirjandus, kuidas Eesti Energia taastas liine ning mil moel saadi hakkama kauemat aega elektrita olnud kodudes. Postimees kirjeldas, kuidas viis päeva elati elektrivarustuseta Raasiku valla Kiviloo külas.
Kui Sõnumitooja hakkas pärast jõulupühi vallamajadest uurima, millised külad on elektrita, vastati, et inimesed sinna ei helistanud, suheldi otse Eesti Energiaga. Tõdeti, et täpselt ei teagi, kes ja kus liine parandavad, kuna Eesti Energias on viimastel aastatel struktuure palju muudetud.
Elering ja EE Jaotusvõrk
Elektri ülekandeteenust osutab riigile kuuluv ettevõte Elering – vastutab ka kõrgepingevõrkude töökindluse eest. Harjumaal hooldab kõrgepingeliine ettevõttega sõlmitud lepingu järgi Eltel Network, brigaadid tulevad Tapalt või Tallinnast.
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ vastutab 10kilovoldiste ja madalpingeliinide töö eest. Harjumaa ja Tallinn asuvad Jaotusvõrgu Põhja piirkonnas, mis on omakorda jaotatud käidupiirkondadeks. Meie kandis on Kotka (Loksa ja suur osa Kuusalu vallast), Kehra (Anija ja Aegviidu vald, osa Kuusalu vallast) ning Aruküla käidupiirkonnad (Raasiku vald ning osa Kuusalu, Anija ja Jõelähtme vallast).
Jaotusvõrgus töötavad käidukorraldajad. Kotka piirkonna käidukorraldaja on Jalmar Kivi, Kehra piirkonnas Kaido Ruhvi ning Arukülas Mikk Hannus.
Jaotusvõrgul on liinide esmaseks remontimiseks Ida- ja Lääne-Harjus oma operatiivvalvebrigaad, valves ollakse kahekaupa. Ida-Harju operatiivbrigaadi kontor asub Arukülas. Operatiivbrigaadid töötavad ööpäevaringselt, nende varustuses on ka valgustus öisteks töödeks.
Suuremad remondid teeb Jaotusvõrgule samuti lepingupartner Eltel Network. Tormide aegu võetakse appi teisigi lepingupartnereid – väiksemate elektrifirmade remondibrigaade. Nemad töötavad reeglina valgel ajal.
JALMAR KIVIL on 45 aastaga Loksa ja Kuusalu liinid peas
„Kaks-kolm tormi on varasematel aastatel olnud ka hullemad. Tulin Kotka montööripunkti tööle 1966. aastal, väga suur torm oli 1967, lõhkus palju,“ rääkis reedel, 30. detsembril Kotka piirkonna käidukorraldaja Jalmar Kivi.
„Need viimased tormid murdsid ka mände, tavaliselt kukuvad tugevamate tuultega kuused. Nüüd tulid tuuled iiliti, lõhkusid puid ja elektriliine, samas kümmekond meetrit eemal oli kõik terve.“
Tormide ajal ja järel on käidukorraldaja ülesanne korraldada remondibrigaadide tööd. Alates jõulude esimesest pühast oli neid tema piirkonnas korraga väljas kolm, mõnel päeval ka neli – Koselt, Keilast, Tapalt.
Sõnumitooja sõitis reedel paar tundi Jalmar Kiviga kaasas. Tema telefon helises pidevalt, peale kolleegide tulid kõned ka ümbruskonna küladest, kus oli elektrivarustusega probleeme.
„Inimesed ei taha 1343 rikketelefonile helistada, sealt loetakse ette automaatset teadet. Olen siin kandis nii kaua töötanud, et paljudel on mu telefoninumber, tahavad olukorrast otse infot saada. Osadele remondibrigaadidele on vaja selgitada, kuhu täpselt minna, ning meie juhtimiskeskusest helistatakse. Kolga ja Kolgaküla vahel on liin millegipärast maas, peab minema uurima. Eile tehti korda Tsitres Hagumäe alajaama juures 1,5 kilomeetrit liini, kümmekond peret olid esmaspäevast alates vooluta. Loksal on uued elektrikatkestused, Pudisool on puu liinil. Valgejõe lähedal on brigaad, sinna ei hakka ajakirjanikku viima, üle kilomeetri tuleks jala kõndida,“ kirjeldas ta ja sõitis Tsitresse, kus Eha alajaama liini remontis Keila brigaad.
Keila meeste kaks masinat müttasid metsas poriaugus. Remondimehed tõdesid, et on üleni porised, ja kurtsid, et detsembri lõpus on päev lühike, töötada jõuab korraga vähe. Pooleli ei jäta, pimedas teevad ettevõetu lõpuni.
Üks elektrikest sõnas, et tegelikult oleks neil olnud jõulupuhkus – alates jõululaupäevast kuni uue aasta esimese tööpäevani pidid elektrimeestel olema puhkepäevad, aga tormikahjustuste tõttu jäid ära.
