Mida teevad meie omavalitsused, et vähem prahti metsa satuks.
Teeme Ära talgutel Anija vallas kurtsid talgulised, et ikka leidub inimesi, eelkõige aianduskooperatiivides, kes viivad oma prügi metsa alla. Sõnumitoojal paluti uurida, kuidas on korraldatud meie omavalitsuste jäätmemajandus.
Anija abivallavanem Urmo Sitsi tunnistas, et probleem on tõsine: „Kõikidel majapidamistel peab olema sõlmitud jäätmeveoleping, kaasa arvatud aianduskooperatiivides. Paraku osadel seda ei ole, kuid koostöös Harjumaa ühisteenuste keskusega loodame jõuda olukorrani, kus igal majapidamisel on leping tehtud.“
Kunagised aianduskooperatiivid, mida rahvasuus kutsutakse suvilarajoonideks, asuvad Vikipalus, Pikaveskil, Aavojal ja Araval.
Abivallavanem lisas, et tegelikult ei vii prügi metsa mitte ainult need, kellel lepingut ei ole. On ka võetud kõige väiksem konteiner ja harvem tühjendussagedus. Prügi mis ära ei mahu, viiakse ikka metsa või teistesse prügikonteineritesse. Risustajad on inimesed oma vallast ja väljastpoolt.
Ta rääkis, et koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga on võimalus kasutada programmi, mis näitab aerofotodelt inimtegevuse tagajärgi: „Sageli ei viida prügi kaugele, vaid jäetakse üsna maja lähedusse. Fotodelt on näha, kuidas mõne elamu juures on oma miniprügila. Aianduskooperatiivide omanikud on niiöelda riskirühm. Plaanime võrrelda meie jäätmeregistrit ja saadud andmebaasi ning esmajärjekorras külastada probleemseid kinnistuid ja piirkondi.“
Ohtlike jäätmete äraviimiseks tehakse Anija vallas kogumisreide, kuid mitte kõikidest asumitest ei sõida kogumisauto läbi.
Urmo Sitsi: „On välja kujunenud kohad suuremates asumites, kus võetakse jäätmeid vastu. Kui peaks mõnes kohas, kus tavaliselt reide ei tehta, tekkima selleks vajadus, teavitage valla keskkonnaspetsialisti. Paari värvipurgi pärast kogumisautot ei saadeta, aga kui saate näiteks naabritega mitme peale suurema koguse jäätmeid kokku, siis püüame leida võimaluse senist teekonda muuta.“
Küsimusele, kas Anija valda poleks mõistlik rajada jäätmejaama, vastas abivallavanem, et on kaalutud aastas kahe kogumisreidi tegemist. Enne ehitamist on mõistlik läbi arvutada, kas eeldatav tulemus ning vajaminevad vahendid rajamiseks ja ülalpidamiseks on proportsioonis: „Keskkonna saastamise eest peaksid tasuma ikkagi need, kes seda teevad, mitte kõik teised valla maksumaksjad. Ise jäätmed jäätmejaama ei lähe, selleks peab muutuma inimeste suhtumine. Täna on võimalik oma jäätmed viia Kiidu või Tallinnasse ning paljud inimesed teevad seda. Kaugus või raha puudumine ei ole õigustus looduse reostamiseks.“
Kuidas naabervaldades?
Raasiku valla ehitus- ja keskkonnaosakonna juht Alari Kruusvall ütles, et ka nende vallas on inimesi, kes viivad prügi metsa alla, kuid olukord siiski väga hull ei ole: „Prügikotte visatakse ka tee äärde maha. Meil õnneks päris aianduskooperatiive ei ole ja seetõttu on olukord parem. Kõikidel majapidamistel prügiveolepingut sõlmitud pole, aga nende arv väheneb tasapisi. Oleme mõelnud kasutada aerofoto programmi, et välja selgitada, kas kuhugi on prügilad tekitatud.“
Mis puudutab ohtlikke jäätmeid, siis Arukülas ja Raasikul on spetsiaalsed kogumiskohad, kuhu saab jäätmeid viia tasuta aastaringselt. Alari Kruusvalli sõnul tuleb mõnikord ette, et kogumispunktide jaoks mõeldud jäätmed jäetakse avalike pakendikonteinerite juurde: „See pole kõige halvem variant, sealt saame need vähemalt kogumispunkti viia. Parem ikka, kui metsa visata.“
Kuusalu vallas on Kiiu jäätmejaam, kuhu saab viia ohtlikke jäätmeid, ehitusprahti. elektroonikat. Jäätmeveo lepingud kõikidel sõlmitud ei ole. Vallavalitsus on saatnud maaomanikele meeldetuletuseks kirju, mis kohustavad sõlmima lepingu.
Loksalt jõuab Kuusalu valla territooriumile palju prügi, eriti saastatud on metsaalused umbes kilomeetri raadiuses ümber linna. Loksal jäätmejaama ei ole.
