Kotka tammi omanik võttis appi Soraineni advokaadibüroo

1590
Aruküla komando HEIKO ALJASMÄE, RISTO KÄRNER, KARIN MÖLLITS, HARRI ALJASMÄE, JAAK LAANISTO otsivad abilisi, kuid suurem tööjõupuudus on Raasiku komandos. Foto Ülo Udumäe

AS Generaator ja Kotka külarahvas ei ole rahul, et Kuusalu vallavalitsus ei andnud nõusolekut vee erikasutusloa saamiseks taastamaks Kotka paisu.

Kuusalu vallavalitsus sai möödunud nädalal kirja Soraineni advokaadibüroost, vandeadvokaat Allar Jõks palub põhjendada, miks vallavalitsus otsustas tänavu 6. oktoobril mitte anda nõusolekut ASile Generaator vee erikasutuseks, et Valgejõel Kotka külas paisutada veekogu. Generaator soovib jätkata Kotka hüdroelektrijaamas elektritootmist.
Sama küsimuse esitas Kotka külavanem Iie Liivandi, kui osales oktoobri lõpus koos Kotka küla mitme elanikuga Kolgakülas toimunud kohtumisel vallavalitsusega.
Külavanem andis vallavalitsusele koosolekul üle kirjalikud küsimused – mis saab Kotka hüdrosõlmest, purunenud paisust, tühjast kanalist, tuletõrje veevõtukohast ja turismiettevõttest Kotka Forell, kui paisu ei lubata taastada.
Ta luges ette vallavalitsuse keelduva otsuse, milles viidatakse Kuusalu volikogu keskkonnakomisjoni seisukohale – ka komisjon pooldas nõusoleku mitteandmist vee erikasutusloaks.
„Kas keskkonnakomisjoni koosolek oli otsustuspädev, kui komisjoni 11 liikmest osales 4 ja puudus 7?“ küsis külavanem.
Ka soovis ta teada, miks keskkonnakomisjon ei kutsunud arutelule Generaatori ja küla esindajaid ning miks komisjon ei olnud tutvunud aasta tagasi Kotka külalt Kuusalu valla uude üldplaneeringusse esitatud ettepanekutega, need olid seotud tammi ja elektrijaama taastamisega. „Komisjoni protokollis on kogu arutelu kohta kirjas vaid neli lauset, aga meie oma külaga otseselt sõltume sellest, kas tamm taastatakse või mitte,“ nentis külavanem.

Keskkonnaamet on tammi vastu
Vallavanem Urmas Kirtsi vastas, et tammi taastamine on perspektiivitu, keskkonnaamet ei luba seda teha, vallavalitsus ja keskkonnakomisjon arvestasid keskkonna­ameti seisukohaga.
Ta küsis omakorda külavanemalt, miks külavanem küla seisukohtadest varem teada ei andnud.
Iie Liivandi vastas, Loksa ja hiljem ka Kuusalu vallavalitsused on seni arvestanud küla sooviga ja nõustunud vee erikasutusloa andmisega, et Kotkal vett paisutada: „Oleme oma seisukohta väljendanud aastast 2003, olime kindlad, et vallavõim on ka seekord meie poolel. Kui keskkonnaamet ei nõustu tõepoolest ja paisu ei taastata, oleksime vähemalt teadnud, et vallavalitsus kaitseb meid, oma valla elanikke. Valla kehtivas üldplaneeringus on arvestatud Kotka külaelanike sooviga, meie näeme oma küla tulevikku paisjärvega seotud turismitegevuses. Kotka hüdrosõlm on saanud uued omanikud, kes on valmis küla arengusse panustama, tammi ümbruse korrastama. Kevadel Kolgakülas toimunud koosolekul tutvustas Generaator variante, kuidas kalatrepp ja tamm välja ehitada.“
Ta lisas, et Kotka asub Lahemaa rahvuspargis, nagu ka suur osa teisi külasid Kuusalu vallast, sellel piirkonnal on niigi keskkonnaameti ehk riigi surve vastavalt kaitse-eeskirjale. Kui vallavõim ei kaitse niisuguses olukorras külade huve, siis sellises vallas ta elada ei soovi.

