Tall Ship Ra­ces tõi Ha­ra sa­da­mas­se 22 pur­je­lae­va

Ha­ra sa­da­mas pea­tu­nud kõi­ge suu­re­mad pur­je­kad olid ka­he­mas­ti­li­ne Fry­de­ryk Cho­pin ja kol­me­mas­ti­li­ne Po­go­ria Poo­last.

„Oli to­re jälgida AIS-süs­teemis, kui­das Tall Ship Ra­ces pur­je­kad pü­ha­päe­va, 7. juu­li õh­tul Hel­sin­gist väljusid, paljud märkisid sihtkohaks Hara sadama ja suundusid hane­reas Hara poole,” rää­kis Ha­ra sa­da­ma­kap­ten, Ha­ra Sa­dam OÜ te­gev­juht Tar­vi Velst­röm.

Esi­me­sed kaks pur­je­kat sei­sid pü­ha­päe­va õh­tul Lok­sa lä­his­tel, Ha­ra sa­da­mas­se suun­du­sid es­mas­päe­va, 8. juu­li hom­mi­kul.

Kok­ku kü­las­ta­sid kol­me päe­va jook­sul, 8.-10. juu­li­ni Ha­ra sa­da­mat 22 pur­je­kat, mil­le mees­kon­nad osa­le­vad rah­vus­va­he­li­sel pur­jeõp­pe­re­ga­til Tall Ship Ra­ces.
Re­gatt al­gas Lee­dus Klai­pe­das 27. juu­nil, 4.-7. juu­li­ni olid pur­je­kad Hel­sin­gis ning 11.-4. juu­li­ni Tal­lin­nas kol­mes sa­da­mas. Eda­si lii­gu­vad pur­je­kad Tu­ru sa­da­mas­se, sealt Ma­rien­ham­ni ja siis Poolasse Szc­ze­ci­nis­se, kus re­gatt lõ­peb 5. au­gus­til. Kok­ku osa­le­vad re­ga­tis üle 60 pur­je­lae­va 16 rii­gist ning neil sei­la­vad ko­ku 1500 pur­jeõp­pu­rit

Ku­na Hel­sin­gist lah­ku­mi­se jä­rel jäid Tal­lin­na sa­da­mas­se jõud­mi­se täh­ta­ja­ni kolm päe­va, oli pur­je­ka­te kap­te­ni­te en­di ot­sus­ta­da, ku­hu nen­del päe­va­del pur­je­laev suun­dub.

Tar­vi Velst­rö­mi sõ­nul lii­gu­ti 8.-10. juu­li­ni pea­mi­selt Hel­sin­gist eda­si Käs­mu poo­le, Nais­saa­re või Ha­ra sa­da­mas­se. Osad pur­je­kad olid ko­ha­peal pi­ke­mat ae­ga, osa­de­ga sõi­de­ti va­he­peal mu­ja­le ja tul­di ta­ga­si.

„Et­te­val­mis­tu­sed al­ga­sid mi­tu kuud va­rem. Tal­vel uu­ris re­ga­ti kor­ral­da­ja, kas Ees­ti põh­ja­ran­ni­kul on pur­je­ka­te mees­kon­na­le hu­vi­ta­vaid sa­da­maid. Tea­ta­si­me, et ole­me val­mis pur­je­kaid vas­tu võt­ma. Kas, mis kel­laa­jal täp­selt ja kui pal­ju pur­je­kaid re­ga­ti ajal meie sa­da­mas­se tu­leb, ei osa­nud kor­ral­da­ja öel­da, sest see oli kap­te­ni­te valik,“ ju­tus­tas Tar­vi Velst­röm.

Käs­mu la­hes sei­sid pur­je­kad la­hel ank­rus, sest seal­ses sa­da­mas on ve­si nen­de jaoks lii­ga ma­dal. Hu­vi­li­si vii­di Käs­mu sa­da­mast paa­ti­de­ga pur­je­ka­te­ga tut­vu­ma ja too­di ta­ga­si.

Ha­ras on sa­dam sü­gav, pur­je­ka­tel oli või­ma­lus seis­ta kai ää­res.

„Pur­je­lae­va­de mees­kon­da­de­ga tu­li kok­ku lep­pi­da koht kai ää­res, pur­je­kad tur­va­li­selt vas­tu võt­ta ja pai­gu­ta­da. Pä­ris kii­red päe­vad olid,“ kir­jel­das Tar­vi Velst­röm.

Ha­ra sa­da­ma Fa­ce­boo­kis kut­su­ti rah­vast pur­je­lae­vu vaa­ta­ma. Uu­dis­ta­jaid käis kõi­gil kol­mel päe­val. Eri­ti pal­ju oli hu­vi­li­si es­mas­päe­val, siis ja­gus sa­da­mas ja­lu­ta­jaid hi­lis­te õh­tu­tun­di­de­ni. Tul­di au­to­de­ga, kuid roh­kelt oli neid­ki, kes sõit­sid ko­ha­le oma paa­di­ga. Kõi­gil oli või­ma­lus min­na lae­va­de­le neid lä­he­malt uu­ri­ma, kui sel­leks aval­da­ti soo­vi ja pa­lu­ti mees­kon­na esin­da­ja­telt lu­ba.