Jalmar Kivi: „Jõulud on selline aeg, et siis kipuvad ikka olema mõned tormid. Mitmel korral on juhtunud, et pole jõululaupäeval saanud koos perega lauda istuda, alles pooles öös jõudnud koju. Uut aastat pole õnneks pidanud metsas vastu võtma, aga 1. jaanuaril on küll tulnud kohe välja minna. Öösiti magan ka tormipäevadel rahulikult. Kui telefon heliseb ja kutsutakse, hakkan tegutsema.“
Küsimusele, miks puud liinidele kukuvad, kui neid kogu aeg hooldatakse ja võetakse võsa maha, vastas ta, et trassid ongi ettenähtud laiuses puhtaks raiutud, peale kukuvad kaugemad puud: „Ükskord huvi pärast arvutasime, kui kõik 10kilovoldised liinid maa alla panna, jääks Eesti riigi eelarvest puudu.“
Samas märkis ta, et külades saaksid madalpingeliinide eest inimesed ise rohkem hoolitseda: „Meie hoiame need puhtad kahe meetri ulatuses mõlemale poole, kaugemal seisvaid puid maha võtta ei saa, see on juba maaomanike endi teha. Aga sageli on nii, et puud on õuedes väga kõrgeks kasvanud, kuure ja muid ehitisi juurde tekkinud, oleks vaja oskajat langetajat, et suuri puid maha saada.“
Jalmar Kivil on autos nii kummisaapad kui ka mootorsaag – kui tarvis, võtab sae ja läheb laseb ise puu liinilt alla. Kui on vaja suuremat remonti, tuleb oodata remondimehi ja tehnikat.
„On küll porine ja metsaalune pehme, aga suure lumega oleks olnud hullem,“ tõdes ta.
Anija valla talud üle nädala elektrita
Kehra piirkonna käidukorraldaja Kaido Ruhvi avaldas 2. jaanuaril lootust, et õhtuks saavad kõik Anija valla tarbijad elektri tagasi. Sel hommikul oli elektrita veel kümmekond metsatalu Härmakosus, Pillapalus, Alavere lähedal ja mujal. Inimesed pidid voolu ootama üle nädala, kuna rikete likvideerimise järjekord pandi paika selle alusel, kui palju on tarbijaid.
„Esimestel päevadel oli põhiprobleem, et keskpingeliinid olid rivist väljas, see tähendas, et elektrita olid suured piirkonnad. Oli ka madalpingerikkeid, mille kohta ei teadnud, kas need olid seotud keskpinge puudumisega või on madalpingeliinid katki,“ rääkis Kaido Ruhvi.
Ta rõõmustas, et vana-aasta viimasel päeval õnnestus korda saada Vetla liin, sealsed inimesed olid ka 2010. aasta lõpus tormi tõttu nädal aega elektrita.
Vikipalu elanikud pidid elektrit ootama neli päeva.
Kaido Ruhvi märkis, et inimesed on olnud kõigest hoolimata väga mõistvad, põhiliselt on uuritud, millal on lootust elekter tagasi saada: „Soovin Anija valla rahvale kannatust! Ma ei ole ilmatark, aga kui lumi hakkab sellel talvel alles tulema, ega siis ka lumetorm tulemata jää.“
Raasiku vallas palju liine katki
Aruküla piirkonna käidukorraldaja Mikk Hannus ütles esmaspäeval, et on alates 27. detsembrist ametlikult puhkusel, kuid reaalselt sai puhkama jääda uue aasta teisel päeval.
Ta kinnitas, et rikete kõrvaldamine on käinud kogu aeg: „Mehed on kõndinud kilomeetrite viisi põlvini vees, et ühte liini korda teha ja saaks inimestele elektri tagasi. Aga inimvõimetel on piirid ning arvestada tuleb ka ohutusega – kui on tugev tuul, siis ei tohi posti otsa minna, oht on alla kukkuda.“
Mikk Hannuse sõnul on tänavuse tormiga paljudes kohtades elektriliinidele kukkunud puud lõhkunud liinid lausa puruks. Kõige pikem niisugune lõik on Kiviloo külas, kus 1,2 kilomeetrit kõrgepingeliini on täiesti tükkideks. Et vool tagasi saada, lülitati katkised lõigud võrgust välja ning alajaamu toideti teistkaudu.
„Selle lõigu asendamine võtab umbes nädala, me ei saanud inimesi nii kauaks elektrita jätta,“ selgitas ta.
Tööd raskendab ka see, et paljudesse kohtadesse ei pääse tehnikaga juurde: „Eelmise aasta tormi ajal oli külm ja maapind kõva ning kuigi oli paks lumi, pääsesime liinidele ligi. Praegu on maa nii pehme, et tehnikaga ei saa minna poste püsti tõstma ja asendama, kuid käsitsi neid metsa ei vea. Seetõttu tõmmati osa liine isegi mööda maad, peaasi, et saaks elektri inimestele tagasi.“
Elektrimeeste palve
Kui näete tormide ajal eemal sähvatusi, mis löövad taevakaare valgeks, ja suudate kindlaks teha, kust suunast see tuli, andke teada. Kui näete liinidele peale langenud puid, katkenud juhtmeid, murdunud maste, kahtlaselt madalale vajunud liine, andke samuti teada. Enamiku 10kv liinide väljasolekust on tänu telemehhaanikale meie dispetšerid teadlikud. Eriti suurte tormide ajal võivad esineda kesk- ja madalpingerikked samaaegselt ning kui on näha, et kusagil läheduses on vool juba olemas, teil aga pole, andke teada. See kiirendab rikete likvideerimist.
Samas pole mõtet iga viie minuti tagant helistada ja uurida, miks pole ja millal tuleb ega proovida selgeks teha, et just tema peab kohe voolu saama. See ainult viidab meie aega, koormab asjatult klienditeenindajaid ja pidurdab üldkokkuvõttes tööd.
Suur tänu kõigile, kes on meile asjalikku informatsiooni edastanud ja meie tegemistesse mõistvalt suhtunud.