Tammi omavoliline parandamine suvel
Tänavu suvel jõudis üleriigilisse meediasse uudis, kuidas vandaalid lõhkusid Valgejõel Kotka paisu, kadusid ujumiskoht ja tuletõrje veevõtukoht, Kotka Forelli tiigid jäid veeta. Juhtunut hakkas uurima politsei. Lõhkujate kohta pole siiani selgust saadud. Kotka Forell kandis rahalist kahju, ent keskkonnaamet ei lubanud tammi ajutiselt taastada, et toitlustusettevõte oleks saanud hoida kalu tiikides suve lõpuni.
Kuusalu vallavanem ütles Kolgaküla koosolekul, et Generaator alustas tammi taastamist ehitusloata, ka see oli üks põhjus, miks vallavalitsus tegi vee erikasutusloa osas keelduva otsuse.
ASi Generaator juht Jan Niilo selgitas hiljem Sõnumitoojale, et kalakasvatusega oli kokkulepe, kuna tiigid vajavad vett, siis Kotka Forellil on õigus avarii korral asuda tammi parandama: „Paisude poste ja väravaid vahetatakse tavahooldamise käigus. Selleks pole vaja ehitusluba taotleda, seda ei jõuakski iga kord teha, eriti kui tegu on kiireloomulise olukorraga. Kalakasvatus asendas purunenud poste, ei teinud juurde uusi konstruktsioone. Selgitasime valla ehitusametnikule vastuskirjas, et tegu oli hooldustööga. Meil on Saesaarel töötav hüdroelektrijaam, seal oleme vallavalitsusega toimingud kokku leppinud. Kui Kuusalu vallavalitsus on seda meelt, et pidevalt tuleb taotleda ehitusluba paisu varjade ja postide vahetuseks, ei olegi võimalik tammi ekspluateerida. Pealegi oli Kotkal suvel avariiline situatsioon, teade sellest läks ka vallamajja, aga vandaalitseti pühapäeva öösel vastu esmaspäeva, vaja oli kiiresti tegutseda.“
Valla ehitusspetsialist Ljubov Beglova ütles toimetusele Jan Niilo kriitikat kommenteerides, et ilma ehitusloata oleks tohtinud taastada poste samaväärsete ehk puitpostidega, kuid hakati panema raudposte, see on tõlgendatav omavolilise tegevusena.
Jan Niilo kõneles ka sellest, et kuigi Valgejõgi on lõheliste jõgi ja Euroopa Liit kohustab tagama Natura aladel kalade läbipääsu kudema minekuks, on tänapäevaste vahenditega võimalik seda tagada ja paisu mõju minimaliseerida: „Nende asjade üle peaks käima arutelu keskkonnamõju hindamise raames. Kui see algatatakse, kaasnevad avalikud arutelud. Vee erikasutusluba taotlemegi selleks, et alustada keskkonnamõju hindamisega. Tahame tammi taastamisega anda külale tagasi paisjärve, veevõtu- ja ujumiskohad. Meil on maaomanike nõusolekud. Aasta alguses saadetud selgitustaotlusele tuli vallavalitsuselt toetav vastus. Eitav otsus on ka seetõttu arusaamatu, et ligi kuu aega varem saime vallavalitsuselt vastuse, millest ei olnud võimalik keeldumist välja lugeda. Nüüd aga selgus, et sama vallavalitsus ei olnud vee erikasutusloa taotlemisega nõus.“
Kotka hüdroelektrijaam ehitati 1950. aastal. Paisud ja veskid on Kotkal ol­nud alates 17. sajandist.

Keskkonnakomisjon arutab uuesti
Kuusalu volikogu keskkonnakomisjoni esimees Raul Valgiste ütles Sõnumitoojale, et sel päeval, kui arutati Kotka paisu küsimust, ei olnud materjalide seas Kotka küla ettepanekuid valla üldplaneeringusse.
„Vastavalt valla põhimäärusele piisab volikogu komisjoni otsustuspädevuseks vähemalt kolmandikust komisjoni liikmete osavõtust. 11st komisjoniliikmest osales koosolekul neli. Komisjon kaalus otsuse langetamisel ettevõtja ärihuvi ja keskkonnaameti esitatud keskkonnakaitseliste seisukohtade vahel. Otsuse langetamisel sai määravaks keskkonnaameti arvamus, et Kotka paisu näol on tegu ebaseadusliku tegevusega, mille suhtes kehtib likvideerimise kohustus. Külaelanike ettepanekud üldplaneeringu osas polnud komisjonile teada. Oleme valmis teemat uuesti arutama ning kutsuma selleks koosolekule elanike esindaja. Ilmselt toimub see koosolek detsembri alguses, novembris koguneb komisjon veel korra, aga arutame Kuusalu liivakarjääri teemat. Tuleb tõenäoliselt pikk arutelu, Kotka teemat siis põhjalikult käsitleda ei jõuaks,“ lausus Raul Valgiste.