
Alates 1. oktoobrist maksab Arukülas toasoe 64,80 eurot megavatt-tunni eest.
Üle-eelmisel aastal, mil osaühing SW Energia võttis üle Aruküla kaugküttevõrgu soojatootmise, müüdi seal toasooja hinnaga 83,40 eurot megavatt-tund. Vanas katlamajas toodeti sooja õlikatlaga. Kui aasta tagasi valmis uus hakkepuidukatlamaja, langes kütte hind tarbijaile 68,40 eurole megavatt-tunni eest. Käesoleval küttehooajal langetas SW Energia hinda veel, toasoe maksab Arukülas alates 1. oktoobrist 64,80 eurot megavatt-tund.
SW Energia Harjumaa piirkonnajuhi Alari Tõnissoo sõnul sõltub soojahind peamiselt hakkepuidu hinnast. Kuigi konkurentsiameti piirhind on Aruküla kaugküttepiirkonnas endiselt 88,40 eurot, kehtestati see siis, kui sooja toodeti veel õlikatlaga ning praeguseid hindu muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutub kütuse hind.
„Õliga kütmine enam hinda ei mõjuta ja õlikatel on meil katlamajas reservis juhuks, kui põhikatlaga midagi juhtub. Oleme seda kasutanud vaid siis, kui on vaja hakkepuidukatlale teha hooldust, mis eeldab katla seiskamist. Aga need on lühiajalised, mõnetunnised seisakud ja planeeritud pigem siis, kui õues on soe. Sellisel juhul on ka looduse reostamine õliga minimaalsem,“ selgitas ta.
Arukülas on SW Energia valmis pakkuma kõikidele soovijatele ka tsentraalset sooja vett, see tuleb Alari Tõnissoo kinnitusel soodsam kui vee soojendamine elektriboileriga.
Müraprobleemid lahendatud
Septembris plaanis SW Energia teha Raasiku vallas mõlemas eelmisel aastal valminud katlamajas, nii Arukülas kui Raasikul, lahtiste uste päeva. Toimumispäev oli paigas ja välja kuulutatud, kuid koroonaviiruse kasvava leviku tõttu otsustati see ära jätta.
SW Energia Harju piirkonnajuht lausus, et ettevõttel on kõikjal traditsioon oma uusi katlamaju kohalikele elanikele näidata, Arukülas ei soovitud seda teha enne, kui esimese kütteperioodiga kaasnenud probleemid lahendatud.
„Oleme Aruküla uues katlamajas kütnud ilma suuremate tõrgeteta, katkestusi esimesel küttehooajal ei olnud, kuigi trassid saime käiku anda paar päeva hiljem, kui plaanisime,“ rääkis ta.
Kuna Aruküla katlamaja ümber on korterelamud, sai soojatootja eelmisel kütteperioodil elanikelt mitmeid kaebusi. Üks mure oli katlamaja ümbruse valgusega, mis olevat paistnud kellelegi otse koduaknasse ja segas und: „Sättisime valgust natuke ümber, keerasime lampe allapoole, et valgustaks rohkem lähiümbrust ja ei paistaks nii kaugele.“
Suuremad probleemid, millega SW Energia on Arukülas pidanud tegelema, olid seotud katlamajast leviva müraga. Alari Tõnissoo kinnitas, et kevadeks leiti enamusele neist lahendused ning avaldas lootust, kui katlamaja uuesti suuremal võimsusel tööle hakkab, ei kosta sealt enam nii tugevaid helisid, mis tavaelu häiriksid.
„Katlamaja laos tekitas mürinat hüdrojaam. Isoleerisime selle villaga ja õhuvõtuavale tegime ette müratõkkekasti, et selle kaudu ei kostuks müra naabermajadeni. Häirivat häält tegi ka tuhakasti tigu, mis töötab programmi järgi ööpäevaringselt ning segas katlamaja kõrval asuvate majade elanike ööund. Balansseerisime teo uuesti ära ning toestasime vaieriga, et taas ära ei vajuks. Lisaks isoleerisime müra summutamiseks villaga. Nüüd tigu enam varasemat kriuksuvat kisa ei tee,“ kõneles Alari Tõnissoo.
Ta märkis, et Aruküla elanikkond on väga aktiivne ja probleemidest märku andnud: „Saime inimestelt info, millal müra neid häiris, ja täpse kellaaja järgi selgitasime välja, mis oli sel ajal müra tõenäoline tekitaja – ise me seal ju öösiti ei käi. Me ei saanud küll elanikke häirivaid kõiki asju kohe lahendatud, kuid oleme nendega tegelenud ning kui on vähegi mõistlikud meetmed, mida kasutusele võtta, siis oleme seda teinud.“
SW Energia piirkonnajuht lisas, et kuigi kõiki muresid ei ole ettevõte suutnud lahendada nädala-kahega, pigem kuudega, mõne asja puhul läks probleemi tekitaja välja selgitamiseks lausa kogu kütteperiood, pole Aruküla elanike ühelegi murele jäetud reageerimata.
Alari Tõnissoo tõdes, et SW Energia teistes katlamajades nii teravaid probleeme pole olnud. Aruküla eripära on see, et elumajad on katlamajast vaid 15 meetri kaugusel.