Kuusalu valla heakorraspetsialist VIRVE HAABSAAR möödunud neljapäeval Salmistul. Kuigi kolmapäeval viis prahi ära, oli juba tekkinud juurde – põõsa alt leidis katkise matkatooli. Meelehärmi tekitas lõkkease. Kui kõik hakkaksid niiviisi puid maha võtma, poleks seda ilusat paika enam kauaks.
Kui ilmad soojaks läksid, hakkas Kuusalu valla Valkla ja Salmistu randa tulema palju rahvast ning metsa alla ilmusid prahikotid-hunnikud.
Kuusalu valla majandusspetsialist Kalev Kulpson ja heakorraspetsialist Virve Haabsaar sõidavad suvel iga nädal mitu korda koos kahe heakorratöölise või Almakeskuse „usinatega“ mööda randu ja parkimiskohti ning toovad sealt kogutud prahi vallamaja juurde konteineritesse.
„Randa ning luidetele ja metsa alla jäetakse maha padjad, vatitekid, katkised matkatoolid ja -lauad, pallid, madratsid, poroloonid – kõikvõimalik, mida kaasa võetakse. Rääkimata olmeprügist. Osa on pandud kottidega suurte prügitünnide juurde, aga korjame ka ise kokku ning viime minema. Teinekord oleme pidanud laenutama Emartist järelkäru, sest prahikotid ei mahu meie Fiat Dublo kaubikusse ära. Ei oska öelda, kui palju suuri prügikotte oleme pidanud ostma, et sodi kokku koguda,“ jutustas Virve Haabsaar.
Eriti prügirohked olid rannad pärast jaanipäeva. Palju oli prahti ka sel esmaspäeval, sest nädalavahetuse kuum ilm ja soe merevesi meelitasid rahvast maale. Tullakse Tallinnast Lasnamäelt, aga ka mujalt pealinnast ning mitmelt poolt Harjumaalt.
Ehkki Valkla liivaranda korrastab puhkekeskus Valkla Rand ja Salmistul MTÜ Salmistu Paadimees, on palju koristada ka valla heakorratöötajatel. Suvitajad armastavad telkida ja lõket teha külgnevatel luitealadel. Sinna on vallavalitsus pannud sinised prügitünnid, ent prahikotte koguneb kuhjade viisi ega mahu tünnidesse ära. Kõrvale tekivad prügikottide hunnikud.
Kõige enam pahandab Virve Haabsaart viimase aja komme riputada kotid prahiga puuoksa külge. Linnud nokivad neid katki, sodi kukub maha, seda tuleb kokku koguda.
Valkla endise Romantika puhkemaja lähedast randa nimetab ta üheks hullemaks kohaks. Seal on ilus mändidega metsaalune, armastatud väljasõidukoht. Pole päeva, kui maas ei vedeleks mõnd saiapakendit või jäätisepaberit. Keegi suvitajatest peab ikka midagi maha viskama, imestab ta. Samas tunnustab, et enamik puhkajaid kogub oma olmejäätmed vähemalt ise kokku, viimasel ajal on järjest harvem selliseid lõkkekohti, kust pidutsejad on lahkunud ja jätnud pakendid koos toidujääkidega sinnasamasse peoplatsi maha.
Hoolimatud on ka need, kes panevad küladesse paigutatud taara- ning paberi- ja pakendikonteineritesse või nende juurde oma olmeprügi. Ka selle koristamine on täiendav rahakulu.
Virve Haabsaar tõdeb, et Valkla-Salmistu prügirohkuse tõttu jõuavad heakorratöötajad sõita valla teistesse rannaküladesse harva. Õnneks käib seal võõrast rahvast vähem ning külarahvas peab ise korda. Ta kiidab Tammispea, Pärispea, Kolga-Aabla inimesi – seal osatakse randu korras hoida. Paljud teisedki rannakülad on kenasti hoitud.
„Andineemes on viimasel ajal võrdlemisi viisakas ja ka Loksa lähedal Lohja järve ääres pärast seda, kui sinna sai viidud prahikonteiner,“ lisab ta.
Ühed eriti hullud kohad on parklad Valgejõel Tallinna-Narva maantee ääres suure vallakaardi juures ja Mustametsa mahasõidul. Maanteeamet pole sinna prügikonteinereid pannud, kuid prahti jäetakse. „Valgejõe-Mustametsa on me põhiring ka siis, kui rannailma pole. Neid kohti ei jõuagi me puhtaks teha, kohe tekib prügi juurde,“ tõdeb Virve Haabsaar.
Ka on kindlad teelõigud, kuhu sõitjad viskavad autodest pudeleid-pabereid, näiteks on Loksa ja Kahala teede ääred prahti täis loobitud. Sageli pannakse prügikotid Kahala endise poe juurde ja Salmistule Pedassaare aiandusühistu algusesse, ehkki seal on samuti paberi ja taara konteinerid.
Kalev Kulpson toonitab, et külakogukonnad peaksid ka ise muret tundma ja korrale kutsuma, kui satutakse nägema, et pakendikonteinerisse tõstetakse olmeprahti: „Ei pea ainult vallavalitsuse inimesed koristama. Olge tähelepanelikud, keelake või hoiatage neid, kes ei oska heakorrast lugu pidada.“
Ta rõhutab, et igasugune mahajäetud sodi tekitab vallale lisakulu. Kui prügiauto tuleb vallamaja juurest olmeprahi konteinereid tühjendama, on ootel suured kuhjad randadest ja parklatest toodud prügikottidega, nende äraveo eest võetakse lisatasu. Pluss järelkäru rendid, prügikottide ja kinnaste ostukulu, lisatasud pakendikastidesse pandud olmejäätmete eest.
