Direk­tor KRIS­TI TA­RIK: „Kuu­sa­lu koo­li väär­tu­sed kõ­ne­ta­sid mind.“

702
KRIS­TI TA­RIK: „Mõ­te, et võik­sin saa­da koo­li­ju­hiks, küp­ses aas­taid ja olen tead­li­kult sel­leks sam­me as­tu­nud.“ Fo­to Vii­ve Abel

KRIS­TI TA­RIK, alus­ta­si­te Kuu­sa­lu kesk­koo­li di­rek­to­ri­na tööd kaks nä­da­lat ta­ga­si. Mil­li­sed on esi­me­sed mul­jed?
„Mind on häs­ti vas­tu võe­tud, mul­jed on vä­ga head. On ol­nud ti­he­dad töö­päe­vad, olen tut­vu­nud koo­li­ma­ja, koo­li do­ku­men­ti­de ja ini­mes­te­ga. Soo­vin koh­tu­da eral­di kõi­gi õpe­ta­ja­te ja töö­ta­ja­te­ga, kok­ku li­gi 80 kol­lee­gi­ga. See on ae­ga­nõu­dev, aga saan vä­ga väär­tus­lik­ku in­fot. Prae­gu­seks olen jõud­nud koh­tu­da 18 ini­me­se­ga.

Tööd on pal­ju, nau­din se­da, ko­gu koo­li­pe­re on toe­tav. Ka­suks tu­leb, et koo­li eel­mi­ne di­rek­tor Vel­lo Sats jät­kab me ma­jas tööd geog­raa­fia õpe­ta­ja­na. Ole­me te­ma­ga mit­mel kor­ral koos is­tu­nud. Mit­me­su­gust in­fot on või­ma­lik lei­da ka koo­li do­ku­men­ti­dest, kuid need ei an­na eda­si emot­sioo­ne. Vel­lo Sats on ol­nud iga­ti toeks, ta oli ka di­rek­to­ri kon­kur­si ko­mis­jo­nis, ju siis lei­dis, et so­bin te­ma tööd jät­ka­ma.“

Mis ajen­das Teid, pea­lin­na ini­mest, kan­di­dee­ri­ma Kuu­sa­lu koo­li­ju­hi ko­ha­le?
„Olen küll Tal­lin­nas üles kas­va­nud, seal koo­lis käi­nud ja töö­ta­nud, kuid vii­ma­sed ne­li aas­tat ela­me pe­re­ga, abi­kaa­sa ja ka­he tüt­re­ga, Rae val­las Jü­ris.

Mõ­te, et võik­sin saa­da koo­li­ju­hiks, küp­ses aas­taid ja olen tead­li­kult sel­leks sam­me as­tu­nud. Oo­ta­sin se­da õi­get koo­li, ühe­gi tei­se ha­ri­du­sa­su­tu­se ju­hiks po­le kan­di­dee­ri­nud. Uu­ri­sin koo­li­de aren­gu­ka­va­sid, et leiaks sel­li­se, mis kõ­ne­tab. Kuu­sa­lu kesk­kool kõ­ne­tas – koo­li väär­tu­sed on ar­mas­tus, aus­tus ja areng. Leid­sin, nii­su­gu­ses koo­lis peab ole­ma õhk­kond soe ja sü­dam­lik, kui aren­gu­ka­vas­se mää­ra­tak­se sel­li­sed väär­tu­sed.

Hin­dan koos­tööd ko­gu­kon­na­ga ja tä­he­le­pa­nu pöö­ra­mist tur­va­li­se­le õpi­kesk­kon­na­le. Kõ­ne­tas ka Kuu­sa­lu koo­li sport­lik pool, hin­dan sport­lik­ku elu­vii­si. Mul­le meel­dib eri spor­dia­la­sid proo­vi­da, olen osa­le­nud Rae val­la män­gu­del, kus se­da saab te­ha – män­gi­nud sulg­pal­li, ve­hel­nud, lask­nud vi­bu.“

Osa­le­si­te koo­li­juh­ti­de jä­rel­kas­vup­rog­ram­mis, mi­da see en­dast ku­ju­tab?
„Ole­me gru­pi­ga prog­ram­mi kol­mas lend. Pä­ris lõ­pe­ta­nud me veel oma üheaas­tast koo­li­tust po­le, üks moo­dul on ees, ke­va­del jäi vii­ru­se tõt­tu ära.

