Traditsiooniks kujunenud üritusel oli avatud 8 kohvikut.
Möödunud laupäeval olid Arukülas taas ühepäevakohvikud. Kohvikutepäevale registreerunud 12st kohvikust tehti teoks 8 ehk sama palju, kui möödunud aastal. Igaüks nendest astus üles omanäolise menüü ja temaatikaga. Päris uusi tulijaid oli seekord viis. Kui varasematel aastatel panid kohvikupidajad põhirõhu kookidele ja küpsetistele, siis tänavu oli pakutavas valikus tunduvalt rohkem soolaseid suupisteid, sööke ja erinevaid tegevusi.
Päev sai alguse Aruküla lauluväljakul, kus külastajatele jagati kätte kaardid kohvikute asukohtadega. Korraldaja Garina Toomingas tervitas koheletulnuid omaloomingulise luuletusega, andes sellega ülevaate päevakavast. Kõik kohaletulnud said jahvatada kohviveskiga, võtta talismaniks ühe kohvioa, mis tähistaks kohvikupäeva järjepidevust, ning kuulata, kuidas kohvikupidajad enda ühepäeva-ettevõtteid reklaamisid. Kohvikute vahel sõitis kaless.
Loomad ja lapsed
Aruküla laululaval avas vallavolikogu esimees Kaido Kirsip maakohviku, kus lisaks söögile sai tutvust teha taluloomadega – kanade ja kitsega. Viimast oli soovijatel võimalik koguni lüpsta.
Maakohviku perenaine HILLE KUUSKOJA hoiab kitse, keda lüpsab GARINA TOOMINGAS.
„Olen pidanud kaht poodi, aga kohvikut teen esimest korda. Mõtlesin, et toon kohale lihaveised, aga selleks oleks vaja läinud piirdeaedu,“ rääkis Kaido Kirsip.
Maakohviku menüü eristus teistest suure kohvivaliku ja kasemahlaga. „Kasemahl on vaatidesse pandud ja maitseb nagu värske mahl,“ selgitas kohvikupidaja.
Riigikogu liikme Andre Sepa pere tegi koduaiast lastekohviku, kus noorimatel päevakülalistel olid erinevad atraktsioonid. Köisraudtee, sulgpalli mängimise võimalus, kiiged, liivakast ja palju muud hõivati kiiresti. Köisraudtee osutus nii menukaks, et sellega sõitmiseks ei peetud paljuks seista järjekorras.
Kohviku perenaine Karin Sepp selgitas, et teema valikul ei tekkinud küsimustki: „Meil on endal kolm last ja tuttavatel ka lapsed. Seetõttu on me aias palju atraktsioone ja mõtlesime, et kohvikutepäeval võiks ümbruskonna teisedki lapsed neid kasutada.“
Kohviku menüü sisaldas lastele meelepäraseid toite nagu lasteburger, aga ka eksootilisemat toiduvalikut, näiteks Kesk-Ameerika rahvaste toidusedelisse kuuluvad tortilla-krõpsud. Palaval suvepäeval oli eriti hea läbimüük jäätisekokteilil, vahepeal tuli jäätist poest juurde tuua.
Päeva suurimat küpsetiste valikut pakkus Männikohvik – väikesed sarvesaiad, kass Arturi kook, rullbiskviit ja palju muud. Kohvikupidajatest koolitüdrukud Birgit Veski ja Nele Köönverk tunnistasid, et kõik peale rullbiskviidi on täielikult nende enda kätetöö. Biskviidi valmistamisel oli abis vanaema.
Aruküla põhikooli õpetaja Leena Mölsi ja vene kokandusringi tüdrukute kohvikus pakuti erisuguseid küpsetisi, aga ka vene köögist tuntud salateid ja suppe. Põhikooli ees asuvas kohvikus ei puudunud ka väike temaatiline näitus-väljapanek ja uhke samovar, millest pakuti teed. Leena Möls kinnitas, et vaatamata palavale ilmale oli teejoojaid väga palju. Nagu varasemategi ürituste puhul, küpsetasid kokandusringi tüdrukud enne kohvikutepäeva poole ööni.
