MTÜ Koostöökoda ruumid Anija mõisas remonditud

2905

Muret valmistab Anija mõisahoone katus.

MTÜ Koostöökoda eestvedamisel ja Euroopa Liidu abirahade toel on renoveeritud Anija mõisa peahoone maantee-poolses otsas asuvad ruumid.

Möödunud neljapäeval toimus Koostöökoja ruumides Anija vallavolikogu istung.
Reedel oli lahtiste uste päev, külalised said tutvuda mõisa korda tehtud osaga.

Ruumide remont algas mullu jaanuaris ja lõppes detsembris. Koostöökotta saab siseneda mõisa otsauksest, rajatud on kaldtee. Esimesel korrusel on korrastatud väike fuajee, juhataja kabinet ja invatualett. Teisele korrusele viib keerd­trepp, vana trepp on lammutatud. Üleval asuvad koolitusruum, köök ja kahest ruumist kokku ehitatud kontor. Kõikides tubades on heledad krohvitud seinad ning sama tooni puitmööbel.

MTÜ juhataja Lydia Kruusmann: „Otsustasime renoveerida just mõisa kõige halvemas seisukorras oleva osa. See oli meile omamoodi väljakutse.“

Keeruline projekt
Karjääri- ja noorteinfot ning erinevaid koolitusi pakkuv MTÜ Koostöökoda kolis Anija mõisa ühte tuppa 2008. aastal ning esitas toetuse taotluse Ida-Harju teabe- ja nõustamiskeskuse ruumide renoveerimiseks.

Vabariigi valitsus kinnitas samal aastal avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaas­ajastamise investeeringute kava, kuhu oli sisse kantud ka Koostöökoja projekt. Projekti eelarve oli 4 123 806 krooni, Anija valla omaosaluseks jäi 217 042 krooni, ülejäänu tuli Euroopa Regionaalfondist. Rahataotluse ettevalmistamine, küttesüsteemi ümberprojekteerimine ja kooskõlastamine ning hangete läbiviimine võttis aega mitu aastat. Ehitustegevus algas seetõttu alles eelmise aasta jaanuaris. Ehitas Estomar OÜ, maksumus oli kokku 210 795. Inventari jaoks eraldas haridus- ja teadusministeerium lisaraha 12 782 eurot.

Lydia Kruusmann: „Projekt on olnud pikaajaline, keeruline ja energiakulukas. Korduvalt pidime mõtlema, kuidas edasi minna, sest muinsuskaitse nõuetele lisandusid ka pääste­ameti ranged nõuded. Näiteks oli vaja eraldada ruumid ülejäänud mõisast tuletõkkeustega ning päästeameti ja muinsuskaitse nõuded pidi omavahel kooskõlastama. Kuna majas puudus ühtne küttesüsteem, tuli renoveeritavale osale leida autonoomne lahendus, mida oleks võimalik integreerida hiljem kogu süsteemiga. Muinsuskaitse soovitas ehitada mõisa ahjud, kuid see oleks olnud liiga kulukas ning sellisel juhul pidanuks keegi neid ahjusid kütma.“

Nüüd on paigaldatud õhksoojuspump. Igas toas on mitu suurt radiaatorit. Ka on ruumides malmkaminad, mida saab kasutada, kui ilmad päris külmaks lähevad.

Kardetakse kevadist sula
Koostöökoja töötajate sõnul tuli ehituse käigus ette ka mitu ehmatust. Näiteks selgus, et laetalad olid mõnes kohas kuni 60 protsendi ulatuses pehkinud.

Koos ehitaja ning ehitusjärelevalve teostaja Vealeidja OÜga leiti lahendus – talad kindlustati ja proteesiti ning peaksid veel pikka aega vastu pidama.

Septembris tegi pahandust sügisene vihm. Tuli välja, et katusekivid olid mõnel pool paigast ära, kohati sadas värskelt krohvitud ruumidesse vett. Osaliselt said katusekivid paika pandud, kuid katus vajab põhjalikku remonti. Lydia Kruusmann ütles, et katus on praegu suurim mure, pööningule talvetuiskudega  kogunev lumi võib keva­del sulades remondi rikkuda.

Ta lisas, et on väga rahul ehitajatega, kes vaatamata tõrgetele ei loobunud, vaid tegid töö kenasti valmis. Kahju on sellest, et kaarega koridoriosa tuli tuletõkkeuksega sulgeda ning paljud nišid ja muud ilusad kohad vastavalt muinsuskaitse järelevalve konseptsioonile kinni katta.

„Meil on siin mõisas vaimud ka. Olen kuulnud korduvalt tühjas majas klaverimängu. Need on head vaimud, olnud meie poolt,“ lausus Lydia Kruusmann.