Kaitseliidu suurõppus oli Loksal ja Pärispea poolsaarel 25.-27. aprillini.
Suurõppusel HUNT 2014 osalenud kaitseliitlased pidulikul rivistusel Loksa linnaplatsil. Foto Päivi-Pääsu Kreutzwald
Et Loksa kandis on nädalavahetusel midagi militaarset teoksil, võisid Pärispea poolsaarele saabujad märgata laigulistest meestest ja masinatest Kolgaküla rahvamaja juures. Seal asus alates reede ennelõunast Kaitseliidu Tallinna, Harju ja Rapla malevate ühisõppuse HUNT 2014 juhtstaap.
Kaitseliitlane HERKO JÜRGENSON Kuusalust tutvustas oma lastele ROLANDILE ja MELISSALE soomukit.
Suurõppus algas reede, 25. aprilli hommikul. Esimeses faasis, mis kandis nime „Loksa evakuatsioon“, oli kaasatud Loksa linna , Kuusalu valla ja jõustruktuuride ühine kriisikomisjon. Stsenaariumi järgi avastati Loksa sadamas ühe laeva lasti hulgast merekonteinerid tundmatut päritolu lõhkeainete ja lahingumoonaga. Päästeamet alustas koos politsei- ja piirivalveameti ning kohaliku kriisikomisjoniga Loksa linna ja ümbruskonna evakueerimist. Piirkonna turvalisuse tagamiseks kutsuti appi Kaitseliit. Üksused jõudsid kohale reede õhtul.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ja abivallavanem Tõnu Ammussaar osalesid kriisikomisjoni töös vallapoolsete esindajatena, andsid nõu, kuhu küladesse võiks Loksa inimesi evakueerida.
Paugud kortermajade akende all
Laupäeva varahommikul kella 6.30 paiku nägid Loksal Nooruse ja Posti tänava elanikud paugutamise peale ärgates, kuidas ümberringi käis lahingutegevus.
Vastavalt stsenaariumile oli Kaitseliidu üksustel reede õhtul ja laupäeval tulevahetusi nii tsiviilriietes isikutega kui ka Idamaa tunnuseid kandvate sõduritega. Õppust jälgisid Helsingi reservväelaste esindajad ja USA vaatlejad.
Kaitseliitlased olid jaotatud vastasteks, kelle masinad olid märgistatud suurte punaste ristidega, ning omadeks, kel eristav märgistus puudus. Kohtunikud liikusid valgete tunnustega sõidukitel.
Paugutamist ja laigulisi kaitseliitlasi sai palju kuulda-näha peale Loksa ka Viinistu, Turbuneeme, Kasispea, Kolgaküla ja Vihasoo külades. Viinistu sadamas harjutati dessanditõrjet. Kõmakaid ning täristamist kostis Eru lahe ääres üle mere Vihasoosse ja Tammispeale ning kaugemale. Pühapäeval tuul pööras, siis said Loksal käinud paugutamise peale äratuse ka Hara ja Virve rahvas.
Reidil seisis mereväe miinilaev, osales päästekaater. Kaasatud olid helikopterid.
Õppust kajastati laupäeva õhtul Aktuaalses Kaameras.
Lõpurivistus Loksa linnas
Pühapäeva keskpäevaks kutsuti kohalikke elanikke HUNT 2014 pidulikule lõpetamisele Loksa linnaplatsile. Mängis Tallinna maleva puhkpilliorkester. Kaitseliitlased tutvustasid enne rivistust relvi, uurida sai soomukit ja muid masinaid. Naiskodukaitsjad pakkusid rahvale sõdurisuppi.
Kaitseliitlasi ja abilisi tänas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili. Ta rõhutas kaitseliitlaste kaitsetahet: „Meil on alati midagi rohkem kui on vaenlastel – see on kaitsetahe. Tänan, et rakendasite vaba aega, oskusi ja tahet kodumaa kaitsmise eesmärgil.“
Tervitused lugesid ette Loksa linnavolikogu esimees Rein Heina ja Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar.
Rohkem oli linnaplatsil näha külade inimesi ja Loksal elavaid eestlasi. Venekeelne elanikkond oli toimunust eelnevalt informeerimata, tõdes noor vene pere, kes sattus platsile juhuslikult, kuna tulid poodi. Kohalikus kaabel-TVs õppuse kohta teadet polnud, aprilli alguses Loksa Elus avaldatud infot ei märgatud või ei mäletatud. Kuulutused olid eestikeelsed.
Pereema kirjeldas, et esialgu laupäeval ehmusid, aga siis meenus, reede õhtul oli Loksal näha laigulistes vormides mehi-naisi ning arvasid, et ju jälle õppus, neid on Loksal olnud viimasel ajal mitu. „Koos pojaga vaatasime paar tundi huviga aknast, kuidas väljas toimetati.“
Rivistusel fotoaparaadiga ringi liikunud vene noormees ütles, et tema nägi teadet õppustest Loksa linna kodulehelt, ent kinnitas samuti, et vene elanikkond oli hoiatamata: „Minu meelest mingit erilist ehmatust ega hirmu rahva seas polnud. Õppusi on siin tehtud ka varem. Loksa on vaikne koht, sündmus andis mõneks ajaks memmedele kõneainet.“
Kaitseliidu Tallinna maleva staabist kommenteeriti, et elanikkonna teavitamise osas loodeti Loksa linnavalitsusele. Õppuse toimumise pressiteated edastati varakult.
Miks just Loksal?
Kaitseliidu Tallinna maleva väljaõppeülem, õppuse planeerinud nooremleitnant Erki Vaikre, kelle kodu on Kolgas, ütles, et suurõppust hakati ette valmistama pool aastat varem: „Tegu on korralise õppusega. Kui küsite, kas Ukrainas toimuv ajendas meid sellist õppust läbi viima, siis nii ei ole. Sarnase stsenaariumiga õppuse, kus oli vaja merd, sadamaid, suuremat asulat, sügavat metsa, teedevõrku ja teedeta metsi, tegime Harjumaal kaks aastat tagasi Paldiskis ja Pakri poolsaarel. Kuna siis olid kaasatud osaliselt samad üksused, ei tahtnud korrata. Analoogset valikut pakkus Pärispea poolsaar“
Ta märkis, et keskkonnaametist küsiti, miks tullakse Lahemaa rahvusparki: „Me vastus oli, et ka Lahemaa on osa Eestist ning piiranguvööndis on vaja harjutada.“
Tallinna maleva asepealik leitnant Madis Milling lisas, et lahingkonfliktis on reegel – iial ei tea, kuhu tegevus liigub. Varahommikul algav lahing on häiriv kõigile, aga selliste harjutuste kaudu õpitaksegi rahvast kaitsma.
Kaitseliitlane HERKO JÜRGENSON: „Loksa ümbruse metsad on prügi täis.“
Kuusalu elanik, kaitseliitlane Herko Jürgenson osales õppusel Harju maleva Männiku malevkonna koosseisus. Ta kõndis Loksal enne rivistust koos laste ja abikaasa Ewelyniga Kaitseliidu masinate juures.
Herko Jürgenson jutustas, et on Kaitseliidus 2007. aastast, õppustel osalenud rohkem metsades, aga varemgi on harjutatud asulate kaitset: „Loksa ümbruses hakkas silma, et kilomeetri raadiuses on metsad väga mustad. Loksa linn on puhas, metsades nägime prügihunnikuid.“
Õppuste kohta sõnas ta, et ikka osaleb, kui vähegi saab. Abikaasa ütles, et mees käiks rohkemgi õppustel, kui poleks peret.