Õp­pe­re­ga­ti pur­je­kad said Ha­ra sa­da­mas ol­la ta­su­ta. Kui mees­kond tun­dis hu­vi, teh­ti eks­kur­sioon nõu­ko­gu­de ar­mee en­di­se de­mag­ne­ti­see­ri­mis­sa­da­ma muu­seu­mi, rää­gi­ti aja­loos, sa­da­ma­hoo­ne ehi­ta­mi­sest, sa­da­ma taas­ta­mi­sest ning aren­da­mi­sest kü­la­lis­sa­da­maks ja pur­je­koo­li ko­du­sa­da­ma­na. Rää­gi­ti ka sel­lest, et Ees­ti suu­rim pur­je­laev, nel­ja­mas­ti­li­ne Tor­mi­lind ehi­ta­ti Ha­ra kü­las.

Tar­vi Velst­röm: „Ha­ra sa­da­mas po­le va­rem nii pal­ju suu­ri pur­je­kaid käi­nud ja pä­rast roh­kem kui sa­da aas­tat ta­ga­si val­mi­nud Tor­mi­lin­du ei ole Ha­ra la­hel tõe­näo­li­selt ka se­da­võrd suu­ri pur­je­kaid sei­la­nud.“

Kõi­ge enam pur­je­lae­vu oli Poo­last ja Soo­mest

Ha­ra sa­da­mat kü­las­ta­nud pur­je­ka­test 8 olid Poo­last. Suu­rim oli ka­he­mas­ti­li­ne pur­je­laev Fry­de­ryk Cho­pin, mis on ehi­ta­tud 1992. aas­tal, pik­kus 44,35 meet­rit, kõr­gus 36,27 meet­rit. Kol­me­mas­ti­li­ne Po­go­ria on teh­tud aas­tal 1980, pik­kus 41,10 meet­rit, kõr­gus 33,22 meet­rit.

Bri­gan­tiin Ka­pi­tan Glo­wac­ki sõi­dab merd aas­tast 1946, pik­kus 24,29 meet­rit, kõr­gus 20,24 meet­rit. Pur­je­kas Fa­ru­rej on ehi­ta­tud aas­tal 1980, pik­kus 13,64 meet­rit, kõr­gus 14,94 meet­rit.

Ka­he­mas­ti­li­ne Bo­na­wen­tu­ra on val­mi­nud aas­tal 1948, pik­kus 16,28 meet­rit. Pur­je­kas Dar Szc­ze­ci­na on 1969. aas­tast, pik­kus 18 meet­rit, kõr­gus 20,84 meet­rit. Pur­je­kas Wiel­ko­pols­ka on aas­tast 1962, pik­kus 16,70 meet­rit ja kõr­gus 17,75 meet­rit. Pur­je­kas Cy­kas on teh­tud aas­tal 1999, pik­kus 16,59 meet­rit, kõr­gus 17,80 meet­rit.

Ka Soo­mest kü­las­tas Ha­ra sa­da­mat 8 pur­je­kat. Kol­me­mas­ti­li­ne Svan­hild on ehi­ta­tud 1948. aas­tal, pik­kus 29,74 meet­rit, kõr­gus 21,34 meet­rit. Pur­je­kas Val­borg on ehi­ta­tud aas­tal 1948, pik­kus 29,79 meet­rit, kõr­gus 16 meet­rit. Tok­ka-Lot­ta ehi­tu­saas­ta on 1989, pik­kus 12,73 meet­rit, kõr­gus 19,50 meet­rit. Pur­je­kas Theia on aas­tast 2008, pik­kus 14,60 meet­rit, kõr­gus 20,38 meet­rit. Ing­rid on ehi­ta­tud aas­tal 1932, pik­kus 14,41 meet­rit, kõr­gus 17,78 meet­rit. Hen­ri­ka on aas­tast 1990, pik­kus 16,40 meet­rit, kõr­gus 23,17 meet­rit. Ka­he­mas­ti­li­ne kuu­nar He­le­na on ehi­ta­tud aas­tal 1992, pik­kus 31,80 meet­rit, kõr­gus 35,48 meet­rit. Pur­je­kas Ast­rid on aas­tast 1947, pik­kus 24,47 meet­rit, kõr­gus 23,17 meet­rit. Au­ran­tyt­to on teh­tud aas­tal 2007, pik­kus 11,70 meet­rit.

Taa­nist olid kaks pur­je­lae­va. Bet­ty on ehi­ta­tud aas­tal 1913, pik­kus 15,88 meet­rit. Ta­ra on aas­tast 1958, pik­kus 18 meet­rit, kõr­gus 21,70 meet­rit.

Hol­lan­dist pea­tus Ha­ra sa­da­mas pur­je­laev HNLMS Ura­nia ehi­ta­tud aas­tal 2004, pik­kus 23,40 meet­rit, kõr­gus 25 meet­rit.

Bel­giast oli pur­je­kas Ru­pel aas­tast 1996, pik­kus 17,55 meet­rit, kõr­gus 15 meet­rit.

Sak­sa­maalt pea­tus Ha­ra sa­da­mas ka­he­mas­ti­li­ne Jo­hann Smidt aas­tast 1974, pik­kus 32,63 meet­rit, kõr­gu 33,53 meet­rit.

Ees­tist osa­leb re­ga­til ja oli ka Ha­ra sa­da­mas ka­he­mas­ti­li­ne Hiiuin­gel, mil­le ehi­tu­saas­ta on 2018, pik­kus 16,75 meet­rit, kõr­gus 12,60 meet­rit.