„Vald, keskkonnaamet ja riik, eraomanikud, kohalikud elanikud peaksid linnaku ala ühiselt korda tegema, Teeme Ära talgutest jääb väheks,“ tõdeb Suurpea linnaku endine elanik MIHKEL TIKS.
Ligi 15 aastat Suurpea kunagises sõjaväelinnakus ning vaheldumisi ka Krimmis elanud Mihkel Tiks kandideeris mullu oktoobris ja valiti Kuusalu vallavolikogusse. Tema valimisprogrammis olid kolm lubadust – Suurpea linnak vabastada kodututest kassidest, likvideerida prügireostus ja tagada elanikele puhas joogivesi.
Käesoleval aastal on ta saatnud Kuusalu vallamajja kaks kirja, milles juhib tähelepanu linnaku lagunevatesse hoonetesse kuhjatud prügikogustele, kodutute kasside kolooniale ning joogiks kõlbmatule kraaniveele. Ta soovis, et „vallavalitsus ja volikogu suhtuksid Suurpea probleemidesse täie tõsidusega, võtaksid küsimused arutusele ja lahendaksid seadustele vastavalt.“

Pärispea poolsaarel asuvas Suurpea linnakus on kuus korrusmaja. Neist kolm kolmekorruselist elumaja seisavad tühjalt, elatakse viiekorruselises ja kahes kolmekorruselises kortermajas. Peale elumajade on linnakus endise sõjaväeosa tühje hooneid ja varemeid. Majad ja maa kuuluvad mitmele omanikule.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt kommenteeris Sõnumitoojale, et Suurpea kodutute kasside probleemiga on pikemat aega tegelenud valla teede- ja majandusspetsialist Madis Praks, prügireostuse teemadega keskkonnaspetsialist Margus Kirss ning joogivee kvaliteedi küsimusele otsinud lahendust valla kommunaalteenuste juhtivspetsialist Peeter Narusk.
„Olen aru saanud, et väga pikka aega on linnakus valitsenud korralagedus. Plaan on minna koos volikogu esimehega sinna olukorda vaatama. Suurpea vee probleemiga oleme tegelenud aktiivselt, korteriühistute esindajad käisid vallamajas sellest rääkimas eelmisel aastal. Oleme suhelnud vee-ettevõtja Piibeleht Varahaldus OÜga, terviseamet on võtnud veeproove. Joogivee kvaliteet on seal viimase ajaga märkimisväärselt paranenud,“ sõnas vallavanem.
Üle-eelmisel nädalal käisid Suurpeal keskkonnaspetsialist Margus Kirss ja jurist-järelevalveametnik Ahti Randmere. Vana koolimaja ja lasteaia, endise staabihoone ja kahe korrusmaja omanikele on nüüd esitatud ettekirjutus sulgeda hiljemalt 13. juuniks nende omanduses olevate hoonete aknad ja ukseavad, et tõkestada vaba sissepääs, ning ehitiste väliskeskkond korda teha. Ettekirjutuse said kokku neli firmat, neist kaks on linnaku väiksemate kinnistute omanikud, suurim kinnistu kuulub kaasomanikele OÜ Prokom ja OÜ Thorsten.
„Hoonetesse veetud prahi koristamise osas ei saa kinnistute omanikele ettekirjutust teha, oluline on, et majad oleksid suletud,“ selgitas Ahti Randmere.
Valla teede- ja majandusspetsialist Madis Praks rääkis, et vallavalitsus on sõlminud Suurpea linnaku kodutute kasside püüdmiseks lepingu MTÜga Pesaleidja. Kasse on käidud püüdmas korduvalt, see on vallale maksma läinud mitu tuhat eurot.
Aastaid tagasi Loksa vallavanema ametit pidanud Madis Praks lisas: „Viimastel aastatel on Kuusalu vald panustanud Suurpea linnakusse märkimisväärselt, sinna on tehtud uus biopuhasti ja kanalisatsioon, ehitatud lava ja laste mänguväljak, heakord on palju paranenud. Teeme Ära talguteks viime linnakusse suure multilift-konteineri, nagu oleme viinud ka varem. Koristatakse MTÜ Parim Paik Suurpeal eestvedamisel. Konteinerisse kogutud prahi veame ära valla kulul. Loksa valla ajal me Suurpea linnakule sellist tähelepanu ei pööranud.“
Ringkäik koos MIHKEL TIKSIGA
Kahel koroona-aastal taas pikemalt Suurpeal elanud Mihkel Tiks ütles eelmisel reedel, kui tutvustas Sõnumitooja ajakirjanikule linnakut, et ettekirjutus on tehtud osadele tühjadele majadele, kuid elumajadest eemal asub veel mitu lagunevat hoonet ja varemeid, mis on prahti täis veetud.

„Mõned suuremahulised reostuskohad on ka peitunud võssa. Vastavat koristustehnikat kaasamata pole võimalik aastakümnetega lagunenud hoonetesse ja nende ümbrusesse kogunenud jäätmeid kõrvaldada. Kui Nõukogude sõjaväelased siit ära läksid, siis parketid läikisid, kõik jäi korda. Linnak anti vallale, vald oli veel nõrk, kohalikud ja ümbruskonna inimesed viisid hooned tühjaks. Kasutuseta jäänud majadesse hakati kandma ehitus- ja olmeprahti. Teeme Ära talgute ehk vene keeles tolokaga puhastatakse tantsuplatsi ümbrust, kuid vaja on teha palju rohkem,“ kõneles ta.
