
KRISTI TARIK, alustasite Kuusalu keskkooli direktorina tööd kaks nädalat tagasi. Millised on esimesed muljed?
„Mind on hästi vastu võetud, muljed on väga head. On olnud tihedad tööpäevad, olen tutvunud koolimaja, kooli dokumentide ja inimestega. Soovin kohtuda eraldi kõigi õpetajate ja töötajatega, kokku ligi 80 kolleegiga. See on aeganõudev, aga saan väga väärtuslikku infot. Praeguseks olen jõudnud kohtuda 18 inimesega.
Tööd on palju, naudin seda, kogu koolipere on toetav. Kasuks tuleb, et kooli eelmine direktor Vello Sats jätkab me majas tööd geograafia õpetajana. Oleme temaga mitmel korral koos istunud. Mitmesugust infot on võimalik leida ka kooli dokumentidest, kuid need ei anna edasi emotsioone. Vello Sats on olnud igati toeks, ta oli ka direktori konkursi komisjonis, ju siis leidis, et sobin tema tööd jätkama.“
Mis ajendas Teid, pealinna inimest, kandideerima Kuusalu koolijuhi kohale?
„Olen küll Tallinnas üles kasvanud, seal koolis käinud ja töötanud, kuid viimased neli aastat elame perega, abikaasa ja kahe tütrega, Rae vallas Jüris.
Mõte, et võiksin saada koolijuhiks, küpses aastaid ja olen teadlikult selleks samme astunud. Ootasin seda õiget kooli, ühegi teise haridusasutuse juhiks pole kandideerinud. Uurisin koolide arengukavasid, et leiaks sellise, mis kõnetab. Kuusalu keskkool kõnetas – kooli väärtused on armastus, austus ja areng. Leidsin, niisuguses koolis peab olema õhkkond soe ja südamlik, kui arengukavasse määratakse sellised väärtused.
Hindan koostööd kogukonnaga ja tähelepanu pööramist turvalisele õpikeskkonnale. Kõnetas ka Kuusalu kooli sportlik pool, hindan sportlikku eluviisi. Mulle meeldib eri spordialasid proovida, olen osalenud Rae valla mängudel, kus seda saab teha – mänginud sulgpalli, vehelnud, lasknud vibu.“
Osalesite koolijuhtide järelkasvuprogrammis, mida see endast kujutab?
„Oleme grupiga programmi kolmas lend. Päris lõpetanud me veel oma üheaastast koolitust pole, üks moodul on ees, kevadel jäi viiruse tõttu ära.
Tegu on haridus- ja teadusministeeriumi käivitatud ja toetatud programmiga, kandidaate oli ligi 90, valiti 11. Valikuprotsess oli pikk, kirjutada tuli essee ja motivatsioonikiri, täita personalifirma teste. Eeldus on, et osalejad pole varem kooli juhtinud.
See programm on andnud sõnulseletamatult palju silmaringi avardamise mõttes, meil on olnud tippkoolitajad. Grupp on toetav, vahetame infot, neli meist töötavadki juba koolijuhina.“
Kui palju Kuusalu valda varem tundsite?
„Ranna-aladel olen käinud, olnud Valklas ja Viru rabas. Kuusalu valda teadsin, mõned tuttavad on elanud siinkandis. Kuusalu kooliga mul seni kokkupuuteid polnud.“
Kas kandideerimisel küsiti Teilt, mida Kuusalu koolis võiks muuta või uut teha?
„Kandideerimisel muudatusettepanekuid ei küsitud ja ma polekski veel saanud neist rääkida. Aga üks põhjus, miks Kuusallu kandideerisin, on kooli arengukavas muutuva õpikäsitluse ideed.
Kuusalu keskkooli arengukava praegune periood saab just läbi, minu ülesanne on juhtida järgmise arengukava kokkupanekut. Koolipere on juba selles suunas mõelnud, eesmärke ja arengusuundi sõnastanud. Need lähevad kokku minu seisukohtadega – rohkem keskenduda õppeainete omavahelisele koostööle ja probleemõppele. Arendada digitaalset suunda, enam pöörata tähelepanu digitaalsele õppele ning tegevuste eesmärgistamisele, et miks midagi teeme. Ja muidugi ka uus koolimaja, mis toetab õppeprotsessi.“
Kuidas uue algklassimaja projekt meeldib?
„Mulle väga meeldib, kuigi pole kursis, millised olid teised konkursitööd. Võiduprojekt annab meile avatud, kaasaegse, rõõmsate värvidega algklassimaja.“
Ehitus peaks uuel aastal algama, peagi hakatakse lammutama õpilaskodu tiiba, kus on ka klassiruume. Kas juba teate, kuidas õppetöö ümber paigutate?
