Kuna taotluste kogusumma oli väiksem, kui jagamiseks eraldatud, saavad abiraha kõik taotlejad.
Hajaasustuse veeprogrammist taotles Raasiku vallas toetust 7 majapidamist. Vallavalitsus moodustas nende läbivaatamiseks komisjoni, kuhu kuulusid vallavalitsuse liikmed Andre Sepp, Anne Varbla, Silvi Raud, Liivi Puumets ja Ardo Niinre ning keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall ja arenguspetsialist Tiina Sergo.
Lisaks hajaasustuse veeprogrammi programmdokumendis sätestatud tingimustele otsustati Raasiku vallas eelistada majapidamisi, kus elavad püsivalt alla 10-aastaste lastega pered, invaliidid ja/või pensionärid.
Piirsummaks ühe majapidamise kohta kinnitati 35 000 krooni, millest 17 500 krooni moodustab riigi- ja 17 500 krooni vallapoolne kaasfinantseering. Ülejäänu peab olema omaosalus.
Komisjonil oli jagada 200 000 krooni – 100 000 krooni vallaeelarvest ning teist sama palju riigilt saadud raha. Taotlusi esitati ja otsustati rahuldati kokku 191 379 krooni suuruses summas.
Arenguspetsialist Tiina Sergo selgitas – kuna komisjonil oli raha jagada rohkem, kui oli taotluste kogumaht, ei hakatud taotlejaid pingeritta seadma, vaid raha said kõik soovijad. Eelnevalt käis komisjon kõik majapidamised läbi ning veendus, et raha küsitakse õige asja jaoks.
„Maitsesime vett ja vaatasime salvkaeve,“ sõnas ta.
Maksimumsummat 35 000 krooni taotlesid ja said Sirje Oll Pikaverest ja Ardo Remmelgas Kiviloo külast. Mõlemad soovisid seda puurkaevu rajamiseks ja veetõsteseadmete paigaldamiseks. Evi-Auguste Järvsoole Pikaverest eraldati puurkaevu rajamiseks ja veetõsteseadmete paigaldamiseks 33 966 krooni.
Kairi-Remmel Lilleorg Igavere külast saab 33 007 krooni joogiveetorustiku rajamiseks ning veetõste- ja puhastusseadmete paigaldamiseks ning Koidula Kont Kiviloo külast puurkaevu rajamiseks 22 318 krooni.
Kaks taotlust esitati vee kvaliteedi parandamiseks. Allar Jõõts Kalesi külast saab rauaeraldusfiltri soetamiseks ja paigaldamiseks 20 328 krooni ning Martin Tiidelepp Järsi külast 11 760 krooni.
Kõigiga, kelle taotlus rahuldatakse, võtab vallavalitsus sel nädalal ühendust ning kutsutakse sõlmima lepingud, kus on kirjas, millal töid alustatakse ning millal peavad need olema lõpetatud. Eelmisel aastal oli tööde tähtaeg üks aasta alates lepingu täitmisest. Pärast seda tuli kolme kuu jooksul esitada kulude aruanne.
„Sel aastal püüame panna lühemad tähtajad kui eelmisel aastal. Siis jäi otsuse tegemine hilja peale ning töödega saadi alustada alles kevadel. Nüüd jõuab kaevu rajada veel sügisel,“ rääkis Tiina Sergo.
Ka lõpparuande esitamiseks soovitakse nüüd panna tähtaeg üks kuu pärast tööde lõpetamist. See on arenguspetsialisti sõnul parem nii vallavalitsusele kui inimestele endile. Esialgu antakse taotlejale 90 protsenti toetusrahast, ülejäänud 10 protsenti saavad nad kätte pärast lõpparuande esitamist.
