Kuusalu rahvamajas oli aprilli lõpus töövõimereformi tutvustav teabepäev.
Kuusalu valla erivajadustega inimeste tegevusjuhendaja Anne Mölder küsis teabepäeval: „Kui reform läheb käiku nii, nagu seaduse eelnõus praegu kirjas, siis oleks vaja kolme aasta jooksul luua Kuusalu valda 75 spetsiifilist töökohta. Lisaks Loksa linna need elanikud, kes samuti vajavad sarnaseid töökohti. Ilmselgelt ei ole võimalik Töötukassal neid töökohti leida ega luua. Kas on plaanis tööle panna piirkondlik nõustaja või puude liigile vastav nõustaja?“
Töötukassa esindaja Mariliis Niidla selgitas, et piirkondlikku jaotust plaanis pole, nõustajad hakkavad tööle erivajaduste järgi. Vähemalt kord kuus peaksid töötud, kuid osalise töövõimega inimesed jõudma Tallinnasse nõustajaga kohtuma.
Kuusalu valla puuetega inimeste kaitse spetsialist Eda Muru ütles, tööhõivereformi teabepäev otsustati teha, et kodukandi inimestele anda ülevaade, millega tegu.
Päeva juhtis Samuel Golumb. Kohvilaua eest tasus Kuusalu vald.
Samuel Golumb sõnas sissejuhatuseks, et on demokraatia märk, kui ühe võimaliku seaduse üle arutatakse ja avaldas lootust, et seisukohti ka võetakse kuulda. Ta lisas, kuna järgmisel aastal tulevad riigikogu valimised, võib juhtuda, et see eelnõu ei saagi seaduseks.
Mariliis Niidla kõneles sellest, kuidas Eestis on plaanis töövõimetuse asemel hakata määrama töövõimekust: kas inimesel on täielik töövõimekus, osaline või puudub üldse. Osalise töövõimekuse puhul on toetus 180 eurot, töövõimetuse korral 320 eurot. Kui osalise töövõimega inimese sissetulek on üle 640 euro, siis eelnõu järgi saaks ta väiksemat toetust, ja kui kättesaadav summa tõuseb üle 1000 euro kuus, töövõimetoetust ei määrata.
Seni töövõimetuspensioni saanud inimestega ei tegeleks sotsiaalkindlustusamet, vaid Töötukassa, kelle nõustajad hakkavad aitama puudega inimesi sobiva töö otsimises. Plaanis on laiendada Töötukassa nõustamisteenuste ringi.
Teabepäeval osales ligi 60 inimest – töövõimetuspensioni saajaid, nende pereliikmeid, Kuusalu ja Anija valla sotsiaaltöötajaid.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke tõdes, et eelnõu järgi hakkab Töötukassa töökohta leidma, kuid ei taga, kuidas osalise töövõimega inimene tööle pääseb. Kuidas tagatakse tööandjate valmidus võtta tööle osalise töövõimega inimesi? Eelnõud on testitud Tallinnas 36 inimesega, kuid Tallinn ei ole Eesti, kus paljudes piirkondades pole tööd tervetelegi. Puudega inimesel pole ressurssi teha pikki sõite, minna linna tööle. Paljud inimesed pole seni tööl käinudki, kuidas neid tööle panna?
Ka leidis ta, et palgapiir on toetuste puhul pärssiv – puudega inimesel kuluvad suured summad oma puudest tingitud kulutusteks. Kui teatud sissetulekust alates enam toetust ei saa, võtaks see ära motivatsiooni töötada. Võiks kaaluda töölkäimiskulude vajaduspõhist toetamist.
Veel võttis teabepäeval sõna Tallinna Vaimse Tervise Keskuse rehabilitatsiooniteenuse juht Anna Petrova.
