Raasiku vald osaleb MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus asutamisel

1326

Keskuse asutamiskoosolek on neljapäeval, 28. juunil.

Uus MTÜ hakkab tegelema jäätmealase koostöö koordineerimisega Harjumaal. Selle asutamises on esmaspäeva õhtuse seisuga otsustanud osaleda 9 omavalitsust. Ka Raasiku vallavolikogu võttis juuniistungil vastu otsuse osaleda.

Anija vallavolikogus tutvustati MTÜ loomise plaani, kuid arutelu otsustati jätkata augustis. Kuusalu vallavalitsus leidis, et vald on seni saanud jäätmeveo hangete korraldamisega ise hakkama, praegune leping Radix Hoolduse OÜga kehtib veel kaks aastat, ega pidanud vajalikuks ühisteenuste keskuse asutamises osalemise eelnõud volikokku suunata. Ka Loksa linn otsustas asutatavas MTÜs mitte osaleda, kuna jäätmeveoleping Ragn-Sellsiga lõpeb alles kahe aasta pärast.

HOLi juhatus on otsustanud, et MTÜga liitumistasu on alla 3500 elanikuga valdadele-linnadele 500 ning suurematele 1000 eurot. Veel arvas omavalitsusliidu juhatus, et elanikele ei tohi jäätmevaldkonna väljaminekud keskuse moodustamisega tõusta ning esimestel aastatel ei võiks MTÜ liikmemaksu suurus olla rohkem kui 0,5 eurot elaniku kohta.

Millega hakkab keskus tegelema?
Eelmisel suvel tegi Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) euroraha toel algatust projektiga, et uurida jäätmehoolduse alase koostöö võimalusi maakonnas.

„Algne plaan oli analüüsida koostöövõimalusi, kuid novembris arvasid omavalitsusjuhid – mis me niisama jutustame, teeme juba midagi konkreetset,“ ütles projektijuht Tõnu Tuppits, kes käis ka vallavalitsustes-volikogudes ühisteenuste keskuse loomise ideed tutvustamas.

Ta lisas, et Eestis on omavalitsuste 5 jäätmealast koostöö keskust. Kümme aastat tagasi moodustasid 28 omavalitsust Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse, mille liikmed on ka Kõue vald ja Paldiski linn Harjumaalt. Jäätmehoolduskeskused tegutsevad veel Virumaal, Raplamaal, Valgamaal ja Pärnumaal ning need toimivad hästi.

Esialgu kavandati koostööd MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus (ÜTK) kaudu, kuid jäätmealast ühistegevust saavad vallad-linnad teha vaid siis, kui organisatsiooni kuuluvad üksnes omavalitsused. ÜTK liige on maavalitsuse kaudu ka riik.

Kevadel otsustas HOLi juhatus, et Harjumaale tuleb luua uus koostööorganisatsioon, mis hakkab esialgu tegelema peamiselt jäätmehoolduse valdkonnaga.

Tõnu Tuppits tõi välja mitu põhjust, miks on seda vaja – KIK ei anna ühele omavalitsusele toetust näiteks jäätmejaama ehitamiseks, omavalitsused, kus juba on jäätmejaamad, maksavad sageli kinni ka teiste valdade-linnade elanike jäätmeveo kulud. Ühiselt on võimalik vähendada omavalitsuste kulutusi jäätmemajandusele, Harjumaa eri paigus lahendavad vallad samu probleeme ning koos on lihtsam jäätmekäitlusfirmade ees oma elanike huve kaitsta.

Ta tõi näiteks: „Kui omavalitsustes tehti korraldatud jäätmeveo hankeid, pidid jäätmekäitluskulud sisaldama prügila vastuvõtutasu ehk ladestamist koos riikliku saastetasuga. Praegu enam nii palju ei ladestata. Järelikult võivad olla need kulud vähenenud, kuid ega seda tulda omavalitsustele ütlema, kui leping selleks ei kohusta. Sageli räägitakse vaid, et kütuse hind on tõusnud ja selle tõttu on vaja prügiveohinda tõsta.“

Tõnu Tuppitsa sõnul on keskuse üks ülesanne hakata korraldama omavalitsuste eest hankeid jäätmekäitlejate leidmiseks: „ Oleme seda meelt, et järgmised hanked peaksid olema kaheosalised, eraldi tuleks leida töötlemiskoht ja vedajad.“

Ta selgitas, et jäätmete ümbertöötlejaile tuleks öelda, milline kogus jäätmeid tuleb Harjumaalt ning selle peale võiksid võistelda Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Ragn-Sellsi omanduses olev uus jäätmete töötlemistehas Iru põletustehas ja teised.

Kui jäätmete töötleja on leitud, korraldatakse hange jäätmevedajate leidmiseks.

„Tahame tekitada võimaluse, et turule tuleks ka uusi tegijaid. Praegu on arvestatav osa Eesti olmejäätmete käitlusturust Veolia Keskkonnateenuste ja Ragn-Sellsi käes,“ märkis Tõnu Tuppits.

Ühisteenustekeskuse võimalike tööülesannetena nimetas ta veel valdade-linnade jäätmekavade, -hoolduseeskirjade ja muu dokumentatsiooni ajakohastamist, jäätmevaldajate registri pidamist, hangete koostamist jäätmejaamade operaatorite ja ohtlike jäätmete käitlejate leidmiseks, KIKile projektitaotluste koostamist ja muud.

Projektijuhi kinnitusel on keskuse liikmete hulka oodatud ka edaspidi kõik Harjumaa omavalitsused: „Kui suudame elanikele pakutavate teenuste kvaliteeti tõsta, küll siis tuleb MTÜsse ka omavalitsusi juurde. Kuid eelkõige on loodava keskuse ülesanne oma üheksa liikme huvide kaitsmine ja nende ootuste õigustamine. Omavalitsuse suurusest sõltumata peavad Harjumaa elanikud olema jäätmevaldkonnas teenindatud sama hästi, kui näiteks põhjanaabrite soomlaste juures.“