STEN SEPPER Arukülast juhib Eesti mereväge

3688

STEN SEPPERI hinnangul on Aruküla hea asukohaga ja noortesõbralik alevik.


Mereväe ülem STEN SEPPER: „Kui komandöril enam põlv tööpostil ei värise, on aeg ametit vahetada.“

Eesti mereväe ülem kaptenleitnant Sten Sepper ütleb, et mereväkke sattus juhuslikult paarikümne aasta eest: „Kuid kogu see aeg on olnud väga huvitav ja ma pole kordagi oma valikut kahetsenud.“

Mereväe ülemaks nimetati ta möödunud aasta suvel ja enda sõnul tuli see talle  üllatusena: „Ise ju neid asju ei otsusta, kõrvalt vaadatakse ja hinnatakse ning pakutakse inimesele, kes tunneb oma ametit. Julgen väita, et olen seda valdkonda tundma õppinud, kõik vajalikud etapid mereväes läbi teinud, staaži on peaaegu 20 aastat.“

Aruküla elanik on ta viimased viis aastat. Elukoha valik ei olnud juhuslik, sest alevis on tal sugulased ning suur osa lapsepõlvest sai veedetud seal vana­ema ja onu juures.
Praegu elab Arukülas ka tema isa, muusik Raul Sepper.

Mereväest ei teadnud midagi
Sten Sepper õppis Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumis ning pärast seda ehitusmehaanika tehnikumis.

„1990ndate aastate alguse ajad olid imelikud, tööotsad juhuslikud. 1993. aastal läksin sõjaväkke,“ räägib ta.

Esmalt teenis aega Tallinnas vahipataljonis, mõne aja pärast sai pakkumise kandideerida Soome kadettide kooli. Ta otsustas proovida ning osutus valituks. Katsed tegi esmalt maaväkke, kuid soovitati proovida hoopis mereväkke, kus oli vabanenud kaks kohta.

„Ma ei teadnud mereväest midagi, kokkupuudet sellega ei olnud, aga otsustasin pakkumise vastu võtta ja nii sai alguse kogu mu senine karjäär.“

Sten Sepper on olnud miinijahtija komandör, staabiülem, Balti riikide miinitõrje eskaadri ülem, miinilaevade divisjoni ülem. Enne mereväe ülemaks saamist töötas ta Tartus Balti kaitsekolledžis õppejõuna.

„Kogu sellest ajast olin merel umbes kuus-seitse aastat. Inimene, kellel merega varasem kokkupuude puudub, harjub sellega ära, kui ta on muidu nii vaimselt kui ka füüsiliselt terve. Merel veedetud aeg õpetas mõndagi ning komandörina sain aru, kuidas ühel hetkel oleneb kõik sellest, kui hästi on koolis õpitud ja silmi-kõrvu lahti hoitud,“ sõnab mereväe ülem.

Ta meenutab üht olulist õppetundi: „Üks kord, mis alatiseks meelde jääb, oli siis, kui olime teel sadamasse, kütus otsakorral ja meri jäätus. Jäätuma hakkas ka laev. Laeva jäätumisel tekib samaugune efekt nagu siis, kui asetada jonnipunnile pähe mingi raskus. Ta ei tõuse enam nii kiiresti üles, kui tavaliselt.
Laeval on see väga ohtlik. Aru saime siis, kui pöörasime allatuult. Ankurdasime kiiresti laeva ja raiusime jääd laeva küljest mitu tundi.“

Amet on väljakutse
Mereväge nimetab Sten Sepper küllaltki märkamatuks väeliigiks, sest maavägede õppuste puhul on tegevust rohkem näha. Tegelikult on ka mereväes tegemisi küllaga.

„Äsja kinnitati riigikaitse arengukava. Mereväel on kavas arendada miinitõrje võimekust, suurendada koostööd liitlastega, teha koostööd politsei- ja piirivalveametiga ning demineerimiskeskustega. Osaleme ka Kevadtormis. Oleme küll väikesed, kuid liitlased hindavad me tegevust kõrgelt,“ kiidab ta.

Oma praegust ametit peab ta suureks väljakutseks, millega on vastutav nii ülemuste kui alluvate ees: „Mereväes on selline ütlus, et kui komandöril enam tööpostil põlv ei värise, siis on aeg ametit vahetada. Kui pinge kaob, tekivad lohakus ja tööõnnetused. Minul on oma uues ametis ikka pinge peal.“

Elu Arukülas talle meeldib, sest see on Tallinnast piisavalt kaugel, tundub maakohana, samas on pealinnale üsna lähedal, sinna jõuab kiiresti. Varem oli tal ametikorter Koplis, kuid 2007. aastal otsustas perega soetada päris oma elamise ning Aruküla sobis hästi.

„Meeldib, et Arukülas on lastele ja noortele palju võimalusi. Tundub, et Arukülas on rohkem noori, võrreldes minu noorpõlvega,“ nendib Sten Sepper.

Vallaelus ta enda sõnul väga aktiivselt kaasa ei löö, sest töö kõrvalt jääb aega väheks, kuid spordipäevadel on osalenud ning sellega seoses on tema nime avaldatud ka Sõnumitoojas.