TIIT TAMMARU: „Anija vallal on raha ka investeeringuteks.“

851

Anija vallavanem TIIT TAMMARU, kuidas on Anija vallal sel aastal majanduslikult läinud?

„Praegune vallavalitsus alustas tegevust majandus­kriisi ajal. Eelarvest moodustasid tulud 61 766 100 krooni, kulud 77 832 900 krooni, finantsinvesteeringud 16 066 800 ­krooni. Eelarve võeti sellisel kujul vastu, aga aasta alguses oli laekumine prognoositust tunduvalt madalam.

Eelarve koostamise aluseks võtsime 2009. aasta arvud, millest rahandusministeerium soovitas kuus protsenti maha arvestada. Võtsime oluliselt rohkem– kaheksa protsenti. Märtsi lõpu seisuga olime eel­arvest maas 2,4 protsenti.

Pidime leidma kiiresti, kuidas olukorrast välja tulla. Jõudsime üsna ebapopulaarse otsuseni, et peame pöörduma valla teenistujate ja hallatavate üksuste personali poole ettepanekuga, et igaüks käiks kuus ühe päeva tööl palgata. Sellise arvestusega oleks pidanud kokkuhoid tulema 2 miljonit krooni aastas.”

Kuidas vallamaja ja hallatavate asutuste personal nõustus ettepanekuga?

„Peaaegu kõik olid nõus, ka need, kes olid sunnitud ületunde tegema. Asendusvarianti lihtsalt ei olnud. Üleskutsega ei liitunud Kehra gümnaasium ja kunstide kool. Gümnaasiumi direktor lubas kooli muude kulude pealt kokku hoida, et olukorda parandada.

Puhkuserahade maksmisega raskusi ei tekkinud. Juuniks oli mahajäämus eelarvest kahanenud kahe protsendini.”

Mida veel tegite eelarve puudujäägi kaotamiseks?

„Piirasime investeeringute planeerimist. Soovitasime hallatavatel asutustel ja MTÜdel kaaluda põhjalikult investeerimise vajalikkust, sest jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja raha.

Kriisi pikkus oli ju ettearvamatu. Selle pikale kulgemisele viitab asjaolu, et tööhõive ei jõua niipea kriisieelsele tasemele. Tööandjad ei riski alalise tööjõu töölevormistamisega ja tulumaksu laekumised pole kuigi kindlad.”

Samas olete siiski teinud mõningaid investeeringuid?

„Minimaalsete vahenditega sai ühtteist tehtud. Kehra linna puhastusseadme ehitusele läks 8 500 000 krooni  ja Alavere rahvamaja katuse vahetuse jaoks 147 000  krooni. MTÜdele eraldasime 1 000 000 krooni. Varasematest investeeringutest said tehtud tänavavalgustus Anija ja Lehtmetsa külades ning mõnel Kehra tänaval. Samuti Lilli puurkaevupumpla.“

Kuidas on nüüdseks valla eelarvesse raha laekunud ja mida see kaasa toob?

„Eelarvesse laekumised on normaliseerunud. Tulumaksu oleme praeguseks saanud 29 665 190 krooni, see on 79,23 protsenti kavandatust. Laekumine vee erikasutusest on 2 563 020  krooni, eelarvesse oli kavandatud 1 304 300 krooni, seega üle miljoni krooni rohkem.

Näeme võimalusi investeeringuteks. Prioriteet on Kehra gümnaasiumi renoveerimine. Kõikide ootuste kohaselt algab see kevadel ja selleks on  ette nähtud 18 miljonit krooni, valla omaosalus on 3 miljonit krooni ning 15 miljonit loodame saada KOIT kavast. Praegu otsime projekteerijat.

Lasteaiakohti on vähe, tuleb tegutseda, et rühmi juurde teha. Tähtis on ka Kehra linna planeering. Üsna pea kuulutame välja konkursi arhitektidele linna keskuse kujundamiseks. Loodame lahendada selle käigus mitme vallainimeste huviorbiiti sattunud hoone saatuse, näiteks Keskuse tänav 3 krunt, millel asuv rehehoone läheb lammutamisele.

Kindlasti on oluline Anija valla vee ja kanalisatsiooni projekt, mille jaoks saame ELi ühtekuuluvusfondist  155 miljonit krooni, valla omaosalus on 16 miljonit krooni.

Loodame arendada head koostööd  ettevõtjatega, sealhulgas AS Horizoniga, mis on meie suurim tööandja.”

Kas on plaanis koostada lisaeelarve?

„Negatiivset lisaeelarvet ei tule, selleks ei ole praegu vajadust. Kas teeme sel aastal positiivse lisaeelarve, ei ole praeguse seisuga veel kindel.”

Kuidas koalitsioon töötab?
„Koalitsioon töötab kõikide normide ja reglementide järgi. Kindlasti tuleb tööd veelgi tõhustada, sest on vaja põhjalikult tegeleda kahe investeeringukavaga.

Üks on Kehra linna ujula ja teine algkool, mõlema ehitamine on praegu kehtivas arengukavas. Vallavalitsus on konservatiivsel seisukohal ning leiab, et tuleb põhjalikult üle vaadata ja läbi arutada, kas nende ehitamine on otstarbekas, analüüsida nende ülalpidamiskulusid ja teisi mõjutegureid.

Ka algkooli ei ole mõtet teha, kui teistes koolides on õpilaste arv langenud kriitilisest piirist allapoole. Ujula ja kooli ehituse kava pandi kokku 2005. aastal, kui majanduses oli kõrghetk. Praegusel ajal ei pruugi need plaanid olla mõistlikud.”

Anija valla koalitsioonis on valimisliidud Saab Ka Teisiti, kellel on 6 kohta, Toimekas Koduvald 2 ning erakond Isamaa ja Res Publica Liit 2 kohaga. Opositsioonis on Keskerakond, kes sai viimastel valimistel 7 kohta. Milline on omavaheline läbisaamine?

„Toimub konstruktiivne koostöö. Oleme paljudes küsimustes jõudnud kokkuleppele, aga esineb ka erimeelsusi. Üldiselt pean opositsiooni mõju igati tervendavaks.”

Sügisel küsisime pärast valimisi mitmel korral koalitsioonilepingu kohta, siis saime vastuse, et see pole veel lõplikult vormistatud? Kas leping on nüüdseks allkirjastatud?

„Leping on allkirjastatud. Vormistus ei ole veel lõplik.“

Millised probleemid vajaksid Anija vallas veel lahendamist lisaks majandusküsimustele?

„Kindlasti informatsiooni leviku küsimus. Anija valla kultuurikeskuse eestvedamisel tehakse palju üritusi ja nende kohta võib informatsiooni saada valla kodulehelt internetist. Siiski leian, et informatsiooni kättesaadavus ei ole veel väga hea ja seetõttu kipub osavõtt üritustest jääma tagasihoidlikuks.

Arvan, et infokanalite arvu peaks suurendama. Oleks vaja lehekülge, kuhu läheksid üles kõik Anija vallas asetleidvad ettevõtmised. Kindlasti on abi varsti tööle hakkavast portaalist anijalood.ee, kus on olemas foorum, milles inimesed saavad oma mõtteid avaldada ja vahetada.

Hea on see, et  meie valla inimestel on mõtteid, kuidas ja mida peaks tegema. Vallavalitsuse poole pöördutakse nendega pidevalt. Veel parem oleks kui need saaksid teoks ja eriti rõõmustaks, kui inimesed neid ise ellu viiksid.”