TARMO RÜHKA tõi Aruküla kahel suvel Honda Racing Noorteralli etapiga Eesti rallikaardile.
Tarmo Rühka luges üle-eelmisest Sõnumitoojast, et Kurgla krossiraja müra häirib üht talumeest: „Nagu tsiklimeestel, on ka rallisõitjatel vastaseid, kes ei mõista, et kogu maailm ei keerle nende ümber ja noored vajavad oma huvidele rakendust.“
Aruküla noor rallisõitja MARKUS ABRAM.
Mõne teelõigu kasutamisloa saamine on tema kogemuste põhjal suur peavalu: „Üks lõik Anija vallas Arava kandis läbib eramaad ja kuigi tee on avalikuks kasutuseks, tuleb ürituste korraldamiseks maaomanikult nõusolekut küsida ja see ei ole kerge. Seal tegime siis rahalise kokkuleppe, mujal on oldud mõistvad – saadakse aru, et me ei teeni kasumit, vaid korraldame noortesporti. Valime välja teed, mis ei ole liiga kiired ega laiad, palju muid kriteeriume on veel.“
Tarmo Rühka leitud harjutusvõimalused on Raasiku, Anija ja Rae valla kruusateedel, kus on hakanud käima ka venelased ja soomlased.
Kulukas lõbu
„Ralli korraldamisega hakkasin tegelema vend Ivari pärast. Me piirkonnas ei olegi selliseid kinniseid radu, kus saaks harjutamas käia, ja teede kasutuseks on vaja saada luba, pidada läbirääkimisi,“ jutustab Tarmo Rühka.
Kui Aruküla kandi sõitjaist tekib kellelgi kihk teha tõsisemat rajatrenni, pöördub ta Tarmo Rühka poole. Mees on kujunenud põhja regiooni noortekoordinaatoriks, sest ülejäänud lähimad aktivistid on Lõuna-Eestis. Üksi sellist kulukat ala harrastada ei saa, tõdeb rallikorraldaja – toetajaid ja ringkonda on vaja.
Rallipisiku said nii Tarmo kui tema noorem vend Ivar Rühka oma onult Toivo Rühkalt, ent vanem vend ei ole kippunud saja kaheksakümnesel kiirusel rajale ega ka peadpidi kapoti alla ehitama: „Mulle meeldib targutada ja õpetada. Nagu anekdoodis, kus müüdi kolme ahvi: üks maksis sada, teine viissada ja kolmas viis tuhat taala. Küsiti, et miks üks nii palju maksab ja vastus oli: „Tema on projektijuht, ei oska midagi teha ja õpetab teisi.“ Mina olen siis see kolmas ahv. Aga oma laiskust olen pidanud positiivseks, see viib edasi.“
Omavalitsuse, politsei ja autospordiliiduga asjaajamine on rallikorraldusest vaid üks osa, määravaim on Tarmo Rühka sõnul nii korraldusmeeskonna, rajaturvajate, teehooldajate ja lõpuks ka rahaliste toetajate leidmine. Kuna Aruküla noorteralli teisel aastal leidis võimaluse osavõtu tasu maksta ja võistelda loodetust vähem sõitjaid, maksis korraldaja Tarmo Rühka mituteist tuhat krooni kahjumit kinni omast taskust. Ja ütleb, et ei ole sellest sugugi heitunud, vaid loodab edaspidi näha paremaid aegu.
„Palju noori on alalt kõrvale jäänud, sest ralliauto kilomeeter maksab alates 350 kroonist,“ teab Tarmo Rühka. „Rehvid kuluvad, bensiin ei ole tavaline, käigukast maksab sada tuhat krooni ja vajab kolmesaja kilomeetri järel põhjalikku paarituhande-kroonist hooldust. Lisaks peab mootorit igal hooajal ümber ehitama.“
Järgmisel aastal väiksemalt
Tarmo Rühka usub, et ralli juurde võivad tee leida ka need, kes ei ole sellega lapsest saati tegelenud: „Näiteks seitsmekordne maailmameister Sebastian Loeb hakkas rallit sõitma kahekümneneljaselt, enne tegi sportvõimlemist. Nii et Ivaril on lootust veel kaugele jõuda, ta on alles 22. Liiga noorelt alustajatel võib tekkida mõnest õnnetusest jääv trauma.“
Ivar Rühka suurimat õnnelikult lõppenud õnnetust Lõuna-Eestis võib näha internetis YouTube’is, toksides sisse otsisõna „Biggest rally crash of 2009“ – Tarmo Rühka noorema venna auto lendab tiiki.
„See auto sõitis veel Aruküla rallil ja Saaremaa rallil kanti lõplikult maha. Praegu ehitame täiesti uut masinat,“ ütleb Tarmo Rühka. „Kõigepealt ootab ees Võru talveralli. Noorterallit sellisena järgmisel aastal ei tule – teeme väiksemalt ja soodsamalt: kolmeetapiline miniralli Arukülas, Paides ja Hiiumaal.“
Miniralliga plaanib Tarmo Rühka ühendada täiskasvanute- ja noorteralli, sest üksikuna ta noortevõistluses praegu piisavat jätkusuutlikkust ei näe: „Seitse osalejat oleks liiga vähe, aga ka neile noortele tahaks võimaluse anda. Meil Arukülas on mitmeid häid noori rallisõitjaid: peale minu venna Ivar Rühka veel Markus Abram, Rein Koch ja naistest Maila Vaher. Võib arvata, et kui keegi poleks võistlema organiseerinud, ei teataks neid Eesti rallimaastikul, nüüd aga on nad tegijad.“
Puhkus rallist
Nüüd, kui Tarmo Rühka puhkab rallikorraldamisest ja registreerib oma kandi mehi huvi korral vaid mõnele talvisele sõidule, saab ta rohkem pühenduda oma igapäevatööle – ehitusele ja majade soojustamisvajaduse väljaselgitamisele. Hoonete termograafia tegemiseks sai ta aastaid tagasi väljaõppe ning ostis hinnalise termokaamera ja tarkvara.
„Nüüdseks on termopiltide tegemine kaamera hinna tagasi teeninud. Praegu on hooaja algus – välis- ja sisetemperatuuride vahe peab olema viis-kuusteist kraadi, et pildil oleks näha ehitise külmasillad. Paljud on skeptilised – eestlase loomuses on, et ise tean paremini. Ega ma vägisi selgeks tee, et kui oled kolme miljoni krooniga maja ostnud, siis raatsi 2500 krooni kulutada termoanalüüsile ja tee vundament-katus vajalikest kohtadeks soojapidavaks. Nagu rallis: kui sul on auto ja sellega sõidad, tuleb ka hooldusega arvestada.“