Te­gu on ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi käi­vi­ta­tud ja toe­ta­tud prog­ram­mi­ga, kan­di­daa­te oli li­gi 90, va­li­ti 11. Va­li­ku­prot­sess oli pikk, kir­ju­ta­da tu­li es­see ja mo­ti­vat­sioo­ni­ki­ri, täi­ta per­so­na­li­fir­ma tes­te. Eel­dus on, et osa­le­jad po­le va­rem koo­li juh­ti­nud.

See prog­ramm on and­nud sõ­nul­se­le­ta­ma­tult pal­ju sil­ma­rin­gi avar­da­mi­se mõt­tes, meil on ol­nud tipp­koo­li­ta­jad. Grupp on toe­tav, va­he­ta­me in­fot, ne­li meist töö­ta­vad­ki ju­ba koo­li­ju­hi­na.“

Kui pal­ju Kuu­sa­lu val­da va­rem tund­si­te?
„Ran­na-ala­del olen käi­nud, ol­nud Valk­las ja Vi­ru ra­bas. Kuu­sa­lu val­da tead­sin, mõ­ned tut­ta­vad on ela­nud siin­kan­dis. Kuu­sa­lu koo­li­ga mul se­ni kok­ku­puu­teid pol­nud.“

Kas kan­di­dee­ri­mi­sel kü­si­ti Teilt, mi­da Kuu­sa­lu koo­lis võiks muu­ta või uut te­ha?
„Kan­di­dee­ri­mi­sel muu­da­tu­set­te­pa­ne­kuid ei kü­si­tud ja ma po­leks­ki veel saa­nud neist rää­ki­da. Aga üks põh­jus, miks Kuu­sal­lu kan­di­dee­ri­sin, on koo­li aren­gu­ka­vas muu­tu­va õpi­kä­sit­lu­se ideed.

Kuu­sa­lu kesk­koo­li aren­gu­ka­va prae­gu­ne pe­riood saab just lä­bi, mi­nu üle­san­ne on juh­ti­da järg­mi­se aren­gu­ka­va kok­ku­pa­ne­kut. Koo­li­pe­re on ju­ba sel­les suu­nas mõel­nud, ees­mär­ke ja aren­gu­suun­di sõ­nas­ta­nud. Need lä­he­vad kok­ku mi­nu sei­su­koh­ta­de­ga – roh­kem kes­ken­du­da õp­peai­ne­te oma­va­he­li­se­le koos­töö­le ja prob­lee­mõp­pe­le. Aren­da­da di­gi­taal­set suun­da, enam pöö­ra­ta tä­he­le­pa­nu di­gi­taal­se­le õp­pe­le ning te­ge­vus­te ees­mär­gis­ta­mi­se­le, et miks mi­da­gi tee­me. Ja mui­du­gi ka uus koo­li­ma­ja, mis toe­tab õp­pep­rot­ses­si.“

Kui­das uue algk­las­si­ma­ja pro­jekt meel­dib?
„Mul­le vä­ga meel­dib, kui­gi po­le kur­sis, mil­li­sed olid tei­sed kon­kur­si­tööd. Või­dup­ro­jekt an­nab mei­le ava­tud, kaa­saeg­se, rõõm­sa­te vär­vi­de­ga algk­las­si­ma­ja.“

Ehi­tus peaks uuel aas­tal al­ga­ma, pea­gi ha­ka­tak­se lam­mu­ta­ma õpi­las­ko­du tii­ba, kus on ka klas­si­ruu­me. Kas ju­ba tea­te, kui­das õp­pe­töö üm­ber pai­gu­ta­te?
„Se­da tii­ba asu­tak­se lam­mu­ta­ma jõu­lu­va­hea­jal, jää­me il­ma pä­ris mit­mest klas­si­ruu­mist. Te­ge­le­me tee­ma­ga, la­hen­du­si on mit­meid. Tee­me klas­si­ruu­miks raa­ma­tu­ko­gu lu­ge­mis­saa­li ja väi­kek­las­sid pai­gu­ta­me klas­si­de va­he­lis­tes­se väi­kes­tes­se ruu­mi­des­se.