Kootidel oli menu
Aruküla rahvamaja ees oli valla ehitus- ja keskkonnaosakonna juhataja Alari Kruusvall sisse seadnud Seakoodi kohviku. Nagu nimigi viitas, pakuti kohvikus barbeque ehk suitsu-grillahjus valmistatud seakoote. Tegu oli selle päeva ainukese kohvikuga, kus ei pakutud midagi magusat ega ka kohvi.
Barbeque meistri ALARI KRUUSVALLI tehtud seakoodid söödi kohvikutepäeval viimseni ära ja jäi puudugi. Foto Henry Kari
„Garina Toomingas kutsus juba möödunud aastal osalema. Kuna mul on ahi endal olemas ja barbeque on minu pikaajaline hobi, otsustasin seekord tulla,“ jutustas Alari Kruusvall.
Seakoodid osutusid nii menukaks, et poolteist tundi pärast kohvikutepäeva avamist olid kõik otsas. Seejärel pakuti ahvenat, latikat ja lõpuks ka grillvorste.
„Arvasin, et kohvikul võib olla menu, aga et nii populaarseks osutub, ei teadnud. Varusin kaks ahjutäit koote. Järgmisel aastal tuleb kindlasti rohkem tuua,“ sõnas Alari Kruusvall.
Järgmisel aastal jälle
Lisaks uutele kohvikutele olid avatud varasemast tuntud Eenpalu Muuseum-Salong. Anne Eenpalu Hellema talus esines seekord rahvusmeeskoori duett Endel ja Ants. Rahvale jagati laululehed ja kõik soovijad said kaasa laulda.
Töötas ka Vildivilla kohvik, kus kohvikutepäeva puhul pakuti igapäevases menüüs leiduvatele kookidele ja küpsetistele lisaks soolaseid suupisteid.
Kohvikutepäev lõppes perekond Trumpi öömuusika kohvikus, kus esinesid muusikutest pereliikmed ning toimus lõputseremoonia ja kohvikutepäeva tegijate tänamine.
Peakorraldaja Garina Toomingas rõõmustas kordaläinud päeva üle: „Mõtlesin, et järgmisel aastal enam kohvikutepäeva ei teegi, aga ei saa endale sellist mõtet lubada. Inimesed tahavad ja küsivad juba järgmise aasta kohta. Peab ütlema, et tase on iga aastaga läinud paremaks. See on kui üks kogukonna kokkusaamise päev, kus saab näha vanu tuttavaid ja kohata uusi sõpru.“
Ta ütles, et seekord oli palju endisi arukülalasi, kes olid külla tulnud oma vanematele. Külastajad Rae vallast uurisid, kuidas ka nende vallas võiks selline päev toimuma hakata. Maardu külastajad olid oma arvamustega nii lahked, et kiitsid kogu Raasiku valda vahva ettevõtmise eest.
Kohvikutepäeva mõnedki külastajad kinnitasid tema sõnu, kiites ettevõtmist ja kohvikutepidajate fantaasiat. Lisati, et seekord oli rohkem pere väiksematele ka mõeldud. Seni kuni vanemad kohvitasid, said lapsed tegeleda erinevate pakutavate võimalustega.
Seekordseks kohvikutepäevaks sai MTÜ Aruküla kultuuriselts 200 eurot toetust Kultuurkapitalist. Kohvikutepäeva oli kajastama tulnud ka ajaleht Postimees, lugusid ja videolõike sai internetist näha pühapäeva pärastlõunal. Igale kohvikupidajale anti meeneks väike kohviveski, kohvipakk, purk mett, korvike, tänukiri ja raamitud kohvikukaart.