Samas kiitis Mihkel Tiks, et üht-teist on juba ära tehtud, kasse oli koloonias üle 40, tänu Pesaleidjaga sõlmitud lepingule on neid alles jäänud kümmekond. Ka tunnustas ta linnaku korteriühistuid, mis on tublid ja tegutsevad aktiivselt.
Pensionär POLINA: „Suppi saab linnaku kraaniveega juba keeta.“
Eelmisel reedel toimetasid linnaku ühe kolmekorruselise kortermaja juures mitu ehitusmeest ja mõned kohalikud elanikud. Töömehed panid tellinguid kokku, olid just lõpetanud hoonele uue katuse paneku.
Neid koristamisel abistanud 80aastane pensionär Polina jutustas, et katuse vahetus läks maksma 90 000 eurot, korteriühistu kogus remondiks vajaminevat raha pikka aega, elanikud tegid iga kuu katusefondi sissemakseid.
„Kõige suurem mure on olnud joogivee pärast,“ kurtis ta. „Vesi oli tarbimiseks täiesti kõlbmatu, juua ega süüa teha ei saanud. Pikka aega ostsime joogivett poest või tõime Nõmmeveski allikast. Me esindajad käisid vallamajas sellest rääkimas. Siis hakati tegutsema, võeti veeproove, pumbamajas tehti midagi. Viimasel paaril nädalal on vesi palju puhtam, suppi saab juba keeta, aga joogiks pole veel nii hea. Joogivett tuleb ka nüüd tuua mujalt. Lembit Reimal ostis Loksa vallalt kogu linnaku ning müüs majad ja maad jupikaupa edasi. Nüüd asume Kuusalu vallas, oleme joogiveega hädas ja ootame, et vald aitaks.“
Tema sõnul on linnaku kolm elumaja seisnud tühjalt seetõttu, et nende endisel omanikul, keda pole enam elavate seas, oli mitu naist ning tänini käivad vaidlused, kes ja mida pärib.
Uksi ja aknaid on kinni löödud korduvalt
Suurpea linnaku vee-ettevõtja Piibeleht Varahaldus juhatuse liige Toomas Uripea rääkis Sõnumitoojale, et joogivee kvaliteedi parandamiseks on tehtud koostööd terviseametiga ning umbes kuu aega tagasi käisid ameti töötajad etteteatamata kontrollkäigul: „Veeproove võeti mitmest kohast ja analüüs näitas, vesi vastab normidele. Tellisime firmalt Balrock OÜ linnaku pumbamaja ja meile kuuluva torustiku videouuringu, kõik torud on puhastatud, pumbamajast tuleb kasutuseks sobiv vesi. Julgen väita, kui kraanivesi pole ikkagi nii hea, nagu tahetakse, võib põhjus olla kortermajade torustikes. Kas ühistud on majade torustiku läbi pesnud?“
Ta tõdes, veeprobleemid on tekkinud sellest, et Eestis kehtivad vee-ettevõtjatele ühesugused nõuded ning olgu kliente 20 000, 10 000 või 200, vee kvaliteedi tagamiseks tehtavad kulutused on samad: „Vee analüüside täispakett maksab üle 200 euro. Talvel on elanikke Suurpea linnakus vähe, ühe kuuga ei saa vee tarbimise eest elanikelt seda summat kokku. Suvel on tarbijaid rohkem, aga tegelikult maksame veele peale, oleme kahjumis. Et tehtud investeeringute kulutused tagasi saada, esitasime konkurentsiametile taotluse veeteenuse hinna tõstmiseks.“
Toomas Uripea lisas OÜde Thorsten ja Prokop esindajana, et on kätte saanud vallavalitsuse ettekirjutuse tühjalt seisvate hoonete sulgemise kohta: „Neid uksi-aknaid on korduvalt kinni löödud, kuid mõne aja pärast on lauad ja vineerid taas ära viidud. Osadesse hoonetesse kuhjatakse prügi. Tegelikult võivad olla kohalikud ja võib-olla ka kaugemalt inimesed kaassüüdlased, et tühjad majad pole turvaliselt suletud ja sinna on viidud prahti. Suurpea linnaku olukord pole ainult minu kui vara omaniku probleem, vaid palju laiem. Olen valmis arutama linnaku küsimust kõigiga, kes tunnevad huvi, tahavad olukorda lahendada ja paremaks muuta.“
Ettevõtetele kuuluvate tühjade hoonete ja üldiselt kogu kinnistu tuleviku kohta märkis ta, et kavas on algatada detailplaneering, kuid tänini pole kindlat plaani, mida sinna teha: „Otsime lahendust, mis oleks tulus. Mõtteid on, aga peab veel uurima ja kaaluma. Aeg näitab, see on hästi pikk projekt.“
Suurpea linnaku elumajade osades korterites elatakse alaliselt, osad on ostetud suvitamiseks. Suvehooajal on elanikke paarsada ja rohkem, talvel mõnikümmend.