Suu­rim kor­ral­dus­lik muu­tus õp­pe­töös saab ole­ma ar­va­ta­vas­ti osa­li­ne dis­tant­sõ­pe ala­tes 7. klas­si­dest. Noo­re­mad õpi­la­sed ku­ni 6. klas­si­de­ni jääk­sid koo­lis õp­pi­ma. Va­ne­mad õpi­la­sed ala­tes 7. klas­si­dest õpik­sid suu­re tõe­näo­su­se­ga ühe nä­da­la ko­dus, kaks nä­da­lat käik­sid koo­li­ma­jas ko­hal. Gar­de­roo­bi tee­me tõe­näo­li­selt va­nas­se võim­las­se. Konk­reet­sem plaan val­mib lä­hi­ma kuu või ka­he kuu jook­sul.“

Mi­da ole­te seo­ses CO­VID-vii­ru­se­ga koo­lis et­te võt­nud?
„Aeg on kee­ru­li­ne. Mu tüt­red õpi­vad Jü­ri güm­naa­siu­mis 1. ja 3. klas­sis, las­tel ei lu­ba­ta hai­gus­näh­tu­de­ga koo­li min­na, see­ga li­saks koo­li­ju­hi po­sit­sioo­ni­le näen olu­kor­da ka lap­se­va­ne­ma pil­gu­ga.

Kuu­sa­lu kesk­koo­lis tee­me sa­mu­ti en­dast ole­ne­va, et vii­rus ei le­viks. Hai­gus­näh­tu­deks loe­me kö­ha, no­hu, pu­nast kur­ku ja kui need õpi­la­sel on, loe­me te­da hai­geks ning pa­lu­me jää­da ko­ju. Puu­du­jaid on pä­ris pal­ju. Õpe­ta­jad kir­ju­ta­vad e-koo­li või­ma­li­kult täp­selt üle­san­ne­te kir­jel­du­sed ja on val­mis va­ja­du­sel õpi­la­si jä­re­le ai­ta­ma.

Õn­neks me koo­lis po­le CO­VID-po­si­tiiv­seid. Kui juh­tuks edas­pi­di, et on tea­dao­le­vaid vii­ru­se­kand­jaid, siis ko­gu koo­li me dis­tant­sõp­pe­le ei saa­da, ai­nult konk­reet­se klas­si.

Ka õpe­ta­jad on vii­ma­sel ajal hai­gus­tun­nus­te ilm­ne­mi­sel jää­nud töölt ko­ju, nen­de teh­tud CO­VID-tes­tid on õn­neks and­nud ne­ga­tiiv­se tu­le­mu­se. Ole­me õp­pe­kor­ral­dus­li­kult koos­ta­nud ni­me­kir­ja või­ma­li­kest asen­da­ja­test, olen sa­mu­ti and­nud nõu­so­le­ku min­na va­ja­du­sel asen­du­sõ­pe­ta­ja­na tun­di and­ma. Nii õpi­las­te, õpe­ta­ja­te kui ka ko­gu muu per­so­na­li osas on meil hai­gus­tun­nus­te pu­hul null­to­le­rants, hai­ge­na ei to­hi koo­li tul­la.“