„Seda tiiba asutakse lammutama jõuluvaheajal, jääme ilma päris mitmest klassiruumist. Tegeleme teemaga, lahendusi on mitmeid. Teeme klassiruumiks raamatukogu lugemissaali ja väikeklassid paigutame klasside vahelistesse väikestesse ruumidesse.
Suurim korralduslik muutus õppetöös saab olema arvatavasti osaline distantsõpe alates 7. klassidest. Nooremad õpilased kuni 6. klassideni jääksid koolis õppima. Vanemad õpilased alates 7. klassidest õpiksid suure tõenäosusega ühe nädala kodus, kaks nädalat käiksid koolimajas kohal. Garderoobi teeme tõenäoliselt vanasse võimlasse. Konkreetsem plaan valmib lähima kuu või kahe kuu jooksul.“
Mida olete seoses COVID-viirusega koolis ette võtnud?
„Aeg on keeruline. Mu tütred õpivad Jüri gümnaasiumis 1. ja 3. klassis, lastel ei lubata haigusnähtudega kooli minna, seega lisaks koolijuhi positsioonile näen olukorda ka lapsevanema pilguga.
Kuusalu keskkoolis teeme samuti endast oleneva, et viirus ei leviks. Haigusnähtudeks loeme köha, nohu, punast kurku ja kui need õpilasel on, loeme teda haigeks ning palume jääda koju. Puudujaid on päris palju. Õpetajad kirjutavad e-kooli võimalikult täpselt ülesannete kirjeldused ja on valmis vajadusel õpilasi järele aitama.
Õnneks me koolis pole COVID-positiivseid. Kui juhtuks edaspidi, et on teadaolevaid viirusekandjaid, siis kogu kooli me distantsõppele ei saada, ainult konkreetse klassi.
Ka õpetajad on viimasel ajal haigustunnuste ilmnemisel jäänud töölt koju, nende tehtud COVID-testid on õnneks andnud negatiivse tulemuse. Oleme õppekorralduslikult koostanud nimekirja võimalikest asendajatest, olen samuti andnud nõusoleku minna vajadusel asendusõpetajana tundi andma. Nii õpilaste, õpetajate kui ka kogu muu personali osas on meil haigustunnuste puhul nulltolerants, haigena ei tohi kooli tulla.“
Räägiks veel Te senisest karjäärist. Valisite pärast Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpetamist 2004. aastal oma erialaks turismi ja hotellinduse.
„Keskkooli lõpuks oskasin rääkida prantsuse ja inglise keeles, natuke ka vene keeles ning mu kindel soov oli minna edasi õppima turismi. Seda mitte reisimise pärast, vaid eesmärk oli tutvustada Eestit välismaa turistidele, turundada me riiki väljapoole. Sain Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis rakenduskõrghariduse turismi- ja hotelliettevõtluse erialal. Hariduses siis ma oma tulevikku veel ei näinud.
Asusin tööle hotelli administraatorina, edasi juba vahetusevanemana, ürituste juhina. Töökohad läksid vastutusrikkamaks, mind hakati valdkonna spetsialistina kutsuma koolitustele, hakkasin põhitöö kõrvalt töötama turismimajanduse õppejõuna.
Esimesed tunnid andsin 2008. aastal, iga aastaga töökoormus hariduse valdkonnas kasvas. Tundsin, et haridus kõnetab mind rohkem ja õpetamine meeldib. Vaja oli pedagoogilisi teadmisi, omandasin erafirmas töötamise ja õppejõu ameti kõrvalt Tallinna Ülikoolis kutseõpetaja magistrikraadi.
Esimene põhitöökoht hariduses oli Tallinna Teeninduskool, kus 2015. aastal hakkasin tööle majutuse- ja iluteeninduse valdkonna juhina ning kutseõpetajana. Käesolevast sügisest ma seal enam ei õpeta. Kuid edaspidi tahaksin Kuusalu gümnaasiumiõpilastele anda mõnd valikkursust turismindusest või hotellindusest.“
Kuidas Teile meeldib Kuusalu kooli uus koolivorm?
„Väga meeldib, olen koolivormi pooldaja, sest koolivorm on palju rohkem, kui lihtsalt ühine vorm – on ühtsustunde, väärikuse ja traditsioonide kasvataja. Tore, et suurem osa algklassilastest kannab koolivormi mõnd elementi.“
Uue koolitiiva projekti kiidate, ent kuidas olete rahul kogu koolimajaga, mis on Kuusallu ehitatud aastakümneid tagasi?
„Koolimajas olemise tunde kujundavad inimesed, õhkkond on väga meeldiv. Aga tõsi, maja vajab uuendamist. Loodan, et Kuusalu vald läheb koolimaja remondiga edasi, kui algklassimaja valmib.
Kaasaegne õpikeskkond toetab vallaelu arengut. Uus ja värske koolimaja aitaks Kuusalu valda tuua uusi peresid.“