TÕNIS VÄLI: „Rahvas ütleb, kas Aegviidu ühineb Anijaga“

1377

tonis
Aegviidu vallavanem TÕNIS VÄLI „Ühinemise peamine põhjus on ebakindlus tuleviku ees.“

TÕNIS VÄLI, hääletasite Anija vallavolikogu istungil ühinemisettepaneku poolt, samas olete Aegviidu vallavanem. Kas see tähendab, et ühinemine on juba ette ära otsustatud?

„Anija valla kodanikuna ja volikogu liikmena näen tulevikus Aegviidut Anija valla osana.

Ühinemise või mitteühinemise otsustavad aegviidulased.“

Aegviidu vallal on kaks kosilast. Kui möödunud nädala kolmapäeval räägiti Aktuaalses Kaameras Tapa vallalt tulnud ühinemisettepanekust, olid Aegviidu inimeste telekaamera ees antud kommentaarid selle vastu. Milline on rahva üldine meeleolu?

„Elevus oli suur, pärast teleuudist läks lahti tuline mõttevahetus, telefonid olid punased. Vallakodanikud olid segaduses, et mis ühinemine nüüd jälle algab. Kunagise Tapa rajooni kordumist ei taha keegi, mitu inimest ütlesid otse, et kui ühinemise suund kisub Tapa poole, siis kirjutavad nad end vallast välja.

Aegviidu elanike tõmbekeskus on Anija- ja Tallinnasuunaline, Aegviiduni käiv elektriraudtee on tugev argument. Minagi sõidan tihti rongiga tööle ja tagasi. Kõik vallakodanikud, kellega tol päeval juttu oli, pooldasid Anijaga ühinemist.

Need olid esimesed emotsioonid, kuid näitasid inimeste meelsust. Et aega ja energiat säästa, teeme kohe rahvaküsitluse ja selgitame lähiajal inimeste arvamused välja. Hea, kui Aegviidu volikogu juulikuu lõpus toimuvaks istungiks oleks arvamustest ülevaade olemas.“

Kas inimestel on ühinemise ees mingeid hirme?

„Ei oska öelda, ootame ära rahvaküsitluse tulemused, kõik selgub protsessi käigus. Karta pole midagi, sest ühelgi juhul ei saa vald jätta lund lükkamata, teid hooldamata ning kättesaadavaks peavad jääma kõik senised teenused. Suured on hirmud muidugi kooli sulgemise osas, kuid kuni on lapsi, ei näe põhjust muretsemiseks.“

Miks naabervallad Aegviidu valda kosida tahavad?

Aegviidu asub mitme maakonna ääremaal, kuid saame hästi hakkama. Meil ei ole sentigi võlgu.

Ainuüksi Aegviidu nimi maksab nii palju, et seda ei saa osta ühegi raha eest. Aegviidu piirkonna puhkealad, suusa- ja matkarajad laiuvad valdavalt Anija valla maadel. Näiteks ehitus-, kasutus-ja kaevelubade vastastikune vahetamine kujutab endast asjatut bürokraatiat – paberimajandus võiks olla ühes vallamajas.

Pealinna puhkepiirkonna edasiarendamine oleks kindlasti põnev väljakutse, see võiks tuua kasu piirkonna kõikidele elanikele.

Suurel omavalitsusel on projektidest ja programmidest vahendite hankimine oluliselt lihtsam just suurema omafinantseerimise võimekuse poolest. Ühinemisega ei tohi ühinejate elu halveneda.“

Ühinemisettepanekuid tehakse ühtevalu, asja saab vähestest. Miks?

„Järgmisel aastal saab mul 20 aastat valdu juhitud, 12 aastat Anijal ja nüüd juba ligi 8 aastat Aegviidus. Anija vallavanemana töötades olen kaks korda Aegviidule sõbrakätt pakkunud, viimati 2003. aastal. Kui omavalitsus saab iseseisvalt kenasti hakkama, siis ei ole otsest vajadust teisega leibu ühte kappi panna.“

Kas seekordsel katsel võiks ühinemine teoks saada?

„Nüüd on olukord palju muutunud, ühinemise peamine põhjus on ebakindlus tuleviku ees.

Me ei tea, mida toob kaasa haridusreform. Riik tõstab õpetajate palka, mis sunnib ka meil leidma lisavahendeid oma õpetajatele. Infotehnoloogia, isikuandmete töötlemise ja muude valdkondade arendamine nõuab täiendavaid kulutusi. Omavalitsustele tuleb koormust pidevalt juurde, kõik nõudmised kasvavad jätkuvalt.

Kui nüüd ei suudeta ühinemise kasuks otsustada, lükkub see edasi aastasse 2017, ülejärgmiste kohalike valimisteni. Avaliku teenuse pakkumine aga kallineb üha. Me ei tea, millist joont hakkab riik ajama, näiteks põhikooli reformist ei ole veel räägitudki.

