Kuusalu volikogu andis Harju arengustrateegiale 2 poolthäält

864

Valminud on Harju maakonna arengustrateegia aastani 2025.

Kolmapäeval, 18. veebruaril olid Harju omavalitsuste esindajad kutsutud Tallinna Lauluväljaku klaassaali EV aastapäevale pühendatud vastuvõtule. Maavanem Värner Lootsmann, HOLi esimees Urmas Arumäe ja vallavanemad-linnapead allkirjastasid Harju maakonna arengustrateegia aastani  2025.

Dokument valmis 2008 oktoobris koostöös Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega (HEAK). Selle koostamine läks maksma 220 000 krooni. Tasusid maavalitsus ja Harjuma Omavalitsuste Liit (HOL).

„Maakondlik arendustegevus on jõudnud esimese olulise teetähiseni, kõik omavalitsused on visioonis kokku leppinud ja kinnitavad seda oma allkirjaga. See on tegelikkuses alles reaalse töö algus, arengustrateegia annab selged sihid ja laiema perspektiivi tulevikku investeerimiseks,“ rõhutas maavanem Värner Lootsmann maavalitsuse pressiteates.

Arengustrateegia saadeti kõigile Harju omavalitsuste volikogudele kooskõlastamiseks. Anija, Raasiku ning Loksa volikogu andsid heakskiidu ühehäälselt, arutelu ei tekkinud.

Pikemalt arutati strateegiat Kuusalu vallavolikogu istungil. See kiideti heaks 2 poolthäälega, vastu keegi ei olnud, enamik volikoguliikmetest olid erapooletud või ei hääletanud. Istungil osales 17 rahvasaadikut.

Kommenteeriti, et see dokument Kuusalu valda väga ei puuduta – Kuusalut on mainitud neljal korral, Kehrat kolmel, ka Kohilat Raplamaalt nimetatud neljal korral, aga Loksat 11 korral.

Sulev Valdmaa küsis, kas Kuusalu inimestest on keegi osalenud strateegia koosta­misel. Vallavanem Kalmer Märt­son vastas, et vallamajast osalenud ei ole.

„Pole nii kaua nii mõttetut teksti näinud,” lausus Herko Sunts.

HEAKi juht Kaupo Reede selgitas Sõnumitoojale, et arengustrateegia praktiline väljund omavalitsustele on ELi fondidest toetusrahade taotlemisel, kohustuslik on viidata maakonna arengudokumendile. Uue strateegia koostamiseks moodustati kolm töörühma: stabiilne rahvastik, kvaliteetne elukeskkond ja tasakaalustatud ruumimuster. Kohalikud omavalitsused said rühmadesse nimetada esindajad. Arengunõukogusse kuulusid maavalitsuse, omavalitsusliidu ja Tallinna linna kui maakonna suurema omavalitsuse juhid.

Selle kohta, kui palju üht või teist kohanime on kasutatud, vastas ta, et ära on toodud pigem kohad, kus võib tekkida suuri probleeme majanduskriisi tingimustes, ja Loksa on paratamatult oma laevatehase kui suurima tööandjaga väga haavatav.