
„Ka meie MTÜ toetab Eesti kaitsevõime tugevdamist, kuid seda ei saa teha inimestega arvestamata,“ ütles Soodla Kaitseks MTÜ juht MERLE HENDRIKSON.
Märtsis asutasid Anija vallas Raudoja külas elav Merle Hendrikson ning Kuusalu vallast Kursi külavanem Kairi Loit mittetulundusühingu Soodla Kaitseks, mille peamine eesmärk on seista Soodla harjutusvälja mõjupiirkonnas elavate, töötavate ja puhkavate inimeste õiguste eest.
Raudojal elab Merle Hendrikson 2018. aastast, kuid eri-planeeringuga tema kodust kolme kilomeetri kaugusel asuvale Soodla harjutusalale kavandatust sai teada alles tänavu veebruaris, kui Pillapalus toimus sellel teemal kodukandirahva kokkusaamine.
„Vaatasin nädalapäevad hiljem koosoleku salvestust ning avastasin, et 2015. ja ka 2019. aastal antud lubadused enam ei päde. Kõik varasemad numbrid on korrutatud kahe või kolmega – kui varem räägiti laskeharjutustest 70-90 päeval aastas, siis nüüd kavandatakse neid juba 300 päeval aastas, ning 2015. aastal öeldi, et kindlasti on vaja üht, võibolla ka kaht ühendusteed keskpolügooniga, siis nüüd on vaja juba kolme,“ rääkis Merle Hendrikson.
Kui elanike sotsiaalmeedia suhtlusvõrgustikus käis arutelu, milliseid ettepanekuid Soodla harjutusvälja eriplaneeringu kohta esitada, töötas ta läbi kaitseministeeriumi lehel olevad Soodla eriplaneeringuga seotud kõik dokumendid: „Alles siis silmad avanesid, mis siin toimuma hakkab – 150 000 ruutmeetrit ehituspinda, kuni 100 kuni 30 meetri kõrgust hoonet ehk sisuliselt uus sõjaväelinnak. Panime kirja kõik kogukonna ettepanekud ning saatsime õhtul kaitseministeeriumile. Seejärel otsustasime grupi elanikega, et loome inimeste kaitseks MTÜ.“
Merle Hendrikson selgitas, et Soodla Kaitseks MTÜ eesmärk on seista nii kohalike kui nende inimeste huvide kaitsmise eest, kes käivad Tallinnast ja Põhja-Eestist sealkandis puhkamas, samuti piirkonnas tegutsevate turismiettevõtete eest.
MTÜ juhatusse kuuluvad lisaks temale ja Kairi Loidile Härmakosu külavanem Viktor Kropatšjov, Vahur Värk Aegviidust ja Ivar Männik Vikipalust Anija vallast ning Riina Orgla Kuusalu vallast Hirvli külast. Laiendatud juhtkonda, kellega iga kahe nädala tagant kokku saadakse, kuulub ligi 15 liiget.
MTÜ soovib koostöös kohalike omavalitsustega jõuda koostööni otsustajate ehk vabariigi valitsuse ja kaitseministeeriumiga.
„Eraldame kaitsekulutusteks aina suuremaid summasid. Kohalikega, kelle arvelt seda kõike tehakse, tuleb teha koostööd – meil peab olema diskussioon ning midagi peab siinne piirkond ka vastu saama, mõni kiigeplats ei ole piisav,“ ütles Merle Hendrikson.
MTÜ peateema – müraprobleem
Kõige olulisem harjutusväljakuga seotud teema on kohalike jaoks müra. Merle Hendrikson märkis, kui eriplaneeringu keskkonnamõjude hinnangus on Soodla harjutusväljal laskeharjutuste ajal tekkivaks müraks arvestatud päevasel ajal keskmiselt 65 ja öisel ajal keskmiselt 55 detsibelli, siis haubitsad, millega kavatsetakse Soodlas tulevikus laskma hakata, tekitavad 180detsibellist müra.
„Mürauuring peab olema reaalne, mitte paberil programmi järgi arvutatud. Enam ei piisa kahe või kolme meetri kõrgustest müratõketest, raskerelvade puhul peavad need olema vähemalt 9-10 meetri kõrgused,“ sõnas ta.
MTÜ teine eestvedaja Kairi Loit kinnitas, et praegugi on laskmisharjutustega kaasnevad müra ja vibratsioon suur mure. Möödunud nädala kolmapäeval ja neljapäeval kostsid paugud keskpolügoonilt, vibratsiooni oli tunda ka Kursi külas. Veel häirib sealseid elanikke asjaolu, et järjest vähem on laskeharjutuste tõttu päevi, kui saab harjumuspäraselt minna metsa jalutama, suvel marjule, sügisel seenele, külas marja- ja seenemetsi pole.
Kairi Loit: „Väidetakse, et kohalikke elanikke kaasatakse, aga tegelikku kaasamist ei ole. Info jagatakse õppustest oluliselt väiksemale ringile, kui jääb mõjupiirkonda. Järgmisel nädalal Soodla harjutusväljakul planeeritavast õppusest ja selle mahust sain teada juhuslikult. Saame aru, et kusagil tuleb kaitsejõududel harjutada, aga kohalike inimestega peab arvestama.“
Merle Hendrikson lisas, et kindlasti tuleks kokku leppida, millal ja mis kellaaegadel võib laskeharjutusi teha. Eelmisel nädalal kostusid tema koju 23 kilomeetri kaugusel keskpolügoonilt tugevad mürtsud pool tundi enne südaööd. Isegi öörahust ei hoolita, tõdes ta.
MTÜ soovib kohalikele elanikele ka talumistasu ning kinnisvaraväärtuse kahanemise tasu juhuks, kui harjutusvälja piirkonnas elavad inimesed sealset müra enam ei talu ja soovivad mujale kolida. Omavalitsustele mõeldud leevendustasud peaksid MTÜ liikmete arvates samuti olema senistest tunduvalt suuremad.
Peale müra on piirkonna elanike MTÜ jaoks väga oluline, et ei kehtestataks Soodla harjutusvälja laiendatud ohuala ning harjutusvälja ja keskpolügooni kolmest kavandatud ühendusteedest jääks tegemata lõunapoolne, mis võtaks kohalikelt elanikelt võimaluse kasutada Soodla veehoidla lõunakallast puhke- ja ujumiskohana ning lõhuks Kõrvemaal spordirajad.
Kairi Loit rääkis, et planeeringu eskiisi järgi on Tallinna-Narva maanteelt Soodla harjutusalale üks võimalik juurdepääsutee kavandatud läbi Kursi küla, kuid tee on liiga kitsas.
„Eskiisi järgi kulgeb see ligipääsutee Kahala viaduktist mööda riigi maanteed läbi Kursi küla kuni Aru külas asuva RMK rajatud teeni, mis viib Soodla harjutusvälja alale. Meie küla läbiv vallatee ei ole mõeldud raskeveokitele, vallavalitsuse algatusel on sinna pandud liiklusmärk 15 tonni piiranguga. Raskemad masinad lõhuvad rohkem, tee remont jääb ministeeriumi praeguse versiooniga valla kanda, kuna juurdepääsuteid eriplaneeringus ei käsitleta. Avalikul arutelul ütlesid kaitseministeeriumi esindajad, et võimalikud juurdepääsuteed Tallinn-Narva maanteelt ei ole planeeringu osa, nende teede kasutamise mõju ja lisanduvaid riske kohalike elanike jaoks ei hinnata. Samuti lisati, et tegu on avalike teedega, liiklejatel tuleb järgida liikluseeskirju. Kursi küla läbival teel on must kate, tee laius on umbes 5 meetrit, jalakäijal pole ruumi kõrvale astuda. Kuigi Kuusalu vallamajas 28. veebruaril toimunud kohtumisel väideti, et tee on 7 meetrit lai ja musta kattega, seega sobiv,“ kirjeldas ta.
„Ma ei näe ka ühtegi head varianti selle tee laiendamiseks, ilma, et tuleks hakata ümber ehitama elektriliine või vähendada kellegi õueala. Kursi küla läbiva tee äärde jääb 12 majapidamist, osad elumajad on teele väga lähedal. Inimesed kõnnivad sellel teel jala, sõidavad jalgrattaga. Kõige õigem ja ohutum oleks, kui kaitseväe masinatele ehitatakse eraldi juurdepääsutee, mis jääb elumajadest kaugemale, nagu on seda tehtud Läsna külas.“
„Punased jooned“ ja koostöö valdadega
Soodla Kaitseks esindajad on kohtunud nii Anija kui Kuusalu vallavanemate ja volikogu esimeestega. Merle Hendrikson sõnas, et nende huvid kattuvad ning käesoleval nädalal on kavas kolmepoolne kohtumine – kahe omavalitsuse juhid ja MTÜ esindajad.
„Paneme paika nii-öelda punased jooned, mis on omavalitsuste ja inimeste jaoks kõige tähtsamad,“ sõnas Merle Hendrikson.
Ta täpsustas, et tegelikult on need juba paberil, kuid kaitseministeeriumile tahetakse oma soovid edastada väga konkreetselt ja koos arvudega: „Meil ei ole vaja enam kellelegi oma sõnumit viia, ettepanekud eriplaneeringu eskiisi osas oleme juba teinud. Nüüd tuleb konkreetselt küsida – mille osas ja kui palju ollakse meiega nõus kokku leppima.“
Veel on kavas arutada, kas kaasata Kadrina ja Tapa valla juhid, sest harjutusaladelt kostuv müra mõjutab ka sealseid elanikke.
MTÜ kutsub liituma
Möödunud nädalast on Soodla Kaitseks MTÜ-l oma koduleht soodlakaitseks.ee, mille kaudu hakatakse jooksvalt jagama asjakohast infot. Kodulehe kaudu saab saata MTÜga liitumise avalduse, võimalus on ka liikmeks astumata MTÜ tegevust rahaliselt toetada. Liikmeks võetakse kõiki soovijaid, mitte ainult piirkonna elanikke.
Ühingu raha eest on kavas palgata advokaat juhuks, kui kaitseministeerium ei ole valmis kompromissideks.
„Sel juhul oleme valmis pöörduma kohtusse, et Soodla harjutusvälja eriplaneeringu koostamise protsess peatada, kuni selle õiguslikkus saab selgeks,“ kinnitas Merle Hendrikson.
Lisaks on MTÜl plaanis tellida Soodla harjutusala kohta sõltumatu mürauuring, milles arvestataks välja, kui kaugele kavandatava tegevuse mõju hakkab ulatuma, milline on selle mõju inimeste tervisele, millised kaitsevallid peaksid müra summutamiseks olema.
Kuusalu Kroonika intervjuu kaitseministeeriumis
Raul Valgiste Kuusalu Kroonikast küsitles eelmise nädala neljapäeval kaitseministeeriumi innovatsiooni osakonna juhatajat Miiko Perist. Kuusalu Kroonika teeb Kuusalu valla 2023. aasta kroonikafilmi viieminutilise lõigu Soodla harjutusvälja eriplaneeringust ning edaspidi on kavas samal teemal kokku panna dokumentaalfilm.
Küsimusele, kas Soodla harjutusvälja laiendamisele oleks alternatiive, vastas Miiko Peris, et Eesti kõik harjutusalad on juba koormatud ning seoses vajadusega luua laiem julgeolekukeskkond tuleb neid laiendada. Ka Läti ja Leedu harjutusväljad on koormatud ning neid laiendatakse.
Eriplaneeringu kohta esitatud ettepanekute arvesse võtmise teemal esitatud küsimuse peale lausus ta, et Soodla veehoidla osas kaalutakse lõunakalda vabastamist planeeringualast ning kaalutakse ka keskkonnaga seotud ettepanekuid.
Anija ja Kuusalu vallavanemad kommenteerivad
Anija vallavanem Riivo Noor ütles, et Soodla Kaitseks MTÜ esindajad käisid tema ja volikogu esimehega vallamajas kohtumas ülemöödunud nädalal.
„Rääkisime, mis on meie ja mis nende ootused seoses Soodla harjutusvälja eriplaneeringuga. Kõnelesime ka valla võimalikust rahalisest toetusest MTÜle,“ sõnas vallavanem.
MTÜ küsis, kas vallal oleks võimalik neid rahaliselt toetada, kui tahavad palgata juristi või riigi vastu kohtusse minna. Riivo Noor selgitas, et seda saab otsustada vallavolikogu: „Oleme saanud Soodla harjutusvälja eest talumistasu ning leidnud, et see peaks minema sealse piirkonna hüvanguks. Alguses planeerisime toetusraha kasutada sinna kergliiklustee projekteerimiseks, aga võib ka arutada, kas anda piirkonna elanike huvide kaitsmiseks. Loodan siiski südamest, et jõuame läbirääkimistega kompromissi ja kokkulepeteni ega tule kohtusse minna.“
Riivo Noore sõnul kõneldi kohtumisel Soodla Kaitseks esindajatega ka edasisest tegevusest, kellega ja millal kohtuda, et kohalike häält kuulda võetaks. Vallavanem soovib kohtuda nii Kaitseinvesteeringute Keskuse kui kaitseministeeriumi esindajatega: „Ootame, kui uus valitsus paigas, et võimalikult kõrgel tasemel saaksime hakata läbirääkimisi pidama.“
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt kommenteeris, et Kuusalu vallamajas vaadati Soodla Kaitseks esindajatega kohtumisel möödunud nädalal koos volikogu esimehega läbi MTÜ põhiseisukohad ja jõuti järeldusele, et aetakse sama asja: „Peamised probleemid on juurdepääsuteed ja müra, mis mõjutab lähialasid, aga ka laiemalt vallaelanikke. Harjutusvälja lähedusse jäävate külade elanike turvalisuse tagamiseks oleks vaja rajada juurdepääsuteede äärde kergliiklusteed või teha kaitseväe masinate jaoks eraldi tee.“
Vallavanema sõnul oleks Narva maanteelt kõige parem ja inimestele vähem häiringuid tekitav juurdepääsutee Kemba tee, mis on selleks otstarbeks rajatud: „Ühe variandina on harjutusvälja eskiisis pakutud ka Liiapeksi teed, kuid see on tagasihoidlikus korras kruusatee, mida vald greiderdab kord aastas. Liiapeksi teega seoses on lahendamata ka turvaline peale- ja mahasõit Narva maanteelt, esmalt peaks selle välja ehitama.“
Ta lisas, et kindlasti keskendutakse ka õiglase kompensatsiooni küsimustele – kompenseerimisest omavalitsusele, samuti lähikülade elanikele. „Leppisime kohtumisel kokku, et arutame edasisi samme ühiselt käesoleval nädalal Anija vallamajas,“ lausus Kuusalu vallavanem.