SÕNUMITOOJAS 30 AASTAT TAGASI – Lood las­te­saa­te Raa­si­kult pä­rit näit­le­ja­test, Keh­ra kor­te­riü­his­tu­test

Sõ­nu­mi­too­ja 29. märt­sil 1995, nr 12 (21)

ETV las­te­saa­tes män­gi­sid Raa­si­ku neiud
ETV las­te­saa­te „Tsur­ra-Mur­ra“ print­ses­si­de Li­li­li ja To­ri­li õi­ged ni­med olid Au­le Ta­li ja Ma­ris Kilk. Raa­si­kult pä­rit Au­le Ta­li käis Bas­tio­ni moe­koo­lis, sel­le tant­sut­ree­ner asu­tas „Las­teek­raa­ni“ tant­sus­tuu­dio ja kut­sus sin­na moe­koo­li tüd­ru­kuid. Ma­ris Kilk läks tant­sus­tuu­dios­se Au­le Ta­li kut­sel. Seal pa­ku­ti või­ma­lust osa­le­da print­ses­si­de­na las­te­sar­jas „Tsur­ra-Mur­ra“. Ma­ris Kilk ju­tus­tas, et grim­mi kiht on näol li­gi sen­ti­meet­ri pak­su­ne, tä­na­va­le sel­le­ga ei jul­geks min­na. Esial­gu män­gi­ti print­ses­se Es­to­nia teat­rilt te­le­vi­sioo­ni­le an­tud klei­ti­des, hil­jem saa­di uued klei­did. Kü­si­mu­se­le, miks neiud läk­sid Raa­si­ku põ­hi­koo­list õp­pi­ma Tal­lin­nas­se West­hol­mi güm­naa­siu­mis­se, in­terv­juu ajal olid nad ka­hek­san­da klas­si õpi­la­sed, vas­tas Au­le Ta­li, et Raa­si­kult min­di lin­na­koo­li viie­ke­si. Kui põ­hi­koo­lis ol­la ju­ba Tal­lin­na koo­li õpi­la­ne, on seal liht­sam eda­si pää­se­da kesk­koo­li klas­si. Ma­ris Kilk üt­les, et lin­na­koo­lis on ran­gem kord ja õpi­la­sed ak­tiiv­se­mad, kõik te­ge­le­vad va­bal ajal mil­le­ga­gi.

Keh­ras võiks alus­ta­da kor­te­riü­his­tu­te loo­mist
Keh­ra abi­lin­na­pea Ants Siil kir­jel­das, kui­das Keh­ras ve­nis kor­te­ri­te eras­ta­mi­ne, sest ei saa­dud ma­ja­de in­ven­ta­ri­see­ri­jat. Nüüd on jõu­tud nii kau­ge­le, et ma­jas Koo­li 2a on kor­te­rid eras­ta­tud, järg­mi­se­na eras­ta­tak­se kor­te­rid ma­jas Koo­li 2. Kui no­tar tu­leb taas Keh­ras­se, te­hak­se eras­ta­mis­do­ku­men­did kor­da sel­le ma­ja ela­ni­kel. Eda­si eras­ta­tak­se korterid Koo­li 4, 6, 8, 10 jne, siis Aia tä­naval jt. Ma­ju hal­dab ME Ker­mot. Kui moo­dus­ta­tak­se kor­te­riü­his­tu, sõl­mib ühis­tu kom­mu­naa­let­te­võt­te­ga le­pin­gu kom­mu­naal­tee­nus­te ka­su­ta­mi­seks, se­ni peab ole­ma le­ping eral­di igal kor­te­rio­ma­ni­kul. Abi­lin­na­pea ni­me­tas kor­te­riü­his­tu ­pea­mi­seks ee­li­seks, et ma­ja­ga seo­tud suu­re­mad et­te­võt­mi­sed ot­sus­ta­tak­se ja teos­ta­tak­se ühi­selt. (Keh­ra 95 kor­ter­ma­jast 37 ma­jal loo­di ühis­tu 1. jaa­nua­ril 2018, kui hak­kas keh­ti­ma kor­te­rio­man­di ja -ühis­tu sea­dus, 58 ma­jal oli ühis­tu sel­leks ajaks ole­mas – toim.)

Kas areng rah­vus­par­gi­ta või sei­sak rah­vus­par­gis?
Lok­sa val­la­va­nem And­res All­mä­gi ja abi­val­la­va­nem Rein Talp­sepp koh­tu­sid kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi töö­ta­ja­te­ga. Ko­hal olid Suur­pea sõ­ja­väe­lin­na­kus­se ja Ha­ra sa­da­mas­se in­ves­tee­ri­jad. Nõu­pi­da­mi­ne sai teoks seo­ses La­he­maa rah­vus­par­gi pii­ri­de kor­ri­gee­ri­mi­se ja uue kait­se­režii­mi kin­ni­ta­mi­se­ga. Val­la­ju­hid tut­vus­ta­sid sa­da­ma käi­vi­ta­mi­se plaa­ni ja ideed luua igas­se kü­las­se väi­ke et­te­võ­te, kus ela­ni­kud saak­sid tööd. Sel­gus, et Lok­sa val­la aren­gu­kont­sept­sioon ei lan­ge­nud kok­ku rah­vus­par­gi kait­se­režii­mi­ga. Val­la­juh­ti­de­le öel­di, et üks neist ka­hest peab ilm­selt val­last ka­du­ma. See­tõt­tu tea­ta­sid val­la­ju­hid ajalehe kaudu, et oo­ta­vad val­lae­la­ni­kelt ar­va­must, kas eelis­ta­vad ma­jan­dus­li­ku aren­gu teed väl­jas­pool rah­vus­par­ki või ma­jan­dus­lik­ku sei­sa­kut rah­vus­par­gi koos­sei­sus.