Rää­giks veel Te se­ni­sest kar­jää­rist. Va­li­si­te pä­rast Tal­lin­na Prant­su­se Lüt­seu­mi lõ­pe­ta­mist 2004. aas­tal oma eria­laks tu­ris­mi ja ho­tel­lin­du­se.
„Kesk­koo­li lõ­puks os­ka­sin rää­ki­da prant­su­se ja ing­li­se kee­les, na­tu­ke ka ve­ne kee­les ning mu kin­del soov oli min­na eda­si õp­pi­ma tu­ris­mi. Se­da mit­te rei­si­mi­se pä­rast, vaid ees­märk oli tut­vus­ta­da Ees­tit vä­lis­maa tu­ris­ti­de­le, tu­run­da­da me rii­ki väl­ja­poo­le. Sain Tar­tu Üli­koo­li Pär­nu Kol­ledžis ra­ken­dus­kõrg­ha­ri­du­se tu­ris­mi- ja ho­tel­liet­te­võt­lu­se eri­alal. Ha­ri­du­ses siis ma oma tu­le­vik­ku veel ei näi­nud.

Asu­sin töö­le ho­tel­li ad­mi­nist­raa­to­ri­na, eda­si ju­ba va­he­tu­se­va­ne­ma­na, üri­tus­te ju­hi­na. Töö­ko­had läk­sid vas­tu­tus­rik­ka­maks, mind ha­ka­ti vald­kon­na spet­sia­lis­ti­na kut­su­ma koo­li­tus­te­le, hak­ka­sin põ­hi­töö kõr­valt töö­ta­ma tu­ris­mi­ma­jan­du­se õp­pe­jõu­na.

Esi­me­sed tun­nid and­sin 2008. aas­tal, iga aas­ta­ga töö­koor­mus ha­ri­du­se vald­kon­nas kas­vas. Tund­sin, et ha­ri­dus kõ­ne­tab mind roh­kem ja õpe­ta­mi­ne meel­dib. Va­ja oli pe­da­goo­gi­li­si tead­mi­si, oman­da­sin era­fir­mas töö­ta­mi­se ja õp­pe­jõu ame­ti kõr­valt Tal­lin­na Üli­koo­lis kut­seõ­pe­ta­ja ma­gist­ri­kraa­di.

Esi­me­ne põ­hi­töö­koht ha­ri­du­ses oli Tal­lin­na Tee­nin­dus­kool, kus 2015. aas­tal hak­ka­sin töö­le ma­ju­tu­se- ja ilu­tee­nin­du­se vald­kon­na ju­hi­na ning kut­seõ­pe­ta­ja­na. Käe­so­le­vast sü­gi­sest ma seal enam ei õpe­ta. Kuid edas­pi­di ta­hak­sin Kuu­sa­lu güm­naa­siu­miõ­pi­las­te­le an­da mõnd va­lik­kur­sust tu­ris­min­du­sest või ho­tel­lin­du­sest.“

Kui­das Tei­le meel­dib Kuu­sa­lu koo­li uus koo­li­vorm?
„Vä­ga meel­dib, olen koo­li­vor­mi pool­da­ja, sest koo­li­vorm on pal­ju roh­kem, kui liht­salt ühi­ne vorm – on üht­sus­tun­de, vää­ri­ku­se ja tra­dit­sioo­ni­de kas­va­ta­ja. To­re, et suu­rem osa algk­las­si­las­test kan­nab koo­li­vor­mi mõnd ele­men­ti.“

Uue koo­li­tii­va pro­jek­ti kii­da­te, ent kui­das ole­te ra­hul ko­gu koo­li­ma­ja­ga, mis on Kuu­sal­lu ehi­ta­tud aas­ta­küm­neid ta­ga­si?
„Koo­li­ma­jas ole­mi­se tun­de ku­jun­da­vad ini­me­sed, õhk­kond on vä­ga meel­div. Aga tõ­si, ma­ja va­jab uuen­da­mist. Loo­dan, et Kuu­sa­lu vald lä­heb koo­li­ma­ja re­mon­di­ga eda­si, kui alg­klas­si­ma­ja val­mib.

Kaa­saeg­ne õpi­kesk­kond toe­tab val­lae­lu aren­gut. Uus ja värs­ke koo­li­ma­ja ai­taks Kuu­sa­lu val­da tuua uu­si pe­re­sid.“