Riik kägistab väikeseid omavalitsusi varjatult – meiesugustel ei lastud näiteks laenu võtta. Väikese valla võimekus nõrgeneb paratamatult, sest Euroopa Liidu vahendeid me oma väikese tulubaasi tõttu hankima ei küündi. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni projekte teeme vastavalt oma võimalustele, kas või paari tänava kaupa, midagi laiaulatuslikku ei ole võimalik ette võtta.

Aegviidu vald sooviks muidugi omaette jätkata, kuid teadmatus sunnib tulevikuks tagalat kindlustama. Oma iseseisvust ei tahaks keegi ju vabatahtlikult loovutada.“

Kehra ja Anija vald liitusid 2002. aastal, see kogemus on nüüd ilmselt kasuks?

„Kahte sarnast ühinemist ei ole olemas, igal ühinemisel on oma seaduspära ja skeem.

Kehra-Anija liitumisel toimus linna ja selle ümbruse rõngasvalla ühinemine. Sellest kogemusest praegu olulist abi ei ole, siin on olukord hoopis teine.“

Kuidas Aegviidu vallas on tänavu maksud laekunud, kas masu on möödas?

„Meie vallas on alla 800 elaniku. Tegime uuringu, et selgitada mitmes töökohas me maksumaksjad tööl käivad. Saime väga huvitava tulemuse: 350 maksumaksjat on ametis 289 tööandja juures. Suurim tööandja peale vallavalitsuse on Aegviidu Puit.

Vallas on ettevõtjaid registreeritud palju, kuid tegelikke töökohti napib, metsamajandus on kokku kuivanud, metskond tööandjana kadunud. Inimeste töökohad asuvad enamasti vallast väljaspool.

Aegviidu vallas on maksulaekumine  olnud  positiivne,  järelikult oleme osanud eelarvet õigesti planeerida. Muuhulgas teadmiseks, et Anija vallas on maksumaksjaid umbes 6 korda rohkem, kui Aegviidus.“

Seadus ütleb, et valdade ühinemisel ei tohi avaliku teenuse kvaliteet halveneda. Peate Te ühinemist kokkuhoiuks või investeerimiseks?

„Mul on hea võrrelda eelarve tegemist Aegviidus ja Anijal. Aegviidus kaalutakse iga tooli- laua soetamise otstarbekust. Läheme eelarve tegemisel peensusteni välja, aga suures omavalitsuses ei pöörata pisiasjadele nii suurt tähelepanu.

Vallavalitsuse ametnike töökohtade kaotamise ja hoone ülalpidamise arvelt saadav kokkuhoid oleks ühinemise puhul esialgne rahaline võit. Samas on meie ametnikud võimekad projektikirjutajad. Oleme taotlusi kirjutanud ning mitu aastat järjest toonud fondidest ja programmidest raha tervelt teise valla eelarve jagu juurde. Kergliiklusteed, rahvamaja ja sotsiaalmaja katused, ühisveevärk ja kanalisatsioon, valgustatud suusarajad – need summad tulid tänu taotluste usinale kirjutamisele. Ametnikud on tublid ja hea kogemusega, aga nende palka ei ole tõstetud seitse aastat. Aegviidust tuleks kaasavaraks projektikogemus ja oskus kokkuhoidlikult majandada.“

Kuidas paistab Aegviidu ja Anija valla ühinemine kohaliku omavalitsuse ühinemise soodustamise seaduse valgusel? Kui palju riik raha peale maksab?

„2004. aastal kehtestas riik linnade-valdade loetelu ühinemispiirkondade kaupa nii, et õigupoolest peaksid ühinema Aegviidu, Lehtse, Saksi ja Tapa vald.

Anija peaks ametlikult ühinema Raasiku vallaga. Tegelikult vormistasid Lehtse vald, Saksi vald ja Tapa linn 2005. aastal juba toimiva elukorralduse ning
ühinesid Lääne-Viru maakonnas 9448 elanikuga Tapa vallaks. Samal aastal ühinesid ka Kuusalu ja Loksa vallad.

Omavalitsusele ühinemistoetuse eraldamise ning ülekandmise tingimused ja kord on paigas, aga keegi ei oska öelda, kas nii ka jääb. Midagi ei ole veel kindel.

Küsisime regionaalministrilt, kas ühinemine polegi vabatahtlik. Õigupoolest ei saakski praeguse seisuga ühinemist toimuda, see oleks seaduse rikkumine.

Ministeeriumist vastati siiski, et vastava seadusemuudatuse ettevalmistamine on käsil. Ühinemiskompensatsiooni makstakse elanike arvu pealt, kuid summa suurus olevat ülevaatamisel.“

Milline on hea valitsemise retsept?

„Mul ei ole ühegi erakonnaga sünergiat tekkinud – see võimaldab vabalt tegutseda. Mulle meeldib, et saan teha otsuseid südame järgi, ühestki parteikontorist sõltumata. Valimisliidud peaksid jääma, ühendamaks inimesi, kes ei taha end erakondadega siduda. Erakondlik poliitika ei aita kahjuks alati kaasa tervele töisele õhkkonnale. See töö, mida teed, peab meeldima. Inimesi tuleb kuulata ja tegutseda nende soovide kohaselt ning täita nende